2-09-52844/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Eesti Vabariigi nimel Eesti Vabariigi nimel Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Tagaseljaotsus Tagaseljaotsus Tagaseljaotsus

Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming Otsuse Otsuse Otsuse Otsuse tegemise aeg ja koht tegemise aeg ja koht tegemise aeg ja koht tegemise aeg ja koht 12.aprill 2010.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number 2-09-52844 Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Hagi Hagi Hagi Hagi hind hind hind hind BIGBANK AS hagi I K’i vastu 52 069 krooni ja 86 sendi ning lisanduva viivise nõudes

26 039 krooni ja 93 senti Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad Hageja: BIGBANK AS, endine nimi Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006, esindaja volikirja alusel Artur Maljukov, isikukood xxxx, asukoht Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, Rüütli 23, Tartu 51006, Tartumaa. Kostja: I K, isikukood xxxx, elukoht registris xxxx, tegelik elukoht xxxx. Eel Eel Eel Eelmenetluses menetluses menetluses menetluses 12.04.2009.a. Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon:

Rahuldada Rahuldada Rahuldada Rahuldada BIGBANK BIGBANK BIGBANK BIGBANK AS hagi AS hagi AS hagi AS hagi I K I K I K I K’i vastu 52 069 krooni ja 86 sendi ning lisanduva ’i vastu 52 069 krooni ja 86 sendi ning lisanduva ’i vastu 52 069 krooni ja 86 sendi ning lisanduva ’i vastu 52 069 krooni ja 86 sendi ning lisanduva viivise nõudes viivise nõudes viivise nõudes viivise nõudes tervikuna tagaseljao tervikuna tagaseljao tervikuna tagaseljao tervikuna tagaseljaotsusega. tsusega. tsusega. tsusega. Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista I K I K I K I K’ilt (isikukood ’ilt (isikukood ’ilt (isikukood ’ilt (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) BI BI BI BIGBANK GBANK GBANK GBANK AS AS AS AS (reg.kood 10183757) (reg.kood 10183757) (reg.kood 10183757) (reg.kood 10183757) kasuks ja kasuks ja kasuks ja kasuks ja võlgnevuse katteks võlgnevuse katteks võlgnevuse katteks võlgnevuse katteks 52 069

52 069

52 069

52 069 (viis viis viis viiskümmend kümmend kümmend kümmend kaks kaks kaks kaks tuhat k tuhat k tuhat k tuhat kuus uus uus uuskümmend kümmend kümmend kümmend üheksa üheksa üheksa üheksa) ) ) ) krooni krooni krooni krooni ja 8 ja 8 ja 8 ja 86 senti senti senti senti. Jätta menetluskulud kostja kanda. Jätta menetluskulud kostja kanda. Jätta menetluskulud kostja kanda. Jätta menetluskulud kostja kanda.

Määrata hageja menetluskuludeks Määrata hageja menetluskuludeks Määrata hageja menetluskuludeks Määrata hageja menetluskuludeks kohtu kohtu kohtu kohtukulude katteks kulude katteks kulude katteks kulude katteks 8 055

8 055

8 055

8 055 ( ( ( (kaheksa kaheksa kaheksa kaheksa tuhat tuhat tuhat tuhat viis viis viis viiskümmend kümmend kümmend kümmend viis viis viis viis) krooni. ) krooni. ) krooni. ) krooni.

Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista I K I K I K I K’ilt (isikukood ’ilt (isikukood ’ilt (isikukood ’ilt (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) BI BI BI BIGBANK GBANK GBANK GBANK AS AS AS AS (reg.kood 10183757) (reg.kood 10183757) (reg.kood 10183757) (reg.kood 10183757) kasuks kasuks kasuks kasuks alates alates alates alates 13.10 13.10 13.10 13.10.2009.a. kuni tagastamata krediidisu .2009.a. kuni tagastamata krediidisu .2009.a. kuni tagastamata krediidisu .2009.a. kuni tagastamata krediidisumma mma mma mma 26

26 039 krooni ja 93 senti

039 krooni ja 93 senti

039 krooni ja 93 senti

039 krooni ja 93 senti täieliku tasumiseni täieliku tasumiseni täieliku tasumiseni täieliku tasumiseni viivis 2 viivis 2 viivis 2 viivis 27,03 03% tagastamata krediidisummalt aastas. % tagastamata krediidisummalt aastas. % tagastamata krediidisummalt aastas. % tagastamata krediidisummalt aastas.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Edasikaebamise kord: Edasikaebamise kord: Edasikaebamise kord: Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Tartu Tartu Tartu Ringkonnak Ringkonnak Ringkonnak Ringkonnakohtule ohtule ohtule ohtule

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Kostja võib otsuse peale esitada kaja Kostja võib otsuse peale esitada kaja Kostja võib otsuse peale esitada kaja Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14

14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema te kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema te kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema te kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis gevusetus, mis gevusetus, mis gevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isikliku või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isikliku või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isikliku või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. lt allkirja vastu üleandmisega. lt allkirja vastu üleandmisega. lt allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus a märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus a märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus a märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses sja lahendamisega kirjalikus menetluses sja lahendamisega kirjalikus menetluses sja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7).

I. A

I. A

I. A

I. Asjaolud ja sjaolud ja sjaolud ja sjaolud ja hageja nõue. hageja nõue. hageja nõue. hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel 14.12.2005.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr. 0500971/45st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 50 000 krooni intressimääraga 28,24% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte vahel sõlmitud kokkuleppega krediidisummat suurendati ja muudeti intressimäära, mille tulemusena kokku jäi kostja kasutusse 48 228 krooni ja 42 senti ning kostja pidi alates 24.10.2006.a. tasuma intressi 27,03% krediidisummalt aastas.

Hageja sõlmis 14.12.2005.a. käenduslepingu M K’ga. Kostja ega käendaja lepingutingimusi ei täitnud. 10.01.2007.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja palus ühtlasi võlgnevuse tasuda kahe nädala jooksul. Kostja hoiatusele ei reageerinud. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 05.02.2007.a. lepingu üles ja nõudis ühtlasi koheselt võlgnevuse tasumist summas 65 694 krooni ja 71 senti. Pärast lepingu ülesütlemist kostja tasus 23 637 krooni ja 10 senti, millest hageja arvestas võla sissenõudmisega seotud kulude katteks 1 448 krooni ja 61 senti ning võlgnevuse põhisumma katteks 22 188 krooni ja 49 senti. 13.10.2009.a. seisuga võlgneb kostja hagejale kokku 52 069 krooni ja 86 senti, millest tagastamata krediidisumma moodustab 26 039 krooni ja 93 senti, intress 5 821 krooni ja 62 senti, tasumata lepingu sõlmimise tasu 482 krooni ja 28 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 482 krooni, viivis 19 244 krooni ja 03 senti.

Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna VÕS § 76 lg. l lähtuvalt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda ja nõuda kogu võla tasumist. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. TsMS §

367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub võlgnevuse kostjalt välja mõista ja lisaks sissenõutavale viivisele alates 13.10.2009.a. viivis 27,03% tagastamata krediidisummalt 26 039 krooni ja 93 senti aastas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, kokkulepe, maksegraafikud, võlateatised, lepingu ülesütlemine, arve ja selel tasumist tõendav maksekorraldus, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, hinnakiri.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus tagaseljaotsus tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 14.10.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus 25.11.2009.a. saatis hagimaterjali kostjale uuesti politsei kaasabil, kuid hagimaterjal tagastati, kuna politsei ei saanud seda kostjale edastada. Kohus 20.01.2010.a. rahuldas hageja taotluse ja saatis hagimaterjali kostjale edastamiseks kohtutäituri kaudu. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 10.03.2010.a. on hagimaterjal talle kätte toimetatud, mida tõendavad kättetoimetamise teatis ja kohtutäituri otsus toimikus. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Aega on antud 30 päeva, mis täitus 09.04.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS §

113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS §

367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamiseks tasunud riigilõivu kokku 6 135 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista. Kohtutäituri seaduse § 48 lg. 2 kohaselt kohtutäituril on õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist ametitoimingu taotlejale, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Sama seaduse § 48 lg. 1 kohaselt on täituri tasu menetlusdokumendi kättetoimetamisel 350 krooni, millele lisandub käibemaks. TsMS §

143 p. 4 järgi on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu asja läbivaatamise kulu, mille katteks hageja on ette tasunud 420 krooni ja mis tuleb seega kostjalt välja mõista. Hageja õigusabikulu 1 500 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 402, 416 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162,§ 149, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 461, §

468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 13. mail 2010. a.

13. mail 2010. a.

13. mail 2010. a.

13. mail 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne