12. aprill 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1424 Haldusasi AS Evore kaebus sadamate laevaliikluseks avamise komisjoni 26. märtsi 2008. a akti nr 61 tühistamiseks, vaideotsuse tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks,

15. juuli 2008. a akti nr 61 p 1 tühistamiseks ning kohustamiseks tunnistama sadam avatuks tingimusteta; Veeteede Ameti 28. juuli 2008. a otsuse nr 5-6-5/1724 tühistamiseks ja kohustamiseks kooskõlastama ujuvkaid Suur-Holmi sadamas; Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kohustamiseks kinnitama sadamapass Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Evore ning Veeteede Ameti ja sadamate laevaliikluseks avamise komisjoni apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev

9. märts 2010. a Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS Evore Vastustaja Veeteede Amet Vastustaja sadamate laevaliikluseks avamise komisjon Vastustaja Majandusja Kommunikatsiooniministeerium Kolmas isik Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ Kolmas isik OÜ Pool ja Pool Kaasatud isik Haapsalu Linnavalitsus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Evore apellatsioonkaebus rahuldamata. Rahuldada Veeteede Ameti ja sadamate laevaliikluseks avamise komisjoni apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-1424 osas, millega tühistati Veeteede Ameti 28. juuli 2008. a otsus nr 5-6-5/1724 ja tehti

3-08-1424

2(25) Veeteede Ametile ettekirjutus kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. Teha selles osas uus otsus. Jätta AS Evore kaebus Veeteede Ameti 28. juuli 2008. a otsuse nr 5-6-5/1724 tühistamiseks ja Veeteede Ametile ettekirjutuse tegemiseks rahuldamata.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-1424 menetluskulude jagamise osas ja teha selles osas uus otsus. Mõista Veeteede Ametilt AS Evore kasuks välja menetluskulu 7 500 krooni. Mõista AS-lt Evore Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ kasuks välja menetluskulu 15 000 krooni.

4. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 2009. a otsus muutmata.

5. Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 12. mai 2010. a. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS §

54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1998. a määrusega nr 60 sadamaseaduse (SadS) § 10 lg 2 alusel moodustatud sadamate laevaliikluseks avamise komisjoni (edaspidi ka Komisjon) esimehe asetäitja kontrollis 13. märtsil 2008. a sadama valdaja AS Evore taotluse alusel Haapsalus, Westmeri 3 asuvat Suur-Holmi sadamat ning märkis sadamakontrolli aktis viitega majandusja kommunikatsiooniministri 6. detsembri 2002. a määrusele nr 26 „Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“ (edaspidi Ehitustegevuse kord) puudusena, et sadama sildade ja ujuvvahendite paigutuse plaanil puudub Veeteede Ameti (edaspidi ka VTA) kooskõlastus (I kd tl 8-9).

Sama ülevaatuse kohta 26. märtsil 2008. a koostatud sadama laevaliikluseks avamise aktis nr 61 otsustas Komisjon sadamat laevaliikluseks mitte avada, sest sadama rekonstrueerimistööd on lõpetamata ja seetõttu ei saa Komisjon anda hinnangut sadama vastavusele Eesti õigusaktide nõuetele. Komisjon tegi aktis järgmised ettepanekud: 1) tagada akvatooriumi kaudu ligipääs Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määrusega nr 205 kehtestatud rahvusvahelisele tollija piiripunktile; 2) viia sadama eeskiri vastavusse tegeliku olukorraga sadamas (nt juriidiliselt korrektne sadama nimi, sadama maa-ala üldpindala, ametkondade nimetused, laevade gabariitide piirangud jms) ja esitada uuesti Komisjonile; 3) kooskõlastada avariiliste reostuste kõrvaldamise plaan ja reostuse kõrvaldamiseks vajalike tehniliste vahendite nimekiri Keskkonnainspektsiooniga vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 1996. a määrusele nr 83; 4) kooskõlastada tehtud hüdrotehnilised tööd sadama akvatooriumis VTA-ga (I kd tl 10).

3-08-1424

3(25)

2. AS Evore esitas 26. märtsil 2008. a koostatud akti nr 61 peale Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi ka MKM) ja VTA-le vaide, taotledes uue akti koostamist, milles poleks otsust sadamat mitte avada, ning Suur-Holmi sadamapassi kinnitamist (I kd tl 18-21).

VTA peadirektori allkirjastatud 19. juuni 2008. a kaaskirjaga (I kd lk 79) edastati kaebajale vaideotsus (I kd tl 11-17), millega rahuldati vaie osaliselt ning otsustati viia akt nr 61 vastavusse Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1998. a määrusega nr 63 kinnitatud „Sadamate laevaliikluseks avamise korra“ (edaspidi Avamise kord) p-de 5 ja 6 nõuetega – näha aktiga ette Suur-Holmi sadama laevaliikluseks avamine lisatingimustega, viitega vastavale õiguslikule alusele, ning kui puudus kujutab sadamas ohtu ka ilma sadamateenuseid osutamata, anda selle kõrvaldamiseks tähtaeg. Vaideotsusel puudub kuupäev ning selle välja andnud haldusorgani või ametiisiku nimi ja allkiri.

3. 15. juulil 2008. a koostatud sadama laevaliikluseks avamise akti nr 61 p-s 1 tegi Komisjon ettepaneku kõrvaldada järgmised mittevastavused: kaid nr E, F, G ja H on paigaldatud VTA-ga kooskõlastamata; kõigi kaide elektripaigaldisel puudub nõuetekohasuse tunnistus; puudub töökeskkonna valgustuse parameetrite mõõdistus. Komisjon otsustas, et sadam ja sadama dokumentatsioon vastavad avastatud mittevastavuste kõrvaldamisel Eesti õigusaktide nõuetele ning tunnistatakse avatuks rahvusvaheliseks laevaliikluseks. Akti p-s 2 kohustas Komisjon VTA-d tegema majandusja kommunikatsiooniministrile ettepaneku sadamapassi kinnitamiseks pärast mittevastavuse kõrvaldamist või enne seda sadama mittevastavuseta osas (I kd tl 36).

4. Veeteede Ameti 28. juuli 2008. a otsusega nr 5-6-5/1724 ei kooskõlastatud ujuvkaide paigutust Suur-Holmi sadamas. Otsuse kohaselt sulgevad need rajatised veeliikluseks ainsa sügavama veeala Haapsalu Tagalahel ning lahe kaguosas asuvatesse sildumiskohtadesse suunduvad veesõidukid on sunnitud liiklemiseks kasutama sellest itta jäävat ohtlikku madalamat veeala. Arvestades Suur-Holmi sadamast vahetult kagu poole jääva sügavama veeala, sh Veskiviigi sadama akvatooriumi sügavustega ja projekteerimisjuhendites soovitatavate laevatee laiustega, tuleb meresõiduohutuse tagamiseks jätta vabaks vähemalt 2 m sügavune ja 20 m laiune läbipääsuala. VTA-l puuduvad võimalused uue üldkasutatava veetee rajamiseks (I kd tl 35).

5. AS Evore palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada VTA 28. juuli 2008. a otsus, Komisjoni 26. märtsi 2008. a akt nr 61 ja 15. juuli 2008. a akti nr 61 p 1; tuvastada vaideotsuse tühisus või tühistada vaideotsus; tuvastada, et ujuvkaid avatava Suur-Holmi sadama akvatooriumis ei kuulu kooskõlastamisele meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 48 alusel või tuleb lugeda VTA-ga kooskõlastatuks või nende mittekooskõlastamiseks puudub alus, või kohustada VTA-d kooskõlastama ujuvkaid Suur-Holmi sadamas, kui kohus leiab, et ujuvkaid tuleb kooskõlastada; kohustada MKM kinnitama Suur-Holmi sadama sadamapassi; kohustada Komisjoni koostama sadama laevaliikluseks avamise akti, millega sadam tunnistatakse avatuks ilma tingimusteta. Kaebuse põhjendused: 1) kaebaja on kaldakinnistu omanik ja Suur-Holmi sadama valdaja ning soovib saavutada sadama avamist ja sadamapassi kinnitamist. VTA ja MKM takistavad sadama avamist ja kasutamist avaliku veetee ettekäändel, ehkki Vabariigi Valitsus on korduvalt teinud korraldusi, mis välistavad avaliku veetee olemasolu Suur-Holmi sadamas. Meresõiduohutuse

3-08-1424

4(25) seaduse (MSOS) § 47 lg 1 kinnitab, et üldkasutatav veetee ja veetee on õiguslikult samad mõisted. Veetee asub MSOS § 2 p 10 kohaselt väljaspool sadama akvatooriumi. Sadama akvatoorium on sadama funktsionaalseks tegevuseks kasutatav ala, mille piirid määrab Vabariigi Valitsus (sadamaseaduse (SadS) § 4 lg 2). Suur-Holmi sadama akvatooriumis pole üldkasutatavat veeteed kunagi olnud. Kaebaja sadamast kagus ei asu ühtegi reaalset sildumiskohta peale Veskiviigi sadama, mille Suur-Holmi sadama akvatooriumiga külgnev akvatoorium kinnitati alles Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2008. a korraldusega nr 285.

Kinnitamine sisaldas tingimust, et sadama valdajal tuleb teenindavate veesõidukite sügavuse määramisel arvestada Suur-Holmi sadama akvatooriumi piire. See tähendab, et Veskiviigi sadama akvatooriumi kasutamisel pole õigust läbipääsule Suur-Holmi akvatooriumist, millele Vabariigi Valitsus 2. veebruari 2007. a korraldusega nr 71 piire määrates lisatingimusi ei kehtestanud. Seega ei saa varem moodustatud Suur-Holmi akvatoorium kuidagi kahjustada meresõiduohutust hiljem lisatingimustega moodustatud Veskiviigi sadama akvatooriumi kasutamisel.

VTA seisukoht, et Veskiviigi sadama jaoks on tarvis jätta Suur-Holmi akvatooriumisse läbipääsuala, on vastuolus Vabariigi Valitsuse nimetatud korraldustega. Suur- Holmi sadamast kagus ei asu ühtegi seaduslikku sildumiskohta, seal pole ka ühtegi asjakohast kasutusloaga ehitist ning sealne veetase võimaldab liigelda üksnes alustel, mis pääsevad sinna sõltumata Suur-Holmi sadama akvatooriumi läbimisest. Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ alles kavandab oma sadamaala süvendamist, et suurema süvisega alustele ohutuid sildumiskohti luua, ning Haapsalu Linnavalitsus kavandab nendele sildumiskohtadele juurdepääsu loomiseks Tagalahe süvendamist.

Akvatooriumi kasutamise piiramine on ebaproportsionaalne vahend meresõiduohutuse tagamiseks juba seetõttu, et kaebaja kaotab võimaluse enamatele üle 2 m süvisega sildumiskohtadele, kui ujuvkaide kooskõlastamata jätmine neid juurde loob, ning uute sildumiskohtade süvendamisel on vähem koormav süvendada ka juurdepääsu ümber kaebaja akvatooriumi – maksumus ca 200 000 krooni võrreldes kaotatava 30 kaikoha maksumusega vähemalt 700 000 krooni ning kaebaja investeeringutega ca 16 miljonit krooni;

2) kaebaja alustas sadama laevaliikluseks avamise taotlemist 1. juunil 2007. a eesmärgiga avada sadam 2007. a suvehooajal. Avamise menetlust seaduses ettenähtud aja jooksul ei toimunud. Uuesti alustas kaebaja taotlemist 28. jaanuaril 2008. a eesmärgiga avada sadam 2008. a suvehooajal.

13. märtsil 2008. a toimus sadama kontrollimine, mille kohta koostatud akti kohaselt oli ainsaks mittevastavuseks sadama sildade ja ujuvvahendite asendiplaanil VTA kooskõlastuse puudumine.

26. märtsi 2008. a aktis nr 61 otsustas Komisjon sadamat laevaliikluseks mitte avada, selgitamata, milliste tööde lõpetamata jätmine on selle põhjuseks. Kaebaja esitas akti peale VTA-le ja MKM-le vaide ning taotluse sadamapassi kinnitamiseks.

18. juunil 2008. a edastas kaebaja VTA-le ja Komisjonile korduvtaotluse sadama avamiseks ja vajadusel uue ülevaatuse läbiviimiseks. 19. juuni 2008. a kirjaga edastas VTA kaebajale vaideotsuse, millega jäeti vaie osaliselt rahuldamata põhjendusega, et puudub hüdrotehniliste tööde kooskõlastus. Hüdrotehniliste tööde mõistet, mis õigusnormides puudub, haldusaktis lahti ei seletatud. Vaideotsuses puuduvad viited akti andnud haldusorganile, allkiri ja haldusakti andmise aeg. Ka kaaskirjas ei märgitud otsuse koostajat. Selline vaideotsus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p-de 1 ja 5 kohaselt tühine. HMS § 16 lg 1 kohaselt on kooskõlastuse hankimine haldusmenetlust läbiviiva haldusorgani ülesanne. Kaebaja on sadama avamise menetluse käigus selgitanud, et soovibki selles menetluses kõigi sadamaga seotud asjade kooskõlastamist, ja palunud ka kooskõlastava organi VTA seisukohta, mida pole antud. Seega tuleb HMS § 16 lg 2 alusel lugeda vastavad hüdrotehnilised tööd kooskõlastatuks; 3) MSOS § 48 kohaldatakse üksnes veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses ehitamisele, kuid ujuvkaide paigaldamine pole hüdrotehniline töö osutatud sätte tähenduses. Ujuvkai on eriotstarbeline ujuvvahend, olemuslikult sama, mis ankurdatud laev. Tegemist pole ka veetee ega navigatsioonimärgi vahetu läheduse või mõjupiirkonnaga. Lähim

3-08-1424

5(25) navigatsioonimärk pole varjatud, ka ei ole raskendatud selle äratundmine. Seega puudub alus kohaldada MSOS § 48 ja nõuda kooskõlastust. Isegi kui kooskõlastusnõue oleks olemas, puuduks igasugune alus kooskõlastusest keelduda. SadS § 4 lg 1 järgi on sadama akvatoorium ette nähtud laevaliikluseks ja muudeks funktsioonideks selles sadamas. See tähendab, et kaide kooskõlastamist sadama akvatooriumis saab hinnata ainult selle sadama kasutamise ja selle sadama laevaliikluse ohutuse seisukohast. Vaidlusalused kaid ei kahjusta meresõiduohutust Suur-Holmi sadamas ja muus osas ei oma akvatoorium meresõiduohutusega puutumust. Ükski seadus ei näe ette õigust nõuda läbipääsu akvatooriumist ega kohusta sadama valdajat selleks. Väär on väide, et kagu poole liiklemine pole enam ohutu. Kagu pool on madalam vesi, kuhu pole vaja pääseda tingimata läbi kaebaja akvatooriumi.

6. Vastustajad, kolmandad isikud ja kaasatud isik palusid jätta kaebuse rahuldamata.

7. Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2009. a otsusega rahuldati AS Evore kaebus osaliselt. Kohus tühistas Komisjoni 26. märtsi 2008. a akti nr 61 ettepaneku nr 1; tühistas Veeteede Ameti 28. juuli 2008. a otsuse nr 5-6-5/1724 ja tegi Veeteede Ametile ettekirjutuse kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata; tuvastas sadamate laevaliikluseks avamise komisjoni vaideotsuse tühisuse; mõistis Komisjonilt ja Veeteede Ametilt kummaltki välja 7 500 krooni menetluskulusid kaebaja kasuks; mõistis kaebajalt välja 10 000 krooni menetluskulusid Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ kasuks. Kohtuotsuse põhjendused: 1) 26. märtsi 2008. a aktiga otsustas Komisjon sadamat laevaliikluseks mitte avada ja 15. juuli 2008. a aktiga kohustas VTA-d tegema ministrile ettepaneku sadamapassi kinnitamiseks pärast avastatud mittevastavuste kõrvaldamist või enne seda sadama mittevastavuseta osas. Mõlemast aktist tulenevad kaebajale kohustused kõrvaldada aktis märgitud puudused, mida tegemata ei rahuldata tema taotlust avada sadam laevaliikluseks. Seega on tegemist haldusaktidega HMS § 51 lg 1 tähenduses.

26. märtsi 2008. a akt ei muutunud 15. juuli 2008. a akti andmisega kehtetuks.

26. märtsi 2008. a akti puhul HMS § 61 lg-s 2 märgitud asjaolusid ei esine ja seega akt kehtib;

2) tulenevalt Avamise korra p-dest 4-6 on Komisjonil õigus üle vaadata sadama akvatooriumil ja maa-alal asuvad rajatised ja tehnilised seadmed, kontorija olmeruumid, piirded, transpordi-, kaubaja inimeste läbilaskepunktid (-postid), päästevahendid, reostuskorjevahendid, teed ja muud objektid, mis on seotud sadamateenuste osutamisega ja tootmistegevusega sadamaalal. Sadama ülevaatus vormistatakse Avamise korrale lisatud vormi kohase sadama laevaliikluseks avamise aktiga. Akti kantakse iga Komisjoni liikme märkused korra p-s 1 nimetatud nõuetele ja normatiivaktidele mittevastavuse kohta ja Komisjoni otsus, mille kinnitab Komisjoni esimees. Akt koostatakse ning edastatakse sadama valdajale hiljemalt kahe nädala jooksul pärast sadama ülevaatust. Puuduste avastamisel, mis võivad kahjustada laevade ohutut liiklemist sadama akvatooriumil ja seismist kai ääres, samuti puuduste korral kauba töötlemistehnoloogias, keskkonnaja tööohutuse tagamisel ja muude puuduste korral antakse tähtaeg nende kõrvaldamiseks;

3) Komisjon tegi 26. märtsi 2008. a aktis nr 61 kaebajale neli ettepanekut. Kaebaja on vaidlustanud küll akti täies ulatuses, kuid pole ettepanekute nr 2 (viia sadama eeskiri vastavusse tegeliku olukorraga sadamas ja esitada uuesti Komisjonile) ning nr 3 (kooskõlastada avariiliste reostuste kõrvaldamise plaan ja reostuse kõrvaldamiseks vajalike tehniliste vahendite nimekiri Keskkonnainspektsiooniga) suhtes vaideega kohtumenetluses sisulisi vastuväiteid esitanud ning on need puudused juba enne 15. juuli 2008. a akti koostamist kõrvaldanud. Ettepanek nr 1 (tagada akvatooriumi kaudu ligipääs Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määrusega nr 205 kehtestatud rahvusvahelisele tollija

3-08-1424

6(25) piiripunktile) on õigusvastane. Nimetatud määrusega on Haapsalu jahisadamasse ette nähtud rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkt. Kaebaja väitel pole olemas kohta nimetusega Haapsalu jahisadam ning piiriületuse kontrolli teostatakse Haapsalu piirivalvekordoni vahetus läheduses asuva nn piirivalvekai ääres, millele juurdepääsu ei saa Suur-Holmi sadam kuidagi takistada. Kaebaja väidet ei ole ümber lükatud ja 15. juuli 2008. a aktis sellist ettepanekut kaebajale enam ei tehta. Ettepanek nr 1 tuleb seega tühistada;

4) ettepanek nr 4 (kooskõlastada tehtud hüdrotehnilised tööd sadama akvatooriumis VTA-ga) on õiguspärane.

13. märtsi 2008. a kontrollaktis on puudusena märgitud, et sadama sildade ja ujuvvahendite paigutuse asendiplaanil puudub VTA kooskõlastus. Hüdrotehniliste tööde all on siin mõeldud kaebaja poolt 2007. a Suur-Holmi sadama akvatooriumi paigaldatud ujuvkaide kooskõlastamist. Kaebaja väitel pole nende kaide paigaldamine käsitatav hüdrotehniliste töödena ning isegi kui on, pole kooskõlastamine vajalik, sest MSOS § 48 kuulub kohaldamisele üksnes veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses, veetee aga ei hõlma sadama akvatooriumi.

Kohus selle väitega ei nõustu. SadS § 1 kohaselt reguleerib seadus sadama valdaja kohustusi ohutusnõuete täitmisel ja riikliku järelevalvega seonduvaid toiminguid sadamas. SadS § 12 lg 2 p 1 kohustab sadama valdajat tagama hüdrotehniliste ehitiste korrashoiu sadamaalal. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-26-06 sedastanud, et sadama alal laevade kinnitamiseks ettenähtud poiankur tuleb lugeda hüdrotehniliste ehitiste hulka. Riigikohtu lahendist lähtuvalt on ka ankruga kinnitatav ujuvkai hüdrotehniline ehitis. MSOS § 48 sätestab, et ehitustegevust veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas piiratakse, kui ehitustegevus kahjustab meresõiduohutust või sisevetel sõidu ohutust (lg 1).

Veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas ehitustegevuse korra kehtestab majandusja kommunikatsiooniminister (lg 2). Vastavalt Ehitustegevuse korra § 2 lg-le 1 esitab hüdrotehniliste tööde tellija enne tööde algust planeeritavate tööde projekti VTA-le läbivaatamiseks, millele VTA on kohustatud ühe kuu jooksul andma kirjaliku vastuse. Kaebaja seda ei teinud, mistõttu on Komisjon teda õigesti kohustanud hüdrotehnilisi töid VTA-ga kooskõlastama. Väär on kaebaja seisukoht, et oma sadama akvatooriumis ei pea ta seda tegema.

MSOS § 2 p 10 järgi on üldkasutatav veetee väljaspool sadama sissesõiduteed ja akvatooriumi asuv laevaliikluseks ettenähtud mõõdistatud veeala, mis on tähistatud kaardil ja vajaduse korral ka looduses; sadama sissesõidutee sama seaduse tähenduses on veetee osa, mis võimaldab laeval konkreetsesse sadamasse sisse sõita ja samast sadamast väljuda. Kuna kaebaja on paigutanud oma ujuvkaid sadama sissesõiduteele, seega veeteele, oli ta kohustatud kooskõlastama ujuvkaide paigaldamise VTA-ga. Eeltoodu alusel on õiguspärane Komisjoni otsus sadamat laevaliikluseks mitte avada;

5) kaebaja esitas 26. märtsi 2008. a akti peale vaide, mis jäeti rahuldamata. Kuigi vaideotsus ei riku kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, peab kohus vaideotsusele õigusliku hinnangu andmist vajalikuks, sest Tallinna Ringkonnakohus on 21. detsembri 2007. a määruses haldusasjas nr 3-07-1720 asunud seisukohale, et HMS § 87 lg 2 p 3 piirab vaid nö isoleeritud kaebuse esitamist vaideotsuse peale ilma vaide esemeks olnud haldusakti vaidlustamiseta. Kaebaja väitel on vaideotsus tühine, kuna selles puuduvad viited akti andnud haldusorganile, allkiri ja haldusakti väljaandmise aeg.

Haldusakti tühisuse aluste ammendav loetelu on toodud HMS § 63 lg-s 2. Allkirja ja kuupäeva puudumist seal ei märgita. HMS § 63 lg 2 p 1 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan. Kohus ei nõustu menetlusosaliste seisukohaga, et vaideotsuse tiitellehel-kaaskirjal olid nõutavad rekvisiidid märgitud. Kõnealune dokument on tavaline kaaskiri, koostatud VTA blanketil ja allkirjastatud VTA peadirektori poolt ning selles puudub igasugune informatsioon selle kohta, kes on kaaskirjaga saadetava vaideotsuse koostanud.

VTA peadirektor pole samastatav komisjoniga, kuhu kuulub peale VTA veel 12 ministeeriumi, ametit ja

3-08-1424

7(25) inspektsiooni. Samuti pole vaideotsuse koostajat võimalik leida vaideotsusest endast. Seega on vaideotsus HMS § 63 lg 2 p 1 alusel tühine; 6) 15. juuli 2008. a akti p-s 1 tegi Komisjon 3 ettepanekut mittevastavuste kõrvaldamiseks. Esimene ettepanek – kaid E, F, G ja H on paigaldatud VTA-ga kooskõlastamata – on õiguspärane eespool käsitletud põhjustel. Kahe teise ettepaneku – kõigi kaide elektripaigaldisel puudub nõuetekohasuse tunnistus ja puudub töökeskkonna valgustuse parameetrite mõõdistus – põhjendatust ei ole kaebaja eitanud.

Väitel, et akti 28. juulil 2008. a kättesaamise ajaks olid aktis märgitud puudused elektripaigaldiste ja valgustuse osas juba kõrvaldatud, pole tähtsust, sest akti koostamise ajal olid puudused olemas. Komisjon otsustas, et sadam ja sadama dokumentatsioon vastavad mittevastavuste kõrvaldamisel Eesti õigusaktide nõuetele ning tunnistatakse avatuks rahvusvaheliseks laevaliikluseks. Akt on õiguspärane, kooskõlas MSOS ja Avamise korra nõuetega, mistõttu puudub alus kõnealuse akti tühistamiseks ja Komisjoni kohustamiseks koostama akti, millega tunnistataks sadam tingimusteta avatuks; 7) 28. juuli 2008. a otsusega ei kooskõlastanud VTA ujuvkaide paigutust Suur-Holmi sadamas põhjendusega, et need rajatised sulgevad veeliikluseks ainsa sügavama veeala Haapsalu Tagalahel ning lahe kaguosas asuvatesse sildumiskohtadesse suunduvad veesõidukid on sunnitud liiklemiseks kasutama sellest itta jäävat ohtlikku madalamat veeala; arvestades Suur- Holmi sadamast vahetult kagu poole jääva sügavama veeala, sh Veskiviigi sadama akvatooriumi sügavustega ja projekteerimisjuhendites soovitatavate laevatee laiustega, tuleb meresõiduohutuse tagamiseks jätta vabaks vähemalt 2 m sügavune ja 20 m laiune läbipääsuala;

VTA-l puuduvad võimalused uue üldkasutatava veetee rajamiseks. Kohus nõustub kaebajaga, et kooskõlastusest keeldumine otsuses märgitud põhjusel on õigusvastane. Alusetu on VTA nõudmine, et kaebaja peab Suur-Holmi sadamast kagu poole jäävatesse sadamatesse suunduvatel laevadel võimaldama oma akvatooriumist läbi sõita. Ükski õigusakt kaebajat selleks ei kohusta. SadS § 4 lg 1 kehtib sõnastuses: „Akvatoorium on piiritletud, püsivalt veega kaetud ala, mida kasutatakse laevaliikluseks või muuks sadama funktsionaalseks tegevuseks.“ Seda eesti keeles kirja pandud sätet eesti keele reegleid ja seaduspärasusi järgides lugedes peaks eesti keelt valdavale isikule olema arusaadav, et laevaliikluse all on seadusandja mõelnud üksnes konkreetse sadamaga seonduvat laevaliiklust, mitte lisaks sellele veel ka akvatooriumi läbivat laevaliiklust.

Vastasel korral puuduks sätte tekstist sõna „muuks“. Seega pole akvatoorium käsitatav avaliku veekoguna AÕS § 160 lg 2 mõttes. Asjakohatu on ka vastustaja viide VeeS § 5 lg 2 p-le 1, mis deklareerib riigi omandiõigust sisemerele, territoriaalmerele ja piiriveekogude Eestis paiknevatele osadele – vaidlus ei käi akvatooriumi omandiõiguse, vaid kasutusõiguse üle. Kohustust tagada akvatooriumist läbipääs teistesse sadamatesse suunduvatele laevadele pole kirjas ka 2. veebruari 2007. a korralduses nr 71, millega Vabariigi Valitsus määras Suur-Holmi sadama akvatooriumi piirid (I kd lk 138).

Samas on Vabariigi Valitsus Haapsalu Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramise 25. juuni 2008. a korralduses nr 285 märkinud, et sadama valdajal tuleb teenindatavate veesõidukite süvise määramisel arvestada Suur-Holmi sadama akvatooriumi piire (I kd lk 139). See tähendab, et Veskiviigi sadam peab arvestama teenindatavate veesõidukite süvise määramisel, et need ei saa sõita läbi kaebaja akvatooriumi. VTA esindaja möönis ka ise kohtuistungil, et oma akvatooriumist läbisõidu lubamine on meretava ning Vabariigi Valitsus pole ühegi akvatooriumi määramisel sellist tingimust seadnud.

Eeltoodud põhjustel tuleb VTA 28. juuli 2008. a otsus tühistada ja teha VTA-le ettekirjutus kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. Kaebaja nõuet kohustada VTA-d ujuvkaisid kooskõlastama kohus rahuldada ei saa, sest Ehitustegevuse korra kohaselt kuulub hüdrotehniliste tööde kooskõlastamine VTA pädevusse, kes enne kooskõlastuse andmist peab hindama ujuvkaide meresõiduohutust. Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ on kohtumenetluses

3-08-1424

8(25) väitnud, et Suur-Holmi meresadama ujuvkaid on paigaldatud selliselt, et need ulatuvad temale määratud akvatooriumisse, ohustades Veskiviigi sadama kasutamist ning meresõiduohutust; 8) rahuldamata jääb ka kaebaja taotlus kohustada MKM kinnitama Suur-Holmi sadama sadamapass. Vastavalt SadS § 10 lg-le 2 kinnitab majandusja kommunikatsiooniminister sadamapassi laevaliikluseks avamise akti alusel. Sellist akti ei ole koostatud; 9) kaebaja palub menetluskuludena vastustajatelt välja mõista 70 800 krooni ning kolmas isik Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ palub kaebajalt välja mõista 28 772 krooni ja 33 senti. Haldusasja keerukust ja kestust arvestades on HKMS § 93 lg 5 mõttes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kaebajal 30 000 krooni ja kolmandal isikul 20 000 krooni. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni (HKMS § 92 lg 2), tuleb VTA-lt ja Komisjonilt kummaltki mõista kaebaja kasuks välja 7 500 krooni ja kaebajalt kolmanda isiku kasuks 10 000 krooni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. AS Evore apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti kaebus rahuldamata ja jagati menetluskulud, ning teha selles osas uus otsus, millega tühistada või tunnistada õigusvastaseks Komisjoni 26. märtsi 2008. a akti resolutsioon sadamat laevaliikluseks mitte avada ja ettepanek nr 4; tühistada või tunnistada õigusvastaseks Komisjoni 15. juuli 2008. a akti p-s 1 ettenähtud tingimused (ettepanekud); kohustada MKM kinnitama Suur-Holmi sadama sadamapass, sh kohustada asjakohaseid adressaate tegema selleks vajalikud menetlustoimingud ja andma haldusaktid, sh kui vaja, andma välja tingimusteta sadama avamise akt ja kooskõlastama Suur-Holmi sadama ujuvkaid E, F, G ja H; mõista vastustajatelt välja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) kaebaja eesmärk on eelkõige saavutada vastustajate kohustamine sadama täielikuks avamiseks ja sadamapassi kinnitamiseks. Kohtumenetluses on võimalik anda hinnang, et kõik sadama avamise ja sadamapassi kinnitamise tingimused on täidetud või õiguslikult kõrvaldatud ja kohtul on võimalik teha ettekirjutus, mis paremini aitab kaebajal eesmärgini jõuda;

2) kohus leidis MSOS § 2 p 10 analüüsides, et kuna kaebaja on paigutanud ujuvkaid sadama sissesõiduteele, seega veeteele, oli ta kohustatud ujuvkaid MSOS § 48 lg 1 alusel kooskõlastama. Kaebaja sellega ei nõustu. MSOS § 48 lg 1 on kohaldatav veetee suhtes, mida sadama akvatoorium ei ole. Esiteks ei paigutanud kaebaja ujuvkaid mitte sadama sissesõiduteele, vaid akvatooriumisse. Kohtuotsusest ei selgu, millele tugineb järeldus, et ujuvkaid on sissesõiduteel. Ka ei ole õige tõlgendada MSOS § 2 p 10 selliselt, et sadama akvatoorium on sissesõidutee ehk veetee.

Säte eristab akvatooriumi ja veeteed selgesõnaliselt. Sissesõidutee on erandina MSOS tähenduses loetud veeteeks, kuid seda ei ole tehtud akvatooriumiga. MSOS § 1 lg 1 kohaselt on selle seaduse reguleerimisala järelevalve veeteel. SadS § 1 lg 1 kohaselt on selle seaduse reguleerimisala järelevalve sadamas. Seega pole seaduse mõtte kohaselt õige tõlgendus, et ehitustegevuse üle sadamas toimub järelevalve MSOS alusel. Seda kinnitab menetlusökonoomika põhimõte. Ehitised sadamas kooskõlastatakse nagunii sadama avamise või sadama eeskirja muutmise kooskõlastamise käigus ning puudub vajadus nende kooskõlastamiseks MSOS § 48 alusel.

Eeltoodut kinnitab ka MSOS §-de 80 ja 81 võrdlus. Olles küll adressaatide (liiklejate) huvides mõlemad MSOS-s, eristavad need sätted selgelt liiklemise nõudeid sadamaalal ja veeteel. Sadama valdaja kui SadS adressaadi kohustused, sh ehitustegevusega seonduvad, tulenevad SadS-st. Järelikult on

3-08-1424

9(25) ujuvkaide kooskõlastamise nõue alusetu, 26. märtsi 2008. a akti ettepanek nr 4 ja 15. juuli 2008. a akti p 1 ettepanekute esimene lõik tuleb tühistada või tunnistada õigusvastaseks;

3) kohus on jätnud HKMS § 25 lg-t 2 eirates tähelepanuta küsimuse, kas ujuvkaid tuleb lugeda kooskõlastatuks. HMS § 16 lg-st 1 tulenevalt on kooskõlastuse hankimine menetlust läbiviiva haldusorgani ülesanne, kuid taotleja võib seda ka ise korraldada. Kui taotletud kooskõlastamisest pole keeldutud, loetakse kooskõlastus antuks (HMS § 16 lg 2). Komisjon, mis tegutseb VTA peadirektori juhtimisel, on ignoreerinud kooskõlastuse taotlemist VTA-lt. Kaebaja esitas sõnaselge nõude kooskõlastuse saamiseks eriarvamuses 13. märtsi 2008. a kontrollaktile, kordas seda 18. aprillil 2008. a esitatud vaide p-s 3.6 ja esitas korduva taotluse kooskõlastamiseks 18. juunil 2008. a. Seega, isegi kui sadama akvatooriumis tuleb ujuvkaid MSOS § 48 lg 1 alusel kooskõlastada, tuleb ujuvkaid lugeda kooskõlastatuks;

4) kohus leidis õigesti, et kooskõlastusest keeldumine 28. juuli 2008. a otsuses märgitud põhjustel oli õigusvastane. Õige pole aga kohtu seisukoht, et ujuvkaide kooskõlastamiseks VTA kohustamise ja sadamapassi kinnitamiseks MKM kohustamise nõudeid ei saa rahuldada. Riigivastutuse seaduse (RVastS) §-st 6 tulenevalt saab kohus teha ettekirjutuse konkreetse otsuse tegemiseks, kui tegemist pole kaalutlusotsusega või kui kaalutlusruum on vähenenud nullini. Antud juhul pole tegemist kaalutlusotsusega ja seetõttu on võimalik teha ettekirjutus haldusakti andmiseks.

Isegi kui tegemist oleks kaalutlusotsusega, on diskretsioon kahanenud nullini. Kohus tuvastas haldusakti põhjenduse õigusvastasuse ja muid põhjendusi seal olla ei saa. Pole vaidlust, et ujuvkaid vastavad ohutusnõuetele. Väär on kohtu põhjendus, et uuesti tuleb hinnata meresõiduohutust ning et väidetavalt ulatuvad kaid Veskiviigi sadama akvatooriumisse. Sellist olukorda pole. Veskiviigi sadama valdajalt küsiti arvamus enne ujuvkaide kooskõlastamist ja selle sisu leidis vajalikul määral kajastamist mittekooskõlastamise otsuses. On oluline, et kaebaja on taotlenud sadama avamist ja kaide kooskõlastamist enne, kui Veskiviigi sadam moodustati.

Kaebaja asus oma sadama õiguslikule moodustamisele juba 2003. aastal ja lootsiraamatu kohaselt oli see kõige kagupoolsem sadam jahtlaevadele. Seega pole ujuvkaide kooskõlastamiseks midagi vaja otsustada ja kooskõlastamine on kohustuslik. Kooskõlas seaduslikkuse põhimõtte, menetlusökonoomika ja isiku õiguste efektiivse kaitse põhimõttega tuleneb eeltoodust, et kohus võib lugeda haldusakti andmise kohustuslikuks ja kohustada välja andma haldusakti, mis sellisele haldusaktile tugineb. Antud juhul pole sadamapassi andmiseks muid takistusi, kui see, et ujuvkaid E, F, G ja H on kooskõlastamata, kuid on üheselt selge, et need kuuluvad kooskõlastamisele.

Asjas on esitatud mitmeid väiteid, nagu oleks kaebaja akvatooriumist üle 2 m süvisega alustel möödumine ohtlik. Sellised väited tuleb jätta tähelepanuta, kuna neid ei ole haldusaktides. Pealegi võivadki sellised alused mööduda kaebaja akvatooriumist ainult omal riisikol ja see pole soovitav, sest neile puuduvad edaspidi sildumiskohad. Haapsalu Linnavalitsus on käesolevas asjas kinnitanud, et edasi on sildumiskohti ainult alustele süvisega kuni 1,5 m. Seda kinnitab ka kolmanda isiku koduleheküljel olev info ja kolmanda isiku soov alles asuda oma sadamat süvendama.

Seega saab lugeda sadama avatuks ja kohustada MKM kinnitama sadamapassi;

5) Komisjoni 15. juuli 2008. a akti hinnates pidas kohus ebaõigesti tähtsusetuks asjaolu, et akti

28. juulil 2008. a kättesaamise ajaks olid puudused elektripaigaldise tunnistuse ja valgustuse mõõdistuse mittevastavuste osas juba kõrvaldatud. Haldusakt kehtib teatavaks tegemisest. Antud juhul asus haldusorgan teatavaks tegema ja kehtima panema haldusakti, mille kohta oli teada, et selles märgitud mittevastavused on alusetud. Selline haldustegevus ei ole seaduslik ja kooskõlas hea haldusega. Komisjoni 15. juuli 2008. a akti hinnates jättis kohus vastamata väitele, et õiguskindlusest tulenevalt ei saanud selles aktis tuua esile uusi puudusi. Õiguskindlust ja uurimisprintsiipi arvestades ei saa olla õiguspärane, et ühes ja samas menetluses esitatakse üha uusi, varem esile toomata põhjendusi ja nõudeid, ning seda

3-08-1424

10(25) olukorras, kus haldusorgan on tähtajad mööda lasknud. Varasemas aktis elektripaigaldise tunnistuse ja valgustuse mõõdistamise küsimust ei tõstatatud. Kaebaja oli esitanud korduva taotluse vaidemenetluse käigus sadama ülevaatamiseks 18. juunil 2008. a. Tähtaeg sadama ülevaatamiseks on seaduse järgi 10 päeva; 6) sadama saanuks avada Komisjoni 26. märtsi 2008. a aktiga. Sadama avamise akt ongi mõeldud olema tingimuslik akt, mis sisaldab ettepanekuid. Seda kinnitab 15. juuli 2008. a kehtiv sadama avamise akt. 26. märtsil 2008. a oli samuti võimalik teha sarnane ettepanekutega akt. Mitteavamise põhjendused on aktis olematud ja väärad. Täielikult on põhjendamata sadama mitteavamine selles osas, kus kõik tööd olid täielikult lõpule viidud. Seega on akt motiveerimata ja vastuolus HMS §-ga 56; 7) kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmiseks pole alust. Väljamõistetavad menetluskulud peavad olema vajalikud ja põhjendatud. Vajalikkus tähendab seda, et menetluskulud olid vajalikud kohtumenetluses kaitset leidnud õigusliku positsiooni realiseerimiseks. Antud juhul ükski kolmanda isiku õiguslik positsioon kohtulikku kaitset ei leidnud. Kaebaja vaidles vastu kolmanda isiku menetlusse kaasamisele.

9. Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi vastuses palutakse jätta AS Evore apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited:

1) kaebaja arvates on ujuvkaide kooskõlastuse nõue alusetu ja Komisjoni aktides toodud vastavasisulised ettepanekud tuleks tühistada või tunnistada õigusvastaseks. Kaebaja leiab, et MSOS § 48 lg 1 kohaldub üksnes veetee suhtes ja § 2 p 10 kohaselt ei saa sadama akvatooriumi veeteeks lugeda. Kaebaja tõlgendus on väär ja ujuvkaid tuleb VTA-ga kooskõlastada. Vastavalt MSOS § 1 lg-le 1 kuulub seaduse reguleerimisalasse veesõidukite meresõiduohutus, laevatatavatel sisevetel sõidu ohutus ning laevade turvalisuse ja laevaliikluse ohutuse tagamine veeteedel.

VTA ei teosta järelevalvet mitte ehitustegevuse üle sadamas, vaid tulenevalt oma põhimääruse §-st 11 ja § 13 p-st 2 teostab VTA järelevalvet meresõiduohutuse üle. Antud juhul on VTA hinnanud ujuvkaide paiknemist just meresõiduohutuse tagamise aspektist. Kohus leidis õigesti, et kaebaja pidanuks akvatooriumis asuvad ujuvkaid (hüdrotehnilised ehitised) VTA-ga kooskõlastama. Samuti leidis kohus õigesti, et veetee mõiste hõlmab sadama akvatooriumi. Kaebaja paigutas ujuvkaid sadama akvatooriumisse, mitte sissesõiduteele, kuid see, et kohus märkis akvatooriumi asemel ekslikult sissesõidutee, ei muuda asja, sest veeteel paiknevad rajatised tuleb VTA-ga meresõiduohutuse tagamise huvides kooskõlastada ja nii sadama sissesõidutee kui ka akvatoorium on käsitatavad veeteena.

MSOS § 2 p-s 10 on toodud üldkasutatava veetee, mitte veetee mõiste: üldkasutatav veetee on väljaspool sadama sissesõiduteed ja akvatooriumi asuv laevaliikluseks ettenähtud mõõdistatud veeala, mis on tähistatud kaardil ja vajaduse korral ka looduses. Sadama sissesõidutee on veetee osa, mis võimaldab laeval konkreetsesse sadamasse sisse sõita ja samast sadamast väljuda. Seega eksisteerib kaks mõistet: üldkasutatav veetee ja veetee. Veetee legaaldefinitsioon MSOS-s puudub, kuid mõistet veetee kasutavad mitmed õigusaktid, sh MSOS ja Ehitustegevuse kord.

Termineid veetee ja üldkasutatav veetee tuleb eristada. Veetee hulka kuuluvad nii sadama akvatoorium kui ka sissesõidutee, kuid need ei ole üldkasutatava veetee osad. MSOS § 48 lg 1 järgi piiratakse ehitustegevust veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas, kui ehitustegevus kahjustab meresõiduohutust või sisevetel sõidu ohutust. Kaebaja tõlgendusest järelduv arusaam, nagu võiks sadama valdaja akvatooriumi piirides toimida nii nagu ta soovib, on väär. SadS-st ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene keeldu akvatooriumi läbimiseks.

Tõlgendades SadS § 4 lg-t 1 teleoloogiliselt, selgitamaks selle kehtestamise eesmärki, on ilmne, et normi mõte pole piirata akvatooriumi kasutamist vaid

3-08-1424

11(25) sellesse konkreetsesse sadamasse suunduva laevaliiklusega. Akvatooriumi valdaja ja seda läbivate laevade omanike (valdajate) vahelised suhted on eraõiguslikud, mitte avalikõiguslikud, mistõttu ei saa väita, et SadS § 4 lg-st 1 tuleneb keeld sadama akvatooriumi läbida. Akvatooriumi määramisega ei teki sadama valdajal sellele niisugust absoluutset õigust nagu annab omandiõigus, vaid tal tekib õigus teatud veekogu osa oma äritegevuseks kasutada (taotledes sadamapassi, mille olemasolu annab vastavalt SadS § 11 lg-le 3 õiguse osutada tasulisi sadamateenuseid).

Veekogu avalik-õiguslik staatus akvatooriumi piiride määramisest ei muutu ning see jääb jätkuvalt riigi omandisse. Akvatooriumiks määratud veekogu osa ei ole analoogne kinnisasjaga, mille kasutamine (sh sellel viibimine või läbimine kolmandate isikute poolt) erineb akvatooriumi kasutamisest. Meresõiduohutuse tagamise seisukohast tuleb veekogu vaadata ühtse tervikuna ning meresõiduohutust ei saa hinnata veekogu üksikute osade kaupa. Ehitustegevuse korra § 1 lg 1 järgi reguleerib määrus ehitustegevust veeteel eesmärgiga tagada laevaliikluse ohutus ning lg 2 järgi tuleb veeteel toimuv ehitustegevus VTA-ga kooskõlastada.

Korra § 2 lg 1 kohaselt esitab hüdrotehniliste tööde tellija enne tööde algust planeeritavate tööde projekti VTA-le läbivaatamiseks, millele VTA annab ühe kuu jooksul kirjaliku vastuse. Kohus leidis õigesti, et kaebaja sellest sättest kinni ei pidanud, mistõttu oli õige kaebaja kohustamine hüdrotehnilisi töid kooskõlastama. Kaebaja ei kooskõlastanud eelnevalt ujuvkaide paigutust, vaid asetas need paigale. Vaidlus kaide asukoha üle tekkis siis, kui kaebaja asus sadamapassi väljastamist taotlema. Tulenevalt MSOS-st ja Ehitustegevuse korrast kuuluvad akvatooriumis paiknevad ujuvkaid VTA-ga kooskõlastamisele;

2) kaebaja viide HMS §-le 16 on käesoleva vaidluse kontekstis väär, sest küsimus pole selles, kas haldusorgan peaks teise haldusorganiga midagi kooskõlastama, vaid selles, et VTA ei ole kooskõlastanud Suur-Holmi sadama akvatooriumisse paigutatud ujuvkaide asukohta. Ehitustegevuse korra kohaselt on hüdrotehniliste tööde tellija ülesanne esitada planeeritavate tööde projekt VTA-le läbivaatamiseks enne tööde algust, mida kaebaja ei teinud. VTA 28. juuli 2008. a otsusega jäeti ujuvkaide paigutus kooskõlastamata põhjusel, et ujuvkaid kahjustavad selliselt paigutatuna meresõiduohutust ja on lubamatud.

Kaebaja ei ole teinud ettepanekuid kaide paigutuseks teistsugusel viisil, mis võimaldaks meresõiduohutust tagada ja kaide küsimuses kokkuleppele jõuda, võimaldamaks lõpptulemusena sadamapassi kinnitamise. Kaebaja projektdokumentatsiooni läbi vaadates hindas VTA ehitustegevuse mõju meresõiduohutusele, mitte ei kontrollinud ehitustegevuse vastavust ehitusseadusele (EhS). Väide, et ujuvkaid tuleb lugeda kooskõlastatuks, on alusetu. Kaebajale on selgelt öeldud, et sellist kaide paigutust ei saa aktsepteerida. Kohus on kaide kooskõlastatuks lugemise küsimust käsitlenud: leidnud, et kaid tuleb VTA-ga kooskõlastada, tühistanud kooskõlastamata jätmise otsuse ja teinud VTA-le ettekirjutuse kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata.

Kooskõlastamiseks kohustamise nõuet kohus ei rahuldanud, leides, et VTA peab enne kooskõlastuse andmist hindama meresõiduohutust;

3) kohus tõlgendas küll VTA 28. juuli 2008. a otsuse tühistamisel SadS § 4 lg-t 1 ebaõigesti, kuid leidis lõppkokkuvõttes õigesti, et ta ei saa haldusorgani asemel ise kaide kooskõlastamist otsustada, sest kaide meresõiduohutust peab hindama VTA, ja jättis õigesti MKM sadamapassi kinnitamiseks kohustamise taotluse rahuldamata. Kohus tõlgendas SadS § 4 lg-t

1 ainult grammatiliselt, mistõttu leidis, nagu oleks akvatooriumist läbisõit keelatud. Sellist keeldu õigusaktidest ei tulene. Vaadeldavast sättest ei tulene, et laevaliiklus tähendab vaid sellesse konkreetsesse sadamasse suunduvat laevaliiklust. Sadama valdaja ja akvatooriumi läbivate aluste omanike (valdajate) vahelises eraõiguslikus suhtes ei kehti avaliku õiguse põhimõte, mille kohaselt keelatud on kõik, mis pole lubatud. Ujuvkaide kooskõlastamine on VTA pädevuses olev kaalutlusotsus. Tegemist pole ka olukorraga, kus diskretsioon oleks vähenenud nullini. VTA otsust tühistades leidis kohus, et kooskõlastamisest ei saa keelduda

3-08-1424

12(25) põhjusel, et Suur-Holmi akvatooriumist tuleb tagada läbisõit. Samas on vastustajad pidevalt selgitanud, et küsimus pole ainult selles, kas tagada läbipääs Veskiviigi sadama akvatooriumisse suunduvatele alustele, vaid kogu Tagalahe meresõiduohutuses tervikuna. Kaebaja sadamast kagu poole jäävad ka teised sildumiskohad. Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2009. a määruses käesolevas asjas on leitud, et pole tähtis, kas need sadamad tegutsevad hetkel aktiivselt või kas need sadamad olid olemas kaebaja poolt sadama laevaliikluseks avamise taotlemise ajal. SadS § 10 lg 3 kohaselt kinnitab majandusja kommunikatsiooniminister sadamapassi laevaliikluseks avamise akti alusel. Avamise korra p

9 kohaselt esitab VTA ministrile ettepaneku sadamapassi kinnitamiseks, olles eelnevalt kontrollinud sadamapassi vastavust aktile. Antud juhul esines sadamas mittevastavusi, mis toodi 15. juuli 2008. a aktis välja, ning Komisjoni otsuse kohaselt teeb VTA sadamapassi kinnitamiseks ettepaneku pärast mittevastavuste kõrvaldamist (ujuvkaide kooskõlastamine) või mittevastavusteta osas. Kaebaja ei nõustunud sadamapassi väljastamisega mittevastavusteta osas. SadS-st ja Avamise korrast tulenevalt ei oleks VTA saanud teha ettepanekut sadamapassi kinnitamiseks. Vastupidiselt kaebaja apellatsioonkaebuses märgitule on VTA 28. juuli 2008. a otsuses märkinud, et meresõiduohutuse tagamiseks tuleb jätta vabaks vähemalt 2 m sügavune ja 20 m laiune läbipääsuala; 4) Komisjoni 15. juuli 2008. a aktis toodud mittevastavused elektripaigaldise ja valgustuse parameetrite mõõdistamise osas olid kontrollimise ajal olemas. Elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus anti 24. juulil 2008. a ja tehisvalgustiheduse kontrollmõõtmine toimus 18. juulil 2008. a. Nende mittevastavuste kõrvaldamisega on akt selles osas täidetud, kuid see ei muuda akti õigusvastaseks; 5) kaebaja on tõstatanud küsimuse, kas sadama saanuks avada 26. märtsi 2008. a aktiga. Avamise korra p 6 kohaselt antakse puuduste avastamisel tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Seega sadama laevaliikluseks avamise akt saabki olla tingimuslik selles mõttes, et sadam avatakse laevaliikluseks ning määratakse tähtaeg aktis toodud puuduste kõrvaldamiseks. Seda ongi kõnealusel juhul tehtud. Aktis toodud kooskõlastuse nõue ei tähenda, et VTA peab kooskõlastama ujuvkaid nende praeguses asukohas. VTA on korduvalt selgitanud, et ujuvkaide praegune asukoht ei ole aktsepteeritav. 15. juuli 2008. a akt anti välja pärast kaebaja vaide osalist rahuldamist. 26. märtsi 2008. a aktis otsustas Komisjon sadamat laevaliikluseks mitte avada. Avamise kord ei näe ette sadama mitteavamise otsuse tegemist, vaid korra kohaselt antakse puuduste olemasolul tähtaeg nende kõrvaldamiseks.

10. Veeteede Ameti ja sadamate laevaliikluseks avamise komisjoni vastuses palutakse jätta AS Evore apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) ujuvkaide MSOS § 48 alusel kooskõlastamise küsimuse lahendamisel ei oma sisulist tähtsust, kuidas vaidlusalust veeala määratleda (kas tegemist on akvatooriumi ja/või sadama sissesõiduteega või kas antud veeala on kvalifitseeritav mõne teise merendusalastes õigusaktides veeala kohta kasutatava mõiste alla nagu laevatee, kanal või sadama veeala), sest igal juhul on tegemist veeteega ning seega on ujuvkaide paigaldamise näol tegemist MSOS §

48 lg-te 1 ja 2 alusel VTA-ga kooskõlastatava tegevusega. Põhimäärusest tulenevalt teostab VTA riiklikku järelevalvet ohutu laevaliikluse tagamiseks Eesti Vabariigi territoriaalja sisemerel ning laevatatavatel siseveekogudel. Sadama akvatoorium ja sissesõiduteed on osa sisemerest (või laevatatavast siseveekogust) ning seadusandja ei ole eristanud VTA poolt läbiviidavat ohutu laevaliikluse alast järelevalvet järelevalveks sadamaalal ja järelevalveks ülejäänud veealal. Regulatsioon, mis neile veealadele kohaldub, kaasa arvatud MSOS, on sama ning mingeid erisusi ei ole. MSOS § 48 kannabki endas menetlusökonoomika põhimõtet. Kui hüdrotehniliste rajatiste kooskõlastamine toimuks vastavalt kaebaja

3-08-1424

13(25) kirjeldatule ehk ujuvkaid ja muud sadamarajatised kooskõlastataks VTA poolt sadama avamise ja sadamaeeskirja muutmise käigus, võiks see kooskõlastuse taotlejale kaasa tuua ulatusliku materiaalse kahju, kui selgub, et rajatised ohustavad meresõitu ning neid pole sel põhjusel võimalik kooskõlastada. Vältimaks sellise olukorra tekkimist, näebki MSOS § 48 lg

2 alusel antud Ehitustegevuse kord ette planeeritavate tööde projekti esitamist VTA-le enne tööde algust. Kaebaja projekti ei esitanud, vaatamata VTA selgesõnalisele tähelepanu juhtimisele 30. juuli 2007. a e-kirjas;

2) tõstatades küsimuse, kas ujuvkaid tuleb lugeda kooskõlastatuks, pole kaebaja saanud aru erinevusest HMS § 16 lg 1 sätestatud menetluse ja MSOS § 48 lg 2 alusel antud Ehitustegevuse korras sätestatud menetluse vahel. HMS § 16 lg 1 reguleerib olukorda, kus taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust. MSOS § 48 alusel antud kord näeb ette, et hüdrotehniliste tööde tellija esitab enne tööde algust planeeritavate tööde projekti VTA-le läbivaatuseks, millele VTA on kohustatud andma ühe kuu jooksul kirjaliku vastuse;

3) VTA ja Komisjon on oma apellatsioonkaebuses vaidlustanud VTA 28. juuli 2008. a otsuse tühistamise, sest ujuvkaide paigutuse mittekooskõlastamise otsus põhines eelkõige asjaolul, et kaid antud kujul paigutatuna ohustasid laevaliiklust Haapsalu Tagalahel. Õige pole kaebaja seisukoht, nagu poleks meresõiduohutuse hindamine kaalutlusotsus. Kooskõlastamata jätmise otsust on ka piisavalt põhjendatud (viide projekteerimisjuhistes soovitatavatele laevatee gabariitidele ohutu liikluse tagamiseks, samuti kolmandate isikute arvamused). Seoses apellatsioonkaebuse väidetega, et kaebaja on taotlenud sadama avamist ja kaide kooskõlastamist enne Veskiviigi sadama moodustamist ning et tema sadam oli sadama õiguslikule moodustamisele asumise ajal kõige kagupoolsem sadam jahtlaevadele, juhivad vastustajad tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2009. a määrusele, kus leiti, et neil asjaoludel pole tähtsust.

Vastustajad peavad vajalikuks juhtida tähelepanu ka asjaolule, et vastavalt Komisjoni 15. juuli 2008. a aktile puuduvad kaebajal takistused sadamapassi saamiseks sadama selles osas, milles komisjon puudusi ei avastanud, mis on komisjoni otsuses ka selgesõnaliselt märgitud. Möödumine Suur-Holmi sadamast on ohtlik juba tunduvalt väiksema süvisega alustele kui apellatsioonkaebuses väidetud üle 2 m süvisega alused. Meremõõdukeskuse OÜ poolt 2007. a läbi viidud mõõdistuste kohaselt oli vähimaks sügavuseks Suur-Holmi sadamast möödumiseks kasutataval veealal 1,3 m, kuid arvestada tuleb ka sellega, et ohutuks meresõiduks on vajalik kiilualuse vaba vee olemasolu.

Lisaks on kaebaja kohtumenetluse käigus korduvalt tõstatanud küsimuse kaikohtade arvust üle 2 m süvisega alustele Suur-Holmi sadamast kagu pool, mille suhtes on vastustajad oma arvamuse

14. jaanuaril 2009. a halduskohtule esitanud. Vastustajad soovivad siinkohal rõhutada, et kaebaja mistahes spekulatsioonid kelle iganes ütlustega on sisutühjad. Olemasolevate kaikohtade arvu määramine on võimalik juhul, kui kaebaja ütleb selgelt, milliseid laeva teisi mõõtmeid ta silmas peab (eelkõige laeva pikkus ja laius), ning olemasoleva üle 2 m sügavusega veeala jagamine selliste laevade arvuga annab adekvaatse vastuse võimaliku laevade arvu suhtes.

11. Haapsalu Linnavalitsuse arvamuses ei nõustuta AS Evore apellatsioonkaebuse seisukohtadega põhivaidluse osas ja palutakse see rahuldamata jätta. Seisukohad: 1) ujuvkaide paigaldamine kuulub kooskõlastamisele MSOS § 48 alusel. Halduskohus on selle väite õigsust piisavalt põhjendanud, kuid pole olnud järjepidev ega hinnanud MSOS alusel VTA otsust, tühistades selle põhjenduste puudumise tõttu; 2) ehitustööde kooskõlastamise näol on tegemist eraldiseisva menetlusega ning HMS §-s 16 sätestatu ei kohaldu kaebaja väidetud kujul;

3-08-1424

14(25) 3) kohus ei saa kohustada VTA-d kooskõlastama hüdrotehnilisi töid. VTA-l tuleb hinnata kooskõlastuse andmist MSOS alusel; 4) kohus märkis õigesti, et sadama laevaliikluseks avamise akti ei olnud istungi ajaks tehtud. Kaebaja väide tingimusliku akti alusel avatava sadama kohta ei ole õiguspärane.

12. Veeteede Ameti ja sadamate laevaliikluseks avamise komisjoni apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega kohus kaebuse rahuldas, ja teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) kohus tühistas Komisjoni 26. märtsi 2008. a akti nr 61 ettepaneku nr 1 osas ebaõigesti. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määruse nr 205 lisale 3 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid meresadamates“ oli Haapsalu piiripunkti piirikontrolli teostamise kohaks määratud Haapsalu jahisadam. On õige, et Haapsalu jahisadamat, nagu ka mitmeid teisi viidatud määruses loetletud sadamaid, pole de iure kunagi eksisteerinud või on need sadamad de iure tekkinud (läbinud SadS-s ettenähtud legaliseerimismenetluse) pärast määruse jõustumist.

De facto on selline sadam eksisteerinud ja selle fakti tõendamiseks on vastustajad 14. jaanuaril 2009. a esitanud Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud Aare Olli 2001. a uuringu „Estonian Yacht Harbours“ väljavõttena skeemi (II kd lk 56), millelt nähtub, et Suur-Holmi sadam ja Veskiviigi sadam moodustasid varem Haapsalu jahisadama. Määruse nr 205 lisas 3 on loetletud ka sadamaid, kus puuduvad spetsiaalsed piirivalverajatised ja piirivalvetoimkond alaliselt kohal ei viibi, mis aga ei tähenda, et nendesse sadamatesse saabuvad või sealt rahvusvahelisse meresõitu lahkuvad laevad seal piirikontrolli teostada ei saaks.

Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. a määrus nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ võimaldab piirikontrolli teostamist ka vahetult kai äärde sildunud laevas või laevatrepi juures. Seega ei eelda piiripunkti olemasolu mitte piirivalvetoimkonna pidevat kohalolekut sadamarajatistes ja selleks tööks ettenähtud ruume, vaid kaid, mis on Vabariigi Valitsuse poolt piirikontrolli teostamiseks sobivaks tunnistatud. Kaebaja väide, et tegelikult endise Haapsalu jahisadama kaide ääres piirikontrolli ei teostatud ja alused pidid selleks silduma Haapsalu piirivalvekordoni vahetus läheduses asuva nn piirivalvekai ääres, võib olla õige (praktikast teadaolevalt eelistab piirivalve toimkonna väljasaatmisele mittemehitatud piiripunkti laevade esmast sildumist mehitatud piiripunktiga sadamas), kuid piirivalve on teadlik oma kohustusest võimaldada piirikontrolli läbimist määruses loetletud igas piiripunktis ning üldjuhul on see laeva nõudmisel ka läbi viidud.

Laeva kaptenil on õigus nõuda piirikontrolli läbiviimist igas rahvusvaheliseks laevaliikluseks avatud piiripunktis ja seega ka selles Haapsalu jahisadama osas, mis täna moodustab Veskiviigi sadama. Just sellele põhines Komisjoni kõnealune ettepanek, mis on õiguspärane;

2) kohus on ebaõigesti tuvastanud Komisjoni vaideotsuse tühisuse. Nõustuda ei saa kohtu käsitusega, et VTA peadirektor pole samastatav Komisjoniga, kuhu aktidest nähtuvalt kuuluvad peale VTA veel ministeeriume, ameteid ja inspektsioone. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1998. a määruse nr 60 „Komisjoni moodustamine“ p-le 1 on Komisjoni esimeheks VTA peadirektor või tema asetäitja. Seega on VTA peadirektori pädevuses otsustada, kas juhtida Komisjoni isiklikult või delegeerida see asetäitjale. Seda seisukohta kinnitab ka Avamise korra p 4, mille kohaselt esitatakse taotlus sadama komisjonipoolseks ülevaatuseks VTA peadirektorile ning sadama valdajale teatab ülevaatuseks määratud aja VTA peadirektor või Komisjoni esimees. Kuna Komisjon on haldusorgan, millel puudub postiaadress või kirjablankett, peetakse komisjoni tööga seotud kirjavahetust VTA kirjablankettidel. Kohus pole motiveerinud, miks ei ole VTA peadirektori allkirjastatud kaaskiri ja selle lisaks olev vaideotsus käsitatav ühtse dokumendina. Kohus on tõlgendanud

3-08-1424

15(25) HMS § 63 lg 2 p 1 liiga kitsalt. Sätte mõte on välistada haldusakti kehtimine olukorras, kus haldusakti adressaadile pole selge, kes on haldusakti andja. Kaebajale selgitati vaidemenetluse käigus, et vaie tuleb esitada Komisjonile, ja ka seda, milline on VTA peadirektori seotus Komisjoniga. Vaideotsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitatud kaebuses on kaebaja vaideotsuse tegijana õigesti märkinud Komisjoni. Seega on võimatu, et kaebajale ei olnud teada, milline haldusorgan vaide lahendas, ning haldusakti automaatse kehtetuse tuvastamine pole kooskõlas seaduse mõttega; 3) VTA 28. juuli 2008. a otsust analüüsides järeldas kohus ekslikult, nagu oleks Suur-Holmi sadamasse paigaldatud ujuvkaide kooskõlastamata jätmine rajanenud nõudele tagada Suur- Holmi sadamast läbisõit. Otsuses märgitu kohaselt vaatas VTA Ehitustegevuse korra § 2 lg-st

1 lähtudes projektdokumentatsiooni läbi ja hindas projektikohase ehitustegevuse mõju meresõiduohutusele. Projektis näidatud rajatised kahjustavad meresõiduohutust ja on seetõttu lubamatud. Kohus tühistas 28. juuli 2008. a otsuse vaid SadS § 4 lg 1 väidetavalt ebaõige tõlgendamise tõttu muid etteheiteid otsusele tegemata. Samas on kohus tõlgendanud SadS § 4 lg-t 1 vääralt, leides, et akvatoorium on määratud vaid akvatooriumi taotlenud isiku kasutusse ja teistel puudub õigus sellest läbi sõita, samuti et akvatoorium pole käsitatav avaliku veekoguna AÕS § 160 mõttes.

Akvatooriumi eraldamisega antakse osa veekogust sadama valdaja kasutusse, mida viimane saab kasutada oma äritegevuseks (SadS §-s 41 sätestatud sadamateenused), kuid akvatooriumi kasutamine ei anna veekogul või selle osal sellist absoluutset võimu, mis sarnaneb omandiõiguse teostamisele. Eraldatud veekogu osa (akvatoorium) ei ole analoogne kinnistuga, mille kasutamine on kinnisasja olemusest tulenevalt hoopis erinev akvatooriumi kasutamisest. Meresõiduohutuse tagamise seisukohalt tuleb veekogu vaadelda n. ö. ühe tervikuna, meresõiduohutust ei saa hinnata veekogu üksikute osade kaupa.

Kohus, tõlgendades SadS § 4 lg-t 1 kitsalt grammatiliselt, jõudis tulemuseni, mis pole kooskõlas sätte mõtte ega eesmärgiga. Pealegi on kohtu poolt pakutud grammatiline tõlgendus küsitav, sest puuduks vajadus nimetada tekstis eraldi laevaliiklust, kuna see oleks sadama funktsionaalse tegevusega kaetud. Seadusandja on soovinud mõiste „laevaliiklus“ eraldi märkimisega eristada seda „muust sadama funktsionaalsest tegevusest“, mis tõepoolest on seotud just antud sadama tegevusega. SadS § 4 lg-t 1 grammatiliselt tõlgendades järeldub, et akvatooriumi kasutatakse laevaliikluseks ning viidatud sättest ega ühestki teisest sättest ei tulene, et akvatooriumi võivad kasutada ainult sinna silduma suunduvad veesõidukid või et akvatooriumi tohib laevaliikluseks kasutada ainult sadama valdaja ise.

Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas leidnud, et Suur-Holmi sadama akvatooriumi määramise korraldus ei reguleeri ehitiste rajamist sadama akvatooriumisse ning korraldusest ei tulene kaebajale õiguslikku alust käesolevas haldusasjas vaidluse all olevate ujuvkaide paigaldamiseks Suur-Holmi sadama akvatooriumisse. Majandusja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a määruse nr 34 „Veeteede Ameti põhimäärus“ § 11 ja § 13 p 2 kohaselt on VTA ülesandeks meresõiduohutuse tagamine. VTA

28. juuli 2008. a otsuses pole märgitud ja ujuvkaide asetuse kooskõlastamata jätmise aluseks ka ei olnud Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramine, vaid VTA lähtus MSOS § 48 lg-st 1, mille kohaselt tuleb piirata meresõiduohutust kahjustavat ehitustegevust. Samuti põhjendas VTA piirangu proportsionaalsust, viidates Suur-Holmi sadamast vahetult kagu poole jääva sügavama veeala, sh Veskiviigi sadama akvatooriumi sügavustele ja projekteerimisjuhendites soovitatavatele laevatee laiustele, et näidata, miks kirjeldatud ehitustegevus tervikuna avaldab meresõiduohutusele kahjulikku mõju. Ujuvkaide asetuse kooskõlastamata jätmine ei baseeru nõudel tagada Suur-Holmi sadama akvatooriumist läbipääs, vaid kagupoolsetesse sildumiskohtadesse suunduvate veesõidukite ohutus, mis paratamatult väljendub ka läbipääsu tagamise nõudes. Teisiti on VTA-l võimatu täita kohustust hinnata ehitustegevuse mõju meresõiduohutusele, ehkki just seda on halduskohus oma otsuses nõudnud. Suur-Holmi sadamast kagus asub mitu sadamat, millele on

3-08-1424

16(25) akvatooriumi piirid määratud. Neist ükski hetkel SadS §-s 41 sätestatud sadamateenuseid ei osuta, kuid see ei anna VTA-le võimalust teha meresõiduohutuse hindamisel mööndusi. Laevaliikluse ohutust Haapsalu Tagalahel tuleb hinnata endiselt tervikuna ja võtta arvesse, et sadamatel on võimalus hakata nn tasulisi sadamateenuseid osutama. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas 6. jaanuari 2009. a määruses leidnud, et pole tähtsust, kas sadamad tegutsevad hetkel aktiivselt või kas need olid olemas kaebaja poolt sadama laevaliikluseks avamise taotlemise ajal; nimetatud kolmandatel isikutel on igal ajal õigus alustada sellise ettevõtlusega ning neile peab olema selline võimalus tagatud.

Suur-Holmi sadama akvatooriumi piirid on määratud selliste koordinaatidega nagu sadama valdaja taotles ja seega ei saa sügaval veealal läbipääsu võimaldamise kohustus olla kaebaja jaoks üllatuslik, kuna ta taotles teadlikult akvatooriumi piire sügavale veealale. Praktikas määratakse akvatooriumi piire ka selliselt, et üks akvatoorium asub teise sees ja selle kasutamine eeldab igakordselt teisest akvatooriumist läbisõitu. Apelleeritud lahendis on kohus asunud väljakujunenud ja pikka aega kehtinud merepraktikast erinevale seisukohale, tõlgendades sadamaseadust vastuolus selle mõtte ja sättega.

Akvatooriumist teistesse sadamatesse suunduvatele laevadele läbipääsu tagamise kohustust ei ole Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2007. a korralduses nr 71, millega määrati Suur-Holmi sadama akvatooriumi piirid, tõepoolest kirjas, kuid selleks puudub vajadus, sest meresõiduohutuse tagamise kohustus tuleneb SadS-st ja MSOS-st. Muuhulgas keelab MSOS § 811 laevavõi väikelaevaliikluse tahtliku takistamise või segamise. Vabariigi Valitsus määrab korraldusega meresadama akvatooriumi piirid ning selles ei taasavaldata õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja piiranguid, mida sadama valdaja peab järgima.

Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2008. a korraldusest nr 285, millega määrati Veskiviigi sadama akvatooriumi piirid, ei tulene keeldu läbida Suur-Holmi sadama akvatooriumi ning selline keeld oleks vastuolus õigusaktidega. Korralduses Suur-Holmi sadama piiride kohta märgitu on informeeriv. Meelevaldne on kohtu järeldus, et akvatooriumi kinnitamisega sadama valdajale muutub veekogu staatus avalikult kasutatavast veekogust piiratud kasutusega veekoguks. Veeseadus näeb küll ette veekogu väljaarvamise võimaluse avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast, kuid seda üksnes ühe kinnisasja piires asuva eraõiguslikele isikutele kuuluvate veekogude puhul.

Läänemeri nendele tunnustele ei vasta, mistõttu pole selle veekogu osi võimalik avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvata. Seetõttu ei saa nõustuda kohtu järeldusega, et AÕS § 160 lg 2 ei rakendu sadamale kinnitatud akvatooriumis. VeeS § 18 ning SadS §-d 6, 9 ja 12 koosmõjus annavad sadama valdajale laiad õigused kohaste piirangute rakendamiseks laevaliikluse ohutuse tagamiseks sadama akvatooriumis, kuid ei võimalda sadama sulgemist laevaliikluseks. VeeS § 5 lg 2 p 1 kohaselt on sisemeri, territoriaalmeri ja piiriveekogude Eestis paiknevad osad riigi omandis, AÕS § 159 lg 1 järgi on avalik-õigusliku isiku omandis olev veekogu avalik, samuti on riigi omandis merepõhi.

Samale seisukohale jõudis Tallinna Halduskohus ka 10. novembri 2008. a otsuses haldusasjas nr 3-08-1472. VTA ja Komisjoni poolt 1. oktoobril 2008. a halduskohtule esitatud seisukohtades märgiti, et VTA küsis kooskõlastamise menetluse käigus arvamust Veskiviigi sadama valdajalt Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ-lt ja Haapsalu Linnavalitsuselt, ning vastused menetlusosaliste põhjendatud argumentidega ehitustegevuse kooskõlastamise vastu lisati tõendina seisukohtadele. Oma arvamuses märkis Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ muuhulgas, et akvatooriumi läbivat laevatatavat kanalit tuleb käsitada kui olulist vahendit konkurentsiseaduse tähenduses, Eesti riik ja Suur-Holmi sadama valdaja tuleb lugeda olulist vahendit omavaks ettevõtjaks ning seetõttu laieneb nii riigile laevatatava kanali omanikuna kui ka kaebaja tegevusele sadama valdajana konkurentsiseaduse (KonkrS) asjakohane regulatsioon.

KonkrS § 18 lg 1 p 1 kohaselt on olulist vahendit omav ettevõtja kohustatud lubama teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu

3-08-1424

17(25) olulisele vahendile kaupadega varustamise või nende müügi eesmärgil. Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ ning teiste võimalike sadamateenuste pakkujate kaubaks on sadamateenused. Kohus pole menetlusnorme eirates seda tõendit hinnanud ega põhjendanud, miks ei ole kohaldatud asjakohaseid riigivaraseaduse (RVS) ja KonkrS sätteid, samuti pole põhjendatud, miks antud küsimuses ei ole kohaldatav AÕS § 160 lg 1. Kuigi apellant on eelneva menetluse käigus avaldanud seisukohta, et sadama valdaja kohustus tagada teistesse sadamatesse suunduva laevaliikluse läbipääs akvatooriumist ning keeld sellist liiklust takistada tuleneb meretavadest ning merendusalastes õigusaktides seda expressis verbis sätestatud ei ole, ei välista see KonkrS sätete kohaldumist.

13. Haapsalu Linnavalitsuse arvamuses nõustutakse VTA ja Komisjoni apellatsioonkaebuses esitatuga ja palutakse apellatsioonkaebus rahuldada. Seisukohad: 1) Haapsalu jahisadamat ei ole õiguslikult eksisteerinud, kuid kohalike elanike jaoks on Haapsalu jahisadam eksisteerinud tänase Veskiviigi sadama territooriumil vähemalt viimased

20 aastat. Ajaloolisest taustast tulenevalt määrati ka nn piirivalvepunkti asukohaks Haapsalu jahisadam. On õige, et faktiliselt võidi piirivalvetoiminguid teostada nn ajaloolises piirivalvesadamas; 2) VTA ja Komisjoni seisukohad vaideotsuse ja ujuvkaide kooskõlastamise menetluse õiguspärasuse kohta on õiged.

14. AS Evore vastuses palutakse jätta vastustajate apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) vale on väide, et tänase Veskiviigi sadama alal asus n. ö. de facto Haapsalu jahisadama rahvusvaheline piiripunkt. Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt ei ole avalikul haldusel lubatud asuda õigustama positsioone, mille mittekehtivuse on avalik haldus haldusaktiga omaks võtnud. Oma tühises vaideotsuses loobus Komisjon nn piiripunkti läbipääsu nõude kehtivuse positsioonist. On mõistetamatu ja legaalse eesmärgita asuda taaskord piiripunkti positsiooni kehtivust õigustama. Seega on apellatsioonkaebuse väide vastuolus seaduslikkuse põhimõttega. Apellandid esitavad tagantjärele väljamõeldud põhjendusi, mida haldusaktist ei leia ja tuleb jätta tähelepanuta. Tõend peab olema asjakohane. Mingisuguse uuringu skeemi leheküljel puudub igasugune tõeväärtus. Pealegi pole sellel sõnagagi mainitud Haapsalu jahisadamat. Seega ei tõenda kõnealune tõend midagi Haapsalu jahisadama või seal paikneva piiripunkti kohta ja tuleb jätta tähelepanuta. Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt ei ole avalikul haldusel lubatav õigustada otsuseid oma muu ebaseadusliku järelevalvega. Apellandid on esitanud väite, et tegelikkuses on paljud piiripunktid ette nähtud ebaseaduslikesse ja nõuetele mittevastavatesse n. ö. de facto sadamatesse. Asjaolu, et VTA ja Komisjon ei suuda Eestis tagada seaduslikku järelevalvet ja meresõiduohutust paljudes sadamates isegi rahvusvaheliste piiripunktide osas, ei saa õigustada nõuet tagada juurdepääs piiripunkti, mida pole olemas. Lootsiraamat on MSOS § 2 p 33 kohaselt kehtiv navigatsiooniteave. Asjas on väljavõte lootsiraamatust, mis kasutab tõepoolest olematu sadama – Haapsalu jahisadama – nimetust ning asetab selle koordinaatpunkti alale, kus asub täna Suur-Holmi sadam. Pole vaidlust, et piirikontrolli tegelikkuses tänase Veskiviigi sadamaalal pole kunagi toimunud ja et seda korraldati kordoni läheduses ja erakorralisel vajadusel Suur-Holmi sadamas. Seega, isegi kui õiguslikult ainetu norm mingi piiripunkti ette nägi, asus see Suur-Holmi sadamas; 2) väited vaideotsuse tühisuse küsimuses ei lükka halduskohtu põhjendusi ümber ega vääri enamat tähelepanu. Pole võimalik tuvastada, kes vaideotsuse tegi ja selle eest vastutab.

3-08-1424

18(25) Tegelikult puudub üldse arusaadavaid õiguslikke tagajärgi kaasa toov resolutsioon, mille eest saaks vastutust võtta; 3) kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-42-02) ei ole kohtumenetluse käigus motiivide esitamine piisav ega saa asendada haldusorgani motiveerimiskohustust. Põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ja pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluses esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-66-03) peab haldusorgan, tuginedes määratlemata õigusmõistetele, esitama tavapärasest põhjalikuma sisuga motivatsiooni, mis võimaldab adressaadil mõista akti sisu. Motivatsioon peab võimaldama kohtul kontrollida, kas määratlemata õigusmõisted sisustati akti andmisel mõistlikult. Apellatsioonkaebuses on asutud esitama erinevaid, sh vastukäivaid, otsitud ja ainetuid põhjendusi kooskõlastamise nõude kehtivuse õigustamiseks. Neid põhjendusi haldusaktist ei leia, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta. Halduskohus on õigesti tõlgendanud SadS § 4 lg-t

1 ja sisustanud Vabariigi Valitsuse korraldusi Suur-Holmi ja Veskiviigi sadamate akvatooriumide moodustamiseks. Kohus on põhjendanud, et SadS § 4 lg-t 1 lugedes peaks eesti keelt valdavale isikule olema asi arusaadav. Kaebaja on sättest juba viis aastat halduskohtuga samal viisil aru saanud ja on hämmingus, kuidas VTA manipuleerib erinevate mõistetega nagu üldkasutatav veetee, veetee, laevatee, sissesõidutee ja akvatoorium, andes neile kord ühe ja siis jälle teise tähenduse, moonutades ametlikku navigatsiooniteavet sooviga ignoreerida tegelikku olukorda ja Vabariigi Valitsuse korraldusi, mis erinevad VTA ettepanekutest. Lisaks on kaebaja väitnud, et halduskohtu otsusega vastupidine positsioon on vastuolus kujunenud õiguskindlusega (sadama moodustamise menetlus ja tegelikud sildumisvõimalused, arvestades sügavusi); et ujuvkaid ei kuulu kooskõlastamisele MSOS alusel (puudub veetee ja sadamarajatised kooskõlastatakse SadS alusel); et ujuvkaid tuleb lugeda kooskõlastatuks (kooskõlastust taotleti ja sellest õigel ajal ei keeldutud); et läbipääsu tagamise kohustus on ebaproportsionaalne (üle 2 m süvisega alustele kokkuvõttes sildumiskohtade arv väheneb, st läbipääsu tõttu kaob neid rohkem ära kui väidetavalt neile juurde pääseks, ning uute sadamate rajamisel suurema süvisega alustele on oluliselt vähem koormav süvendada täiendav juurdepääs, mis on iga sadamavaldaja ülesanne ja investeering); et läbipääsu tagamise kohustus on alusetu ja põhjendamata, sest ei tulene meresõiduohutuse vajadusest (kagu poole jääv veeala on madal ja alustega, mis seal saavad silduda, pääseb sinna Suur-Holmi akvatooriumi läbimata). On selge, et mingit läbipääsu tagamise kohustust sadamast ega avalik-õiguslikku subjektiivset õigust sadamast läbipääsule ükski seadus ei sätesta ega haldusakt ette ei näe. VTA on ise seisukohal, et akvatooriumi valdaja ja akvatooriumi läbivate aluste omanike vahelised suhted on eraõiguslikud. VTA ei ole horisontaalseid eraõiguslikke küsimusi lahendav organ.

