2-10-6461/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-6461

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2010. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungi sekretär Pille Kaarepere Tsiviilasja number 2-10-6461 Tsiviilasi JxxxxxIxxxxxhagi Jxxxx Kxxxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes Tsiviilasja hind 13500 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JxxxxxIxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elektronpost: x Kostja: Jxxxx Kxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg 31.03.2010. a RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja JxxxxxIxxxxxja kostja JxxxxxKxxxxx vahel 31.03.2010.a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1. Jxxxx Kxxxx kohustub maksma Jxxxx Ixxxxxx lapse Kxxxxxxxx Ixxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatist 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus alates 01. veebruarist 2010. a. 1.2. Jxxxx Kxxxx kohustub tasumisele kuuluva elatise tasuma Kxxxxxxxx Ixxxx arveldusarvele 221049297336 AS-s Swedbank iga kuu 10.-daks kuupäevaks. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-10-6461 menetlus Jxxxx Ixxxx hagis Jxxxx Kxxxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes.

Menetluskulude jaotus: 1. Mõista Jxxxx Kxxxxxxx riigi kasuks välja menetluskulu 75 (seitsekümmend viis) krooni.

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulud tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele: SEB Pangas nr 1022003479018 või Swedbankis nr 221013921094, viitenumber mõlemal juhul 3100057455. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2. Muud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Jxxxx Ixxxxesitas 10.02.2010.a kohtule hagiavalduse, milles palus Jxxxx Kxxxxxxx välja mõista elatise summas 2175 krooni poolte ühise lapse, Kxxxxxxxx Ixxxx ülalpidamiseks.

Kostja vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu osaliselt. Kostja teatas, et on nõus maksma elatist 1500 krooni, kuid kandma selle lapse arveldusarvele.

Kohus korraldas kohtuistungi, kus pooled jõudsid elatise maksmise osas kokkuleppele ja sõlmisid kompromissi. Kompromiss protokolliti. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433 TsMS § 432 näeb ette menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed: menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Lisaks selgitab kohus menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et

kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kompromissiga kokku menetluskulude kandmises, seega jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel nende endi kanda. TsMS § 340 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline esitama kohtule menetlusdokumendid ja nende lisad ka esitamiseks teistele menetlusosalistele. Kostja esitas vastuse ja selle lisad vaid ühes eksemplaris, mistõttu kohus pidi tegema esitatud dokumentidest hagejale koopiad (11 lehekülge). Kostja esitas osa dokumente kohtule originaalidena, millest kohus tegi toimikusse koopiad ja tagastas originaalid (4 lehekülge). Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg 3 on kohtumenetluses dokumendi ärakirja või väljatrüki eest tasuks 5 krooni iga lehekülje eest. TsMS § 138 lg 2 ja 143 p 41 on eelnimetatud kulud asja läbivaatamise kulu ja seega menetluskulu. Kuna kostja ise õigel ajal nimetatud kulusid ei kandud (ise koopiaid ei esitanud), tuleb nimetatud menetluskulud temalt käesoleva määrusega välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik