3-09-1866/84 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Dagmar Maastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.aprillil 2010.a. Tallinnas

Haldusasja number

3-09-1866

Haldusasi

L.P.u kaebus Tallinna Linnavaraameti 11.08. 2009.a. käskkirja nr

1-2/138 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Välja mõista L.P.ult AS „Tulika Takso“ kasuks 10 000 (kümme

tuhat) krooni menetluskulusid.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tal-

linna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teata-

vakstegemisest arvates ehk hiljemalt 12.mail 2010.a. Samaks kuu-

päevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koosta-

miseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioon-

kaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnako-

hus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja arutamist koh-

tuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

27.05.2009.a. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 872-k otsustati anda avaliku kirjaliku

enampakkumise korras üürile Tallinna linna omandis olevad järgmised teerajatised: Müürivahe tn

T1//Suur-Karja tn//Väike-Karja tn//Vana-Posti tn//Kuninga tn//Vana turg//Sauna tn maatükil

asuvate teerajatiste osa pindalaga 90 m2(5 taksopeatuse kohta) ning Viru tn ja Viru väljaku kinnis-

asja osad kokku pindalaga 155 m2(7 taksopeatuse kohta), määrati kinnisasja osade üürile andmise

tingimused, rajatiste avalike kirjalike enampakkumiste hindamise kriteeriumid, rajatiste üüri tingi-

mused, enampakkumise võitjaga üürilepingu sõlmimise aeg, võitja kohustus maksta lepingu täit-

mise tagatisraha, üürileandja õigus lõpetada leping ja üürniku kohustus maksta leppetrahvi; moo-

dustati enampakkumise komisjon(p 9); kohustati transpordiametit tähistama rajatistel taksopeatu-

sed, kommunaalametit rajatiste valdust üürnikule üle andma ja lepingu lõppemisel tagasi võtma,

munitsipaalpolitsei ametit teostama üürilepingu üle järelevalvet, linnavaraametit korraldama ava-

likku kirjalikku enampakkumist, sõlmima üürilepingut ja teostama üüri laekumise üle järelevalvet;

tunnistati kehtetuks linnavalitsuse 25.02.2009.a. korraldus nr 275-k samade teerajatiste üürile and-

mise kohta(tl 15-21).

2.07.2009.a. Tallinna Linnavaraameti käskkirjaga nr 1.-2/110 määrati enampakkumise läbiviimise

menetlus ning pakkumiste esitamise tähtaeg 28.07.2009.a. kell 10.00 Tallinna Linnavaraametis(tl

22). 6.07.2009.a. avaldati vastav kuulutus ajalehes „Postimees“.

28.07.2009.a. Viru tn ja Viru väljaku kinnisasjade osade taksopeatusena üürile andmiseks

korraldatud avalikule kirjalikule enampakkumisele laekunud pakkumiste avamise protokolli nr 1

punktiga 1 tunnistati L.P.u pakkumine pakkumise tingimustele mittevastavaks, kuna esitamata olid

Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2009.a. korralduses nr 872-k punktides 2.8.11 - 2.8.16 nõutud

dokumendid: 1)kinnitus, et kaebaja ei oma ühtegi kriminaal- ega kehtivat liiklus- või ühistrans-

pordialast väärteokaristust, 2)rajatiselt sõitjaid teenindavate taksojuhtide vahel sõlmitud kehtivate

kirjalike lepingute koopiad, 3)kinnitus, et pakkujal on vähemalt 30 kuni 5 aasta vanuse takso

kasutusõigus või kirjalikud lepingulised suhted vähemalt 30 taksojuhiga, kes teostavad taksovedu

kuni 5 aasta vanuste taksodega, 4)taksode nimekiri, milles on näidatud sõiduki mark ja mudel,

5)kinnitus, et pakkuja kasutuses või omandis olevates taksodes on makseterminal kaardimakse soo-

ritamiseks ning taksod on varustatud dispetšerside teenusega, 6)rajatiselt teenust osutavate taksode

registreerimistunnistuse koopiad. Protokolli punktiga 2 tunnistati pakkumise tingimustele

vastavaks AS “Tulika Takso” pakkumine(tl 39-40).

3.08.2009.a. esitas L.P. komisjonile enampakkumise läbiviimise kohta protesti, milles palus

tunnistada enampakkumine nurjunuks(tl 48-51). 10.08.2009.a. protokolliga nr 2 jättis komisjon

protesti rahuldamata ja tegi linnavaraameti juhatajale ettepaneku kinnitada kirjaliku enampak-

kumise võitjaks AS “Tulika Takso”(tl 41-47).

11.08.2009.a. Tallinna Linnavaraameti käskkirjaga nr 1-2/138 kinnitati Viru tn ja Viru

väljaku kinnisasjade osade taksopeatusena üürile andmiseks korraldatud avaliku kirjaliku enam-

pakkumise tulemused - enampakkumise võitjaks tunnistati AS “Tulika Takso”(p 1.1) ning L.P.

pakkumine tunnistati pakkumise tingimustele mittevastavaks käskkirja lisaks oleva enampakku-

mise komisjoni 28.07.2009.a. protokollis nr 1 märgitud asjaoludest lähtuvalt(p 1.2); linnamaade

osakonnale tehti ülesandeks valmistada ette linnavalitsuse korralduse eelnõu Viru tn ja Viru

väljaku kinnisasja osade üürile andmiseks üheks aastaks AS-le “Tulika Takso” üüriga 21 000 kr

kuus(p 2.1)(tl 13-14).

9.09.2009.a. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1426-k otsustati anda Viru tn ja Viru

väljaku kinnisasjade osade AS-le “Tulika Takso” üheks aastaks üürile(tl. 253).

12.04.2010.a. otsusega haldusasjas nr 3-09-1397 jättis Tallinna Halduskohus rahuldamata

L.P. kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2009.a. korralduse nr 872-k tühistamiseks või

õigusvastaseks tunnistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub vaidlustatud käskkiri tühistada või alternatiivselt tunnistada õigusvastaseks.

Vastustaja poolt kehtestatud nõuded on õigusvastased, FIE-de eemaletõrjumine taksopeatuste

kasutamisest riivab kaebaja ettevõtlusvabadust. Vastustaja on rikkunud enampakkumise protseduu-

rireegleid ning oleks pidanud tunnistama pakkumise nurjunuks. Enampakkumine kuulutati välja

Müürivahe tn T1, Suur-Karja tn, Väike-Karja tn, Vana-Posti tn, Kuninga tn, Vana turg, Sauna tn

asuvate teerajatiste ja Viru tn ja Viru väljakul asuvate kinnisasjade osade 2 taksopeatusena välja-

üürimiseks. Esitati ainult kaks pakkumist Viru tn ja Viru väljak kinnisasja üürilevõtmiseks, teise

taksopeatuse väljaüürimiseks pakkumisi ei esitatud. Kuna enampakkumise eesmärgiks oli mõlema

taksopeatuse üürileandmine, kuid pakkumised tehti ainult ühele taksopeatusele, siis jäi enampak-

kumise eesmärk täitmata, seega enampakkumine nurjus.

Kolmas isik oli pakkumiste avamise hetkel 28.07.2009.a. kell 10.05 maksuvõlglane, võla

suuruseks oli 399 664 kr + intress 22 969,24 kr. Seega ei vastanud kolmas isik korralduse nr 872-k

punktis 2.7.3 sätestatud tingimusele ning tal puudus õigus enampakkumisel osaleda. Kaebaja kaht-

lustab, et kolmanda isiku enampakkumise tagatisraha ei laekunudki Tallinna Linnavalitsuse

kontole, sest linnavaraameti 2.07.2009.a. käskkirjas nr 1-2/110 kehtestatud enampakkumise

menetluse tingimused sisaldasid küll kontonumbrit, kuhu tagatisraha kanda, kuid puudus viite-

number. Viitenumbri puudumisel saab reeglina maksekorralduse sooritada, kuid see läheb vahe-

kontole ning kantakse hiljem maksekorralduse sooritaja kontole tagasi. Tulemuseks on raha mitte-

laekumine soovitud kontole. Praegusel juhul tähendab see, et kolmanda isiku osavõtutasu oli

tasumata ning tal polnud õigust enampakkumisest osa võtta. Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003.a.

määrusega nr 34 kinnitatud „Linnavara kasutusse andmise korra“(edaspidi „linnavara kord“) p 45.3

järgi tunnistab pakkumise korraldaja enampakkumise nurjunuks, kui kirjaliku enampakkumise

võitjal polnud õigust enampakkumisel osaleda.

Pakkumiste avamisel pole protokolli kantud, millised dokumendid on pakkujate poolt esita-

tud, välja on toodud vaid kaebaja pakkumise puudused. Nii pole aga tagatud pakkumise läbi-

paistvus, pakkujate võrdne kohtlemine ning pakkujal pole võimalik kontrollida, kas teise pakkuja

poolt on esitatud kõik nõutud dokumendid ning kas need vastavad nõuetele. See viitab uurimis-

printsiibi rikkumisele. Kolmas isik pole esitanud korralduse nr 872-k punktis 2.8.9. nimetatud tak-

soveo eest vastutava isiku koolitustunnistust, mis tähendab, et tema pakkumine ei vastanud enam-

pakkumise tingimustele. Küll aga esitas kaebaja taksoveo eest vastutava isiku koolitustunnistuse.

Ühistranspordiseaduse(ÜTS) §-st 38 lg 3 tulenevalt saab pidada taksoveo eest vastutavat isikut ai-

nult siis pädevaks, kui ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi(MKM) poolt tunnusta-

tud õppeasutuses läbinud taksovedude eest vastutava isiku koolituskursuse ja sooritanud kursuse

kirjaliku lõpueksami. Juriidilisest isikust vedaja vedude eest vastutav isik peab olema läbinud jurii-

dilisest isikust ettevõtja taksoveo eest vastutava isiku koolituse ja omama vastavat tunnistust.

MKM-i poolt tunnustatud transpordialase koolituse läbiviijatest omab ainukesena Eestis selle

koolituse läbiviimise luba Tallinna Tehnikakõrgkool ning sealt saadud informatsiooni kohaselt

pole selles õppeasutuses ükski isik läbinud juriidilise isiku taksoveo eest vastutava isiku koolitust,

samuti pole väljastatud ühtegi vastavat tunnistust. Kui kolmandal isikul puudub nimetatud

tunnistus, oli talle taksoveoloa andmine õigusvastane, sellest tulnuks ÜTS § 41 lg 1 p 2 alusel

keelduda.

Vastustaja on ka viivitanud kaebajale enampakkumise tulemuste teatavakstegemisega. Tu-

lemustest sai kaebaja teada alles 17.08.2009.a., mitte aga otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.

Viivitus, mis tundub esmapilgul olevat tühine, lühendab kaebetähtaega, mis on oma sisult kaebe-

õiguse piiramine. Samuti ei omanud enampakkumise komisjon sellises isikulises koosseisus õigust

pakkumise läbiviimiseks. Linnavalitsuse korralduse nr 872-k p 9 kohaselt tuli moodustada avaliku

kirjaliku enampakkumise komisjon, mille liikmeteks pidid olema: Alo Brandt, Andres Harjo, Ruth

Pärn, Tarmo Sulg, Helena Koorts ja Angela Reinlaid. Enampakkumise komisjoni koosseisu kuulu-

sid aga: Alo Brandt, Tiit Siimon, Ruth Pärn, Tarmo Sulg ja Aigar Palsner. Kuna komisjoni koos-

seis oli eelnevalt määratud isikuliselt siis oleks linnavalitsus pidanud andma komisjoni määranud

korralduse muutmiseks vastava käskkirja või nägema juba korralduses nr 872-k ette komisjoni

asendusliikmete kaasamise.

Vastustaja Tallinna Linnavaraamet palub jätta kaebus rahuldamata. Linnavara korra p

40 sätestab, et komisjon loeb enampakkumise nurjunuks, kui ühtegi pakkumist ei esitatud. Seda

lauset ei saa tõlgendada selliselt, et üheaegselt mitme objekti enampakkumise läbiviimisel peab

enampakkumise õnnestumiseks olema esitatud pakkumine kõikidele objektidele. Kui enampakku-

mine korraldatakse kahele eraldiseisvale objektile, ei sõltu kummagi objekti enampakkumise

õnnestumine sellest, kas teisele objektile on pakkumisi esitatud või mitte. Ühe objekti kasutusse

andmise võimalikkus ei sõltu teisest, seega ei oma tähtsust asjaolu, et ühele objektile ei tulnud

pakkumisi. Seetõttu puudus ka vajadus pakkumise nurjunuks tunnistamiseks.

Kaebaja väited kolmanda isiku maksuvõla osas on alusetud. Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse poolt 10.07.2009.a. väljastatud tõendist nr 8-8/10859 nähtuvalt puudusid

AS-l ”Tulika Takso” seisuga 10.07.2009.a. maksuvõlad. Samuti on Tallinna Linnakantselei fi-

nantsteenistuse 16.07.2009.a. teatisega nr FK-1/4794 tõendatud, et ettevõttel puuduvad ka kohalike

maksude võlad. Lisaks kontrolliti kolmanda isiku maksuvõlgade olemasolu ka enampakkumise

menetluse käigus ning 28.07.2009.a. teostatud elektroonilisest päringust nähtub, et sama päeva

seisuga kolmandal isikul maksuvõlg puudus. Täiendavalt kontrolliti maksuvõlgade olemasolu

4.08.2009.a. ning elektrooniline päring näitas jällegi, et kolmandal isikul maksuvõlgu polnud.

Samuti on väär kaebaja väide, et kolmanda isiku enampakkumise raha pole laekunud linnavalitsuse

kontole. Vastustaja poole kohtule esitatud maksekorralduste väljavõtetest nähtuvalt on kolmas isik

nõutud summad tasunud.

Teede- ja sideministri 20.06.2000.a. määruse nr 49 „Sõitjateveo korraldamise eest vastutava

isiku kvalifikatsiooninõuete, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vormi ning kõrgkoolide

ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom vastab vedude

eest vastutavale isikule esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele”(edaspidi „määrus nr 49“) järgi

kasutatakse sõitjateveol kolme erinevat liiki vedude eest vastutava isiku koolitustunnistust: riigi-

sisese sõitjateveo korraldamisel, rahvusvahelise sõitjateveo korraldamisel ning füüsilisest isikust

ettevõtja poolt sõitjateveo korraldamisel. Riigisisese ja rahvusvahelise sõitjateveo eest vastutava

isiku vastavust seaduse ja määruse nõuetele tõendab tunnistus, mille annab koolitust teostav õppe-

asutus koolituse läbinud ja eksami edukalt sooritanud isikule. Kolmas isik esitas pakkumise tege-

misel taksoveo eest vastutava isiku koolituse tunnistuse, mis on väljastatud 23.03.2004.a. Meelis

Nõlvaku nimele, kes omab Tallinna Tehnikakõrgkooli rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise eest

vastutava isiku ametialase pädevuse tunnistust nr 0247R. Tulenevalt määruse nr 49 §-st 2 omab

kõnealune isik seega juriidilisest isikust ettevõtja taksoveoloa alusel korraldatava taksoveo eest

vastutava isiku teadmisi. Vastustaja arvates võib juriidilise isiku taksoveo puhul vastutaval isikul

olla ka rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise eest vastutava isiku ametialast pädevust tõendav

tunnistus. Seda arvamust toetab ka tõik, et taksoveo eest vastutava isiku koolituse maht on nõutust

suurem, mistõttu tuleb see igal juhul lugeda nõuetele vastavaks.

Kaebaja kaebeõigust pole piiratud enampakkumise tulemuste teatavakstegemisel tekkinud

viivitusega. Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 9 lg 1 järgi hakkab 30-päevane kaebe-

tähtaeg kulgema haldusakti teatavakstegemisest. Haldusakti andmise ja teatavakstegemise vaheline

aeg ei lühenda kaebetähtaega, kuna kaebetähtaeg on sõltuvuses üksnes ajahetkest, millal haldusakt

selle adressaadile teatavaks tehti. Avaliku teenistuse seaduse(ATS) § 107 p 2 kohaselt peatub tee-

nistussuhe puhkuse ajaks. Transpordiameti juhataja Andres Harjo, linnavaraameti linnamaade osa-

konna peaspetsialist Helena Koortsi ja Kesklinna Valitsuse rendipindade osakonna peaspetsialist

Angela Reinlaidi teenistussuhe oli komisjoni koosoleku toimumise ajal peatunud seoses puhkusel

viibimisega. Komisjoni töös osalesid puhkusel olevate liikmete asendajad ning asendamine toimus

kooskõlas seaduste ning Tallinna linna õigusaktidega. Asendusteenistujad ei saanud mõjutada ko-

misjoni pädevust ega otsustusvõimet. Konkreetse valdkonna ülesannete täitmise tagamiseks moo-

dustatakse komisjonid vastava valdkonna ametikohtadest ametikohtade-põhiselt eesmärgiga tagada

komisjonile pandud ülesande täitmiseks vajalik kompetents ja juhtimistase ning ülesande sujuv ja

tõrgeteta täitmine. Ametikohtadele esitatavad nõuded ja teenistuskohustused tulenevad vastava

ametikoha ametijuhendist. Kui komisjon oleks moodustatud ainult isikupõhiselt, võiks tekkida

olukordi, kus komisjonil polekski võimalik talle pandud ülesandeid täita, sest alati võib mõni

konkreetne komisjoni liige olla samal ajal seotud teiste teenistuskohustustega ning komisjon

muutuks tegutsemisvõimetuks. Seetõttu on komisjonide efektiivse toimimise eesmärgil vajalik, et

komisjoni liikme eemaloleku ajal asendaks teda mõni teine isik.

Kaebaja pole näidanud, millised vastustaja kehtestatud nõuded on õigusvastased ja vastu-

olus kehtiva õigusega, väites vaid üldsõnaliselt, et vastustaja tegevus põhjustab FIE-de eemaletõr-

jumise taksopeatuste kasutamisest, mis on ettevõtlusvabaduse piiramine. Enampakkumine toimus

menetluses, mis võimaldas võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel

isikutel. Kaebajal oli õigus ja võimalus sarnaselt teiste taksoteenuse osutajatega osaleda konkursil

ja teha omapoolne pakkumine, kui ta soovis korralduses toodud tingimustel nendel kohtadel

taksoteenust osutada. Käskkirjaga kinnitati enampakkumise tulemused vastavalt linnavalitsuse

korraldusega nr 872-k määratud tingimustele. Komisjon kontrollis pakkumiste vastavust tingimus-

tele ja otsustas et kaebaja pakkumine neile ei vasta. Alusetu on kaebaja nõudmine, et pakkumiste

avamise protokollis oleks pidanud olema kirjas, millised dokumendid on pakkujate poolt esitatud.

Linnavara korra p 41 kohaselt tehakse enampakkumise protokolli tähtaegselt esitatud, kuid nõue-

tele mittevastava pakkumise kohta märge nõuetele mittevastavuse põhjuste kohta. Seega ei kanta

protokolli nõuetele vastava pakkumise lisade loetelu, vaid üksnes nõuetele mittevastava pakkumise

puudused. Vastupidine menetluskäik oleks ilmselgelt ebaökonoomne, kuna pole otstarbekas kanda

protokolli nõuetele vastava pakkumise sisu ja sellele lisatud dokumentide loetelu, kui kõik see on

niikuinii pakkumise materjali hulgas juba olemas. Nõuetele mittevastava pakkumise puuduste mär-

kimine protokolli on vajalik selleks, et oleks tuvastatud puuduste esinemine ja nende konkreetne

sisu. Niisugune menetluskord aitab puudustega pakkumise esitajal selgitada pakkumises esinevate

puuduste olemasolu ning vajadusel vaidlustada pakkumise läbiviimine. Kaebaja pole väitnud, et

protokolli p-s 1 märgitud tema kohta käivad puudused oleksid ebaõiged või põhjendamata.

Kaebaja pole esitanud ühtki argumenti selle kohta, kuidas kolmanda isiku enampakkumise

võitjaks tunnistamine tema õigusi rikub. Käskkiri ei saa rikkuda kaebaja õigusi, kuna ta tunnistati

pakkumise tingimustele mittevastavaks. Kaebuse rahuldamise korral ei toimuks kaebaja õiguste

sfääris midagi. Väidetavalt toob käskkiri kaasa kaebaja õiguste piiramise taksoveoteenuse osutami-

sel. Kaebajal puudub õigus kasutada kohaliku omavalitsuse territooriumi või sellel asuvaid kohali-

kule omavalitsusele kuuluvaid kinnistuid piiramatult oma äritegevuseks. Kaebajal ei ole ka täna

õigust vaidlusalustel kinnistutel osutada taksoteenust ja kasutada neid tänavaosi taksopeatusena,

sest neid taksopeatusi varem polnud ja seal kehtis parkimise keeld. Isegi kui käskkiri tühistataks, ei

teki kaebajal õiguslikku alust Viru tänava ja Viru väljaku kinnistute osi kasutada. Kuigi tegemist

on avaliku ruumiga, on need Tallinna linna omandis olevad kinnistud, mille kasutusse andmise

pädevus ning kasutusse andmise otstarbe ja viisi üle otsustamise õigus on linnal. Teeseaduse(TeeS)

§ 29 lg 3 kohaselt on avalikult kasutatava tee omanikul õigus anda teemaad maakasutust

reguleerivate õigusaktide kohaselt kasutada teisele isikule ilma hoonestusõiguseta tingimusel, et

see ei raskenda teehoidu ega halvenda liiklusolusid. Liiklusseaduse § 2 lg 4 järgi korraldab kohalik

omavalitsus liiklust ja tagab liiklusohutuse oma haldusterritooriumil. Linnavara oma äritegevuses

kasutamise õigus ei tulene üksnes asjaolust, et tegemist on tänava osaga. Vastasel juhul võiks

igaüks mistahes talle sobival eesmärgil kasutada kõiki riigile ja kohalikule omavalitsusele kuu-

luvaid asju, kuna neil võib olla avalik-õiguslik iseloom. Kesklinna piirkonnas asub 30 avalikku

taksopeatust ligikaudu 100 taksokohaga, mida kaebajal on haldusakti kehtimisest sõltumatult või-

malik kasutada. Lisaks on peatused eramaal ligikaudu 150 taksokohaga. Ühtegi olemasolevat

taksopeatust või -kohta ei likvideerita ja seega kaebaja taksoteenuse osutamise võimalusi praeguse

seisuga võrreldes ei piirata.

Kolmas isik AS „Tulika Takso“ palub jätta kaebus rahuldamata ning nõustub vastustaja

seisukohtadega. Kaebaja väited on väärad ja kohut eksitavad. Kaebaja eesmärk on takistada nii

kaua kui võimalik Tallinna vanalinnas ja kesklinnas kvaliteetse taksoteenuse tagamiseks linnava-

litsuse poolt rajatavate taksopeatuste üürile andmist, säilitamaks avalike huvidega vastuolus olevat

olukorda. Avalik huvi nähtub korraldusest nr 872-k ja selle seletuskirjast. Kaebaja kasutuses ei ole

nõutud arvu nõuetele vastavaid taksosid ja tal pole sõlmitud ka lepinguid vähemalt kolmekümne

taksojuhiga, mistõttu tunnistati tema pakkumine mittevastavaks. Kaebaja pole vaidlustanud

asjaolu, et tema pakkumises olid komisjoni protokollis nimetatud puudused. Seega isegi kui

kaebus rahuldatakse ja vaidlustatud käskkiri tühistatakse, poleks kaebajal ikkagi võimalik uuel

enampakkumisel tingimustele vastava pakkumise esitamine. Kaebaja esitas nõuetele mittevastava

pakkumise eesmärgil, et ta formaalselt pakkujana saaks esitada halduskohtusse kaebuse ja seeläbi

püüaks menetlusõigusi kuritarvitades takistada kõnealuste taksopeatuste üürileandmist, et tagada

võimalus taksoveo eeskirju eirava tegevuse jätkamiseks.

Pole ka rikutud enampakkumise protseduurireegleid sellega, et pakkumiste avamisel pole

protokolli kantud, millised dokumendid on pakkujate poolt esitatud. Kaebaja viibis 28.07.2009.a.

pakkumiste avamise juures ning talle oli seetõttu ka juba protesti esitamise ajal täpselt teada mis-

sugused dokumendid pakkujad esitasid. Pealegi polnuks kaebajal pakkumiste dokumentidega

tutvumiseks vaja kaebust esitada, piisanuks vastava sooviga vastustaja poole pöörduda. Enam-

pakkumise eesmärgi väidetav täitmata jäämine pole enampakkumise nurjunuks tunnistamise alu-

seks. Pealegi ei jäänud eesmärk täitmata, sest ei korraldusest ega selle seletuskirjast tulene, et

enampakkumise eesmärk loetakse täidetuks vaid juhul, kui mõlemale objektile esitatakse

pakkumised. Kolmas isik teostas nii tagatisraha kui ka tagastamatu osavõtutasu maksed 27.07.

2009.a. koos viitenumbriga ning mõlemad maksed laekusid 27.07.2009.a. linnavalitsuse kontole,

mille kohta väljastas vastustaja ka vastavad pangateatised. Vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja

subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei kaota võimalust saada kõnealune taksopeatus teenuse osutamiseks

enda kasutusse, sest kaevatav haldusakt ei sisalda otsust anda taksopeatus kellegi kasutusse. Samuti

esineb oluline avalik huvi Tallinna linnas taksonduse probleemide lahendamiseks ning korralduses

nr 872-k ettenähtud tingimused on põhjendatud ja sobivad abinõud selle eesmärgi saavutamiseks.

Isegi kui pakkujatele kehtestatud nõuded ka peaksid riivama FIE-st taksojuhtide ettevõtlusvabadust

on see riive kaalukast avalikust huvist tingituna põhjendatud ja õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

Käsitletavas haldusasjas 17.09.2009.a. tehtud määruses on Tallinna Ringkonnakohus asu-

nud seisukohale, et tulenevalt linnavara korra punktidest 4(vara antakse kasutusse kasutuslepin-

guga, mis sõlmitakse samas korras sätestatust lähtuvalt haldusakti alusel, millele eelneb vara kasu-

tusse saaja kindlaksmääramine avalikul enampakkumisel või läbirääkimistega pakkumisel.),

21(pakkumise korraldamise otsus, pakkumise läbiviimine ja selle tulemuste kinnitamine on osaks

vara kasutusse andmise otsuse ja kasutuslepingu sõlmimise ettevalmistamisest ning pole aluseks

vara kasutusse andmisega seonduvate tsiviilõiguslike õiguste ja huvide tekkimisele), 15(vara

kasutusse andmise otsuse teeb volikogu, valitsus, vara valitseja või valitsema volitatud asutus),

5(vara kasutusse andmise haldusaktiks on linnavolikogu otsus, linnavalitsuse korraldus, vara

valitseja või valitsema volitatud asutuse käskkiri), 20(pakkumise korraldamise otsustajaks on

organ, kes on pädev otsustama vara kasutusse andmist) ja 23(pakkumise korraldajaks on vara

valitseja, kui pakkumise korraldamise otsuses pole kindlaks määratud teisiti) ning korraldusest nr

872-k, milles linnavalitsus tegi küll linnavaraametile ülesandeks korraldada enampakkumine

kommunaalameti valitsemisel oleva linnavara üürile andmiseks ja andis volituse ka üürilepingu

sõlmimiseks, pole linnavaraamet siiski pädev organ otsustama vara kasutusse andmist. Et

linnavaraamet pole vaidlustatud käskkirjaga teinud vara kasutusse andmise otsust, nähtub ka

sellest, et käskkirjaga tehti linnamaade osakonnale ülesandeks valmistada ette vara kasutusse

andmise haldusakti – linnavalitsuse korralduse – eelnõu. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu, et

ehkki linnavara korra p 44 nimetab punktis 46 sätestatud enampakkumise tulemuste kinnitamise

otsust haldusaktiks, pole vähemalt enampakkumise võitjaks tunnistamise puhul tegemist

haldusaktiga, millega oleks lõplikult kindlaks tehtud AS „Tulika Takso“ õigus saada vara kasu-

tusse, sest vara kasutusse andmise otsuse teeb(haldusakti annab) linnavalitsus. Seega on linnavara

korrast ja käskkirjast nähtuvalt üürilepingu sõlmimise aluseks linnavalitsuse korraldus. Kuna

linnavara korrast ei nähtu, et enampakkumise korraldaja(linnavaraameti) otsustusele tunnistada

kaebaja pakkumine pakkumise teates märgitud ja pakkumise korraldamise otsustaja(linnavalitsuse)

poolt määratud tingimustele mittevastavaks, peaks järgnema veel vara kasutusse andja haldus-

akt(korra punktis 6 sätestatud vara kasutusse andmise haldusakti sisunõuded sellise otsuse tegemist

ette ei näe), võib kaebaja enampakkumiselt kõrvaldamise osas pidada linnavaraameti käskkirja lõp-

likuks otsuseks. Enampakkumisel osalejana on kaebajal õigus tema enampakkumiselt kõrvaldamist

kohtus vaidlustada.

Seega on vaidlustatud käskkiri osas, millega tunnistati enampakkumise võitjaks AS “Tulika

Takso”(p 1.1), käsitatav eelhaldusaktina, mis on vaidlustatav üksnes koos lõpliku haldusaktiga, s.o.

linnavalitsuse 9.09.2009.a. korraldusega nr 1426-k, millega linnavalitsus viitega 27.05.2009.a. kor-

raldusele nr 872-k ja vaidlusalusele käskkirjale otsustas Viru tn ja Viru väljaku kinnisasja osa AS-

le „Tulika Takso“ üheks aastaks üürile anda. Vaatamata Tallinna Ringkonnakohtu ülalmärgitud

tähelepanujuhtimisele kaebaja korraldust nr 1426-k ei vaidlustanud. Eeltoodust nähtuvalt kaevatud

käskkirja p 1.1 ei riku ega saagi rikkuda kaebaja õigusi, mistõttu ei pea kohus ka kontrollima, kas

see käskkirjapunkt on õigusvastane kaebuses märgitud asjaoludel. Kaebus jääb selles osas rahul-

damata.

Osas, millega kaebaja pakkumine tunnistati pakkumise tingimustele mittevastavaks, on

kaebajal õigus käskkirja vaidlustada. Alljärgnevalt käsitleb kohus kaebust sellest aspektist.

Alusetu on kaebaja nõudmine, et kuivõrd Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2009.a. korralduse

nr 872-k alusel läbiviidud enampakkumise eesmärgiks oli kahe taksopeatuse üürileandmine, kuid

pakkumised tehti ainult Viru tn ja Viru väljaku kinnisasja üürilevõtmiseks, jäi enampakkumise ees-

märk täitmata ning enampakkumine tulnuks tunnistada nurjunuks. Nimetatud korralduse punktis

2.1. on üheseltmõistetavalt kirjas, et pakkuja võib esitada ainult ühe pakkumise, s.t. kas punktis 1.1

(Müürivahe tn T1, Suur-Karja tn, Väike-Karja tn, Vana-Posti tn, Kuninga tn, Vana turg, Sauna tn

maatükil asuvate teerajatiste osa) või punktides 1.2 ja 1.3(Viru tn ja Viru väljaku kinnisasja osad)

nimetatud rajatiste üürile saamiseks. Et pakkumine korraldatakse kahe eraldiseisva taksopeatuse

üürileandmiseks nähtub ka punktidest 1.1-1.4, 2-2.3, 2.8.2, 2.8.4, 2.8.19, 3.1.1 ja 3.1.5. Kui enam-

pakkumine korraldatakse kahele eraldiseisvale objektile, ei sõltu kummagi objekti enampakkumise

õnnestumine sellest, kas teisele objektile on pakkumisi esitatud või mitte. Kohus nõustub vastusta-

jaga, et linnavara korra p 40, mis sätestab, et komisjon loeb enampakkumise nurjunuks, kui ühtegi

pakkumist ei esitatud, ei saa tõlgendada selliselt, et üheaegselt mitme objekti enampakkumise läbi-

viimisel peab enampakkumise õnnestumiseks olema esitatud pakkumine kõikidele objektidele.

Kaebaja ise pole oma tõlgenduse kinnituseks esitanud ka ühtegi mõistlikku põhjendust. Kohtu

arvates oleks kaebaja tõlgenduse praktikas rakendamine absurdne ja majanduslikult kahjulik.

Ekslik on kaebaja arvamus, et korralduse nr 872-k punktiga 9 määrati avaliku kirjaliku

enampakkumise komisjoni liikmed isikuliselt. Kohus nõustub vastustajaga, et komisjonile pandud

ülesannete täitmiseks vajaliku kompetentsi ja juhtimistaseme ning ülesannete sujuva ja tõrgeteta

täitmise tagamiseks moodustatakse komisjon vastava valdkonna ametikohtadest, mitte neid kohti

hetkel täitvatest isikutest. Osundatud sättes on küll lisaks komisjoni esimehe ja liikmete ametikoh-

tadele kirjas ka neil kohtadel töötavate isikute nimed, kuid see ei tähenda, et ajal, mil kõnealuste

isikute teenistussuhe on mingil põhjusel peatunud, ei või neid ametikohal asendavad isikud asen-

dada ka komisjonis.

Vastavalt HKMS §-le 9 lg 1 hakkab tühistamiskaebuse halduskohtusse esitamise 30-päeva-

ne tähtaeg kulgema haldusakti teatavakstegemisest. Seega haldusakti andmise ja teatavakstegemise

vaheline aeg ei lühenda kaebetähtaega. Asjaolu, et kaebaja sai vaidlustatud käskkirjast teada alles

17.08.2009.a., mitte aga otsuse tegemisele järgneval tööpäeval, s.o. 12.08.2009.a., ei muuda käsk-

kirja õigusvastaseks. See asjaolu omaks tähtsust kaebetähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel,

kuid kaebaja on oma kaebuse esitanud tähtaegselt.

Vaidlustatud käskkirja punktiga 1.2 tunnistati kaebaja pakkumine pakkumise tingimustele

mittevastavaks, kuna esitamata olid korralduse nr 872-k punktides 2.8.11 - 2.8.16 nõutud doku-

mendid. Kaebaja taotluse nimetatud korralduse tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks

jättis kohus 2.04.2010.a. otsusega haldusasjas nr 1397 rahuldamata. Kohus leidis, et korraldus on

seaduslik ja põhjendatud; riivab küll võrdsuspõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse kaitseala, kuid riive

on korralduses loetletud eesmärkide saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas, mistõttu korraldu-

sega kehtestatud piirangud on proportsionaalsed ja põhiseadusega kooskõlas. Kuna kaebaja poolt

Viru tn ja Viru väljaku kinnisasjade osade taksopeatusena üürile võtmiseks esitatud pakkumine ei

vastanud korralduses nr 872 esitatud tingimustele, on tema pakkumise mittevastavaks tunnistamine

õiguspärane. Kaebus jääb ka selles osas rahuldamata.

Vastavalt HKMS §-le 92 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti(lg 1). Kol-

manda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele(lg 7).

Kolmas isik palub kaebajalt menetluskuludena välja mõista 89 460 kr õigusabikulusid. Kohus

leiab, et haldusasja keerukust ja kestust arvestades on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 10

000 kr.

Kohtunik: D.Maastik