15. Kolmandad isikud apellatsioonkaebustele kirjalikult vastamise võimalust ei kasutanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. AS Evore apellatsioonkaebus ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. VTA ja Komisjoni apellatsioonkaebus ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust muus osas kui selles, millega halduskohus tühistas VTA 28. juuli 2008. a otsuse ja tegi VTA-le ettekirjutuse kaebaja taotlus ujuvkaide kooskõlastamiseks uuesti läbi vaadata. Selles osas tuleb AS Evore kaebus jätta uue otsusega rahuldamata. Kohtuotsuse

3-08-1424

19(25) osalise tühistamise ja tühistatud osas kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtul muuta halduskohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas.

17. Halduskohus tühistas 26. märtsi 2008. a akti nr 61 ettepaneku nr 1 (tagada akvatooriumi kaudu ligipääs Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määrusega nr 205 kehtestatud rahvusvahelisele tollija piiripunktile), leides, et ümber pole lükatud kaebaja väide, et kohta nimetusega Haapsalu jahisadam pole olemas ja piiriületuse kontrolli teostatakse Haapsalu piirivalvekordoni vahetus läheduses nn piirivalvekai ääres, millele juurdepääsu kaebaja sadam ei takista. Samuti märkis kohus, et 15. juuli 2008. a aktis sellist ettepanekut kaebajale enam ei tehta. VTA ja Komisjoni apellatsioonkaebuses mööndakse, et Haapsalu jahisadamat pole de iure kunagi eksisteerinud, küll aga on eksisteerinud de facto, mida kinnitab kohtule esitatud skeem, ja ka piirikontrolli ei pruugita seal tegelikkuses teostada, kuid laeva kaptenil on õigus igas piiripunktis kontrolli nõuda ja piirivalvel kohustus piirikontroll läbi viia. Apellatsioonkaebuse väitel nähtub skeemist, et Suur-Holmi sadam ja Veskiviigi sadam moodustasid varem Haapsalu jahisadama. Samuti kinnitatakse apellatsioonkaebuses, et piiripunkt asub Haapsalu jahisadama selles osas, mis täna moodustab Veskiviigi sadama. Kaebaja väidab vastu, et viidatud skeem ei tõenda Haapsalu jahisadama ega piiripunkti olemasolu ja kui mingi piiripunkt ka oli ette nähtud, asus see Suur-Holmi sadamas. Samuti osutab kaebaja, et vaideotsuses on piiripunkti läbipääsu nõudest loobutud ja selle küsimuse uuesti tõstatamine on mõistetamatu.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited halduskohtu seisukoha ümberhindamiseks alust. On õige, et Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määrus nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ lisa 3 nägi vaidlustatud akti andmise ajal

26. märtsil 2008. a veel ette, et Haapsalu piiripunkti piirikontrolli toimumise koht on Haapsalu jahisadam. Nimetatud lisa muudeti Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2008. a määrusega nr 135, mis jõustus 12. septembril 2008. a, ning uues redaktsioonis rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti nimetusega Haapsalu piiripunkt ei eksisteeri. Kui apellatsioonkaebuses osutatud skeem (II kd lk 56) ka kujutab Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud ja de facto eksisteerinud Haapsalu jahisadamat (skeemil sadama nimetus puudub, ka ei tähistata seal piirikontrolli toimumise kohta), moodustasid sellise sadama apellatsioonkaebuse väitel tänased Veskiviigi sadam ja Suur-Holmi sadam. Väidet, et rahvusvahelise piiripunkti piirikontrolli asukoht oli määruse kohaselt nimelt tänase Veskiviigi sadama territooriumil, apellatsioonkaebuses ei põhistata. Seega pole kohtul alust asuda seisukohale, et kaebaja ei taganud Haapsalu piiripunkti piirikontrolli toimumise kohaks määratud sadamale juurdepääsu.

18. VTA ja Komisjoni apellatsioonkaebuses ei nõustuta halduskohtu hinnanguga, et vaideotsus on HMS § 63 lg 2 p 1 alusel tühine, kuna sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan. Apellatsioonkaebuses leitakse erinevalt kohtust, et VTA peadirektor on samastatav Komisjoniga; heidetakse kohtule ette motiveerimata jätmist, miks VTA peadirektori allkirjastatud kaaskiri ja selle lisaks olev vaideotsus pole käsitatav ühtse dokumendina; peetakse võimatuks kaebaja teadmatust otsuse tegijast, kuna talle selgitati vaidemenetluse käigus, et vaie tuleb esitada Komisjonile. Need väited halduskohtu seisukoha ümberhindamist ei võimalda. Kõnealuse kaaskirja (I kd tl 79), mis on allkirjastatud VTA peadirektori poolt ja millega VTA edastas vaideotsuse, ning allkirjata vaideotsuse (I kd tl 11-

3-08-1424

20(25) 17), milles, nagu ka kaaskirjas, ei märgita otsuse teinud haldusorganit, käsitlemisel ühtse dokumendina tuleks asuda seisukohale, et vaideotsuse on teinud VTA, kuid väidetavalt on vaideotsuse teinud Komisjon. Kindlasti ei ole VTA peadirektor samastatav erinevate valitsusasutuste esindajatest koosneva valitsuskomisjoniga seetõttu, et ta võib tulenevalt Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1998. a määrusest nr 60 „Komisjoni moodustamine“ olla Komisjoni esimees. Pealegi võib samast määrusest tulenevalt Komisjoni esimees olla ka VTA peadirektori asetäitja. Vaidlustatud 26. märtsi 2008. a ja 15. juuli 2008. a aktidest, aga ka viimatinimetatud akti 28. juuli 2008. a kaaskirjast (I kd lk 10, 36 ja 36 pöördel) nähtub, et Komisjoni esimees ei olnudki mitte VTA peadirektor A. Maide, vaid tema asetäitja R. Sirol. Kirjeldatud asjaoludel on kohus leidnud õigesti, et haldusaktist ei selgu haldusakti andnud haldusorgan, ning seda ei väära kuidagi akti adressaadi või kohtu teadmine, milline haldusorgan oleks pädev akti andma.

19. Kaebaja apellatsioonkaebuses ei nõustuta halduskohtu hinnangutega sadama laevaliikluseks avamise 26. märtsi 2008. a ja 15. juuli 2008. a aktidele ning seisukohaga, et kaebaja oli ja on kohustatud kooskõlastama ujuvkaide paigaldamise VTA-ga. Apellatsioonkaebuses leitakse jätkuvalt, et akvatoorium pole veetee, millele MSOS § 48 lg 1 kohalduks; kui akvatooriumis asuvad ujuvkaid ka kuuluvad kooskõlastamisele, tuleb need lugeda kooskõlastatuks või kohustada VTA-d neid kooskõlastama, samuti kohustada Komisjoni andma välja tingimusteta sadama laevaliikluseks avamise akti ning kohustada MKM kinnitama Suur-Holmi sadama sadamapass, milleks kaebaja nägemuse kohaselt pole mingeid takistusi.

20. Vaidlustatud haldusaktid on antud ja ka esimese astme kohtumenetlus on toimunud ajal, mil kehtis Riigikogu poolt 22. oktoobril 1997. a seadusega vastu võetud ja 1. jaanuaril 1998. a jõustunud sadamaseadus (edaspidi SadS 1997). Alates 10. juulist 2009. a jõustus Riigikogu poolt 15. juunil 2009. a vastu võetud sadamaseadus (edaspidi SadS 2009), millega muudeti senist sadamate passistamise ja registreerimisega seotud regulatsiooni. SadS 1997 kehtivuse ajal kanti sadamaregistrisse sadamapassi omavad sadamad. Sadamapassi andmise protsess algas Vabariigi Valitsuse moodustatud sadama laevaliikluseks avamise komisjoni, kuhu kuulusid mitmete riigiasutuste esindajad, teostatava ühise ülevaatusega, mille tulemusena koostati sadama laevaliikluseks avamise akt. Aktiga tunnistati sadam kõikidele nõuetele vastavaks ning sellele järgnes sadamapassi koostamine sadama pidaja ja kinnitamine MKM poolt. Alles seejärel oli võimalik kanda sadam sadamaregistrisse. SadS 2009 jõustamisega muudeti senist sadamate registrisse kandmise protseduuri, sadama laevaliikluseks avamise akte enam ei koostata, sadamale ei väljastata enam sadamapassi ning sadamaregister muudeti andmekoguks, mis peab arvestust sadamate üle, et tagada riigiasutustele seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate laevaliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse valdkondliku juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. Sadam peab olema kantud sadamaregistrisse, kuid see ei eelda enam sadama laevaliikluseks avamise akti koostamist ega sadamapassi kinnitamist MKM poolt. SadS 2009 rakendussätete § 59 lg 3 näeb ette, et sadam, mis ei ole enne selle seaduse jõustumist kantud sadamaregistrisse, tuleb kanda sadamaregistrisse hiljemalt 2010. a 1. jaanuariks. Kaebaja sõnul on tema sadam sadamaregistrisse kantud ning tema huviks kohtuasjas käesoleval ajal on soov kasutada ujuvkaisid kohas, mida VTA peab lubamatuks, aga ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus kahju eest, mis on tekkinud

3-08-1424

21(25) vaidlusalusel perioodil sadamateenuste osutamise võimatuse tõttu kaevatavatest haldusaktidest tingituna.

21. Ainuüksi põhjusel, et õiguslik olukord on alates 10. juulist 2009. a muutunud, ei oleks ringkonnakohtul võimalik rahuldada kaebaja taotlusi tingimusteta sadama avamise akti andmiseks ja sadamapassi kinnitamiseks kohustamiseks. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et esimese astme kohus on nii need kui ka muud kaebaja taotlused jätnud põhjendatult rahuldamata.

22. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et 15. juuli 2008. a akti p-s 1 tehti kaebajale õiguspäraselt ettepanekud kõrvaldada mittevastavused, mis seisnesid kaide elektripaigaldisel nõuetekohasuse tunnistuse ja töökeskkonna valgustuse parameetrite mõõdistuse puudumises. Kaebaja peab selles osas akti jätkuvalt õigusvastaseks põhjusel, et akti kättesaamise ajaks olid puudused kõrvaldatud. Samuti leiab kaebaja, et õiguskindlusest tulenevalt ei saanud haldusorgan uuel ülevaatusel avastatud uusi puudusi enam esile tuua. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Sellest, et kaebaja jõudis ülevaatusel avastatud puudused kõrvaldada enne ülevaatuse tulemusi fikseerinud akti kättesaamist, ei järeldu mittevastavuste kõrvaldamise ettepanekute õigusvastasus. Ülevaatuse ajal puuduste esinemist kaebaja ei eita. Asjaolu, et varasemas aktis elektripaigaldise tunnistuse ja valgustuse mõõdistamise küsimust ei tõstatatud, ei tähenda, et Komisjon saanuks ja pidanuks nende mittevastavuste uuel ülevaatusel avastamisel jätma puudused tähelepanuta. Sellist ootust õiguskindluse põhimõttest ei tulene. Tulenevalt Avamise korrast on Komisjonil kohustus teha kindlaks sadama vastavus projektdokumentatsioonile, piiri-, tolli-, sanitaar-, taimekaitseja veterinaar-, keskkonnakaitse-, töökaitseja tuleohutusnõuetele ning ekspluatatsioonilistele ja navigatsioonilistele normatiividele (p 1) ning puuduste avastamisel, mis võivad kahjustada laevade ohutut liiklemist sadama akvatooriumil ja seismist kai ääres, samuti puuduste korral kauba töötlemistehnoloogias, keskkonnaja tööohutuse tagamisel ja muude puuduste korral on Komisjonil kohustus anda tähtaeg nende kõrvaldamiseks.

23. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajate seisukohtadega MSOS § 48 kohaldatavuse osas ning leiab samuti, et kaebaja oli kohustatud oma sadama akvatooriumisse paigutatud ujuvkaid VTA-ga kooskõlastama. Kohus on küll ebaõigesti märkinud, nagu oleks ujuvkaid paigutatud sadama sissesõiduteele, kuid MSOS § 1 lg 1 kohaselt on selle seaduse reguleerimisala järelevalve veeteedel, ka MSOS § 48 on kohaldatav veetee suhtes ning nii nagu sadama sissesõidutee, on ka akvatoorium veetee osa. Asjaolust, et MSOS ei sätestanud vaidlusalusel perioodil veetee legaaldefinitsiooni, ei saa järeldada, nagu tuleks seda mõistet samastada MSOS § 2 p-s 10 sätestatud üldkasutatava veetee mõistega, mis sadama sissesõiduteed ja akvatooriumi ei hõlma. Et akvatoorium on veetee osa, sätestab sõnaselgelt SadS 2009 § 2 p 2. Selles seaduses on käesolevaks ajaks sõnaselgelt sätestatud ka sadama pidaja kohustus tagada, et ehitustegevus akvatooriumil, nagu ka sissesõiduteel, toimuks vastavalt MSOS alusel kehtestatud korrale (SadS 2009 § 4 lg 5). MSOS § 2 p 91 näeb alates

10. juulist 2009. a ette, et veetee on laevatatav veeala Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel.

24. Ringkonnakohus nõustub ka vastustajate seisukohaga, et kaebaja viited HMS §-le 16 ei ole asjakohased. MSOS § 48 lg 2 alusel kehtestatud Ehitustegevuse kord kohustab ehitustegevuse veeteedel kooskõlastama VTA-ga (§ 1 lg 2). Selleks tuleb hüdrotehniliste tööde tellijal enne

3-08-1424

22(25) tööde algust esitada planeeritavate tööde projekt VTA-le läbivaatamiseks, millele VTA on kohustatud ühe kuu jooksul andma kirjaliku vastuse (§ 2 lg 1), läbivaatamiseks tuleb esitada ka muudatused projektis (§ 2 lg 3) ning pärast hüdrotehniliste tööde lõpetamist tuleb tellijal esitada VTA-le ühe kuu jooksul arvates vastuvõtuaktile allakirjutamise päevast rajatise vastuvõtuakt koos rajatist iseloomustavate üldandmetega (§ 2 lg 4). Selline ehitustegevuse kooskõlastusmenetlus ei ole vaadeldav HMS § 16 tähenduses kooskõlastuse hankimisena sadama laevaliikluseks avamise menetluses. Tegemist ei ole haldusesisese menetlusega – kooskõlastuse või arvamuse andmisega teisele haldusorganile.

25. Olles asunud seisukohale, et sadama avamise tingimuslik akt anti õiguspäraselt ja mittevastavus on kõrvaldamata - ujuvkaid on kooskõlastamata –, jättis kohus põhjendatult ettekirjutuse tingimusteta sadama avamise akti koostamiseks tegemata. Olukorras, kus vastavalt õigusnormidele (SadS 1997 § 10 lg 3, Avamise korra p 9) saab MKM sadamapassi kinnitada üksnes siis, kui välja on antud sadama laevaliikluseks avamise akt, selle alusel on sadama valdaja koostanud sadamapassi, esitanud selle VTA-le, kes, kontrollinud sadamapassi vastavust aktile, teeb ministrile ettepaneku sadamapassi kinnitamiseks, ning need eeldused on täitmata, jättis kohus põhjendatult rahuldamata ka kaebaja taotluse MKM kohustamiseks sadamapassi kinnitama.

III

26. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu hinnanguga, et VTA 28. juuli 2008. a otsus, millega keelduti ujuvkaide paigutust Suur-Holmi sadamas kooskõlastamast, on õigusvastane. Kohtu järeldus otsuse õigusvastasusest tugineb seisukohale, et VTA ei ole hinnanud meresõiduohutust, vaid on nõudnud kaebajalt alusetult, et kaebaja peab Suur-Holmi sadamast kagu poole jäävatesse sadamatesse suunduvatel laevadel võimaldama oma akvatooriumist läbi sõita. Kohus on nõustunud kaebajaga, et SadS § 4 lg-st 1 tulenevalt pole kolmandatel isikutel õigust kasutada Suur-Holmi sadama akvatooriumi läbipääsuks teistesse sadamatesse, sest akvatoorium on ette nähtud üksnes konkreetse sadamaga seonduvaks laevaliikluseks. Samuti märkis kohus, et teistesse sadamatesse suunduvatele laevadele akvatooriumist läbipääsu tagamise kohustust ei ole kirjas Suur-Holmi sadama akvatooriumi piire määravas Vabariigi Valitsuse korralduses, küll aga tuleneb Veskiviigi sadama akvatooriumi määramise korraldusest, et Veskiviigi sadama valdajal tuleb teenindavate veesõidukite süvise määramisel arvestada, et need ei saa sõita läbi kaebaja akvatooriumi. Seega on kohus nõustunud kaebajaga ka selles, nagu tuleneks läbipääsuõiguse puudumine akvatooriumi piiride määramise korraldustest. VTA viiteid asjaõigusseaduse ja veeseaduse sätetele pidas kohus asjakohatuteks.

27. Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri 2009. a jõustunud kohtuotsuses haldusasjas nr 3- 08-1472 on käsitletud kaebaja tõlgendust SadS § 4 lg-st 1 ja leitud, et see on ebaõige. Nimetatud otsuses (p 10) märkis ringkonnakohus järgmist: /…/ SadS § 4 lg 1 sätestas: „Akvatoorium on piiritletud, püsivalt veega kaetud ala, mida kasutatakse laevaliikluseks või muuks sadama funktsionaalseks tegevuseks.“ Sellest määratlusest ei tulene, nagu minetaks akvatooriumi koosseisu hõlmatud vee-ala õigusliku režiimi, mis tuleneb avalikule veekogule asjaõigusseadusest või veeseadusest. Vaidlust ei ole selles, et Suur-Holmi sadama akvatooriumiga hõlmatud vee-ala kuulub avaliku veekogu hulka asjaõigusseaduse § 159 mõttes. AÕS § 159 lg-st 2 ja veeseaduse § 18 lg-st 1 tulenevalt võib avalikku veekogu

3-08-1424

23(25) liiklemiseks kasutada igaüks, kui seda seaduse vm õigusaktiga ei piirata. SadS § 4 lg 1 ei ole selline „seadus“. Akvatooriumi määratleb seadus seoses sadamaala piiritlemisega (SadS § 3), millega piiritletakse sadama valdaja kohustused ohutu laevaliikluse ja korra kindlustamisel sadamas (vt SadS § 12). Sadama akvatooriumi määratlemine ei kõrvalda sadama valdajalt mh AÕS § 160 lg-st 2 tulenevat kaldaomaniku kohustust hoiduda avalikus veekogus rajatiste ehitamisest, mis võiksid takistada veesõidukite liiklemist.“ Ringkonnakohus on samadel seisukohtadel ka käesolevas asjas ning lisab, et Vabariigi Valitsuse korraldused akvatooriumi piiride määramise kohta ei ole õigusaktid, mis piiravad avaliku veekogu liiklemiseks kasutamist. Samuti osutab ringkonnakohus SadS 2009 § 4 lg-le 6, mis käesoleval ajal sätestab selgelt, et sadama pidaja peab tagama läbipääsu akvatooriumist ilma selle eest tasu saamata, kui see on ainuvõimalik tee piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse või kui ilma veesõidukit ohtu seadmata või kahjustamata ei ole võimalik jõuda piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse; läbipääsu ei pea tagama, kui see toob läbipääsu võimaldamiseks kohustatud sadama pidajale kaasa ebamõistlikke kulutusi. Sama seaduse § 8 p 6 kohaselt keeldutakse akvatooriumi määramisest, kui taotletav akvatoorium ei taga läbipääsu akvatooriumist, kui see on ainuvõimalik tee piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse või kui ilma veesõidukit ohtu seadmata või kahjustamata ei ole võimalik jõuda piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse.

28. MSOS § 48 lg 1 sätestab: „Ehitustegevust veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas piiratakse, kui ehitustegevus kahjustab meresõiduohutust või sisevetel sõidu ohutust.“ VTA 28. juuli 2008. a otsusega ei kooskõlastatud sellele sättele tuginedes ujuvkaide paigutust Suur-Holmi sadamas. VTA vaatas projektdokumentatsiooni läbi, hindas projektikohase ehitustegevuse mõju meresõiduohutusele ja leidis, et projektis näidatud rajatised sulgevad veeliikluseks ainsa sügavama veeala Haapsalu Tagalahel ning Tagalahe kaguosas asuvatesse sildumiskohtadesse suunduvad veesõidukid on sunnitud liiklemiseks kasutama sellest itta jäävat ohtlikku madalamat veeala. VTA asus seisukohale, et rajatised kahjustavad meresõiduohutust ja on seetõttu lubamatud. Arvestades Suur-Holmi sadamast vahetult kagu poole jääva sügavama veeala, sh Veskiviigi sadama akvatooriumi sügavustega ja projekteerimisjuhendites soovitatavate laevatee laiustega, tuleb VTA hinnangul meresõiduohutuse tagamiseks jätta vabaks vähemalt 2 meetri sügavune ja 20 meetri laiune läbipääsuala. Otsuses märgiti, et olemasolevad võimalused sadamate laiendamiseks Tagalahes sõltuvad täielikult eelmainitud süvendi asukohast ning on ilma täiendavate süvendustöödeta äärmiselt piiratud. Otsuses on kõigil asjaosalistel soovitatud koostöö korras algatada sadamate arendamise eesmärgil Tagalahe süvendamine nii, et kõigile sadamatele oleks tagatud ohutu sissesõidutee.

Seega on VTA vaidlustatud otsusega hinnanud ehitustegevust veeteel laevaliikluse ohutuse tagamiseks ja tuvastanud, et kaebaja rajatiste tõttu on veesõidukid sunnitud liiklemiseks kasutama ohtlikku veeala, rajatised kahjustavad meresõiduohutust ja on seetõttu lubamatud. Kaebaja ei ole kohtumenetluse kestel esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et VTA selline järeldus on väär ja otsus õigusvastane. MSOS § 48 lg 1 ja Ehitustegevuse korra alusel otsuse tegemisel on oluline üksnes see, kas ehitustegevus ohustab laevaliiklust või mitte. Muud argumendid ei ole selle sätte alusel otsuse tegemisel olulised. MSOS § 48 lg 1 ei anna VTA-le kaalutlusõigust lubada meresõiduohtlike rajatiste ehitamist veeteele.

3-08-1424

24(25)

29. AS Evore apellatsioonkaebus tugineb ka väitele, et kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmiseks pole alust, sest need ei ole vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, kuna ükski kolmanda isiku õiguslik positsioon kohtulikku kaitset ei leidnud. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. HKMS § 92 lg 7 näeb ette, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele, ning HKMS §

92 lg-test 1 ja 2 ning § 93 lg-st 5 tuleneb poole, kelle kasuks otsus tehti, õigus vajalike ja põhjendatud menetluskulude hüvitamisele proportsionaalselt kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmisega. Halduskohus on HKMS § 93 lg-t 5 kohaldades õigesti hinnanud kolmanda isiku 30 000 krooni suurustest menetluskuludest haldusasja keerukust ning kestust arvestades vajalikuks ja põhjendatuks 20 000 krooni ja jaganud selle kaebuse rahuldamise proportsioonist lähtudes. Apellatsioonkaebuse väide, nagu poleks ükski kolmanda isiku õiguslik positsioon kohtulikku kaitset leidnud, ei ole tõene.

30. HKMS § 93 lg 4 näeb ette, et kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb uue lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse osaliselt ja selles osas tehtava uue otsusega kaebuse rahuldatud osa proportsioon väheneb, tuleb kolmandale isikule väljamõistetud menetluskulude osa suurendada. Kaebusega saavutada soovitud eesmärke silmas pidades ei ole lõpptulemusena kaebuse rahuldatud osa suurem ühest neljandikust. Seetõttu on kolmandal isikul õigus esimese astme kohtus kantud menetluskuludest 15 000 krooni hüvitamisele.

Ringkonnakohus jätab uue otsusega VTA vastu suunatud taotlused rahuldamata, mistõttu ei ole kaebajal halduskohtu otsusega VTA-lt välja mõistetud 7 500 krooni suuruse menetluskulu hüvitamisele õigust ja see kulu tuleb jätta kaebaja enda kanda. Samas jääb halduskohtu otsus muutmata Komisjoni vastu suunatud nõuete osas, kellelt halduskohus on kaebaja kasuks välja mõistnud menetluskulu 7 500 krooni. Komisjoni puhul on tegemist kuni 10. juulini 2009. a kehtinud SadS § 10 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1998. a määrusega nr 60 moodustatud ministeeriumidevahelise komisjoniga, keda teenindavaks valitsusasutuseks on määrusest ning ka VTA ja Komisjoni apellatsioonkaebuses sisalduvatest väidetest järelduvalt VTA. Ehkki kõnealune määrus ei sätesta sõnaselgelt komisjoni finantseerimise ja teenindamise korda, nagu seda nõudis Vabariigi Valitsuse seaduse tolleaegse redaktsiooni § 22 lg 1, ega ka komisjoni teenindavat valitsusasutust, nagu seda nõuab sama seaduse § 21 lg 1 alates 8. jaanuarist 2006. a kehtivas redaktsioonis, on määrusega määratud Komisjoni esimeheks VTA peadirektor või tema asetäitja ning määruses loetletud valitsusasutusi on kohustatud informeerima oma esindaja nimetamisest VTA peadirektorit. Et Komisjoni asjaajamine toimus VTA kaudu, kinnitab lisaks apellatsioonkaebuses väidetule ka Avamise korra p 4, mille kohaselt tuli taotlus sadama ülevaatuseks esitada VTA peadirektorile. Valitsuskomisjoni vastu suunatud nõuete rahuldamisega kaasnenud menetluskulu 7 500 krooni pidanuks halduskohus välja mõistma komisjoni teenindavalt valitsusasutuselt VTA-lt.

Neil põhjustel tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ka menetluskulude jagamise osas (resolutsiooni punktid 6 ja 7) ning teeb uue otsuse, millega mõistab VTA-lt kaebaja kasuks välja 7 500 krooni ja kaebajalt kolmanda isiku Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ kasuks 15 000 krooni.

3-08-1424

25(25)

31. Apellatsioonimenetluses teeb ringkonnakohus otsuse kaebaja kahjuks ja seetõttu jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude hüvitamist taotlenud.

Lauri Madise

Virgo Saarmets

Ruth Virkus

3-08-1424/129 · Tallinna Ringkonnakohus

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text