2-09-22768/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2010. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-22768 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi RH(isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 122 875,53 krooni ja täiendavate viiviste saamiseks Kohtuistungi toimumise aeg 27.01.2010 Istungil osalenud isikud Hageja esindja Anett Suuder Kostja Roger Heinla Kostja esindaja Lauri Vitsut RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Välja mõista RH Swedbank AS-i kasuks 122 875,53 krooni. 3. Välja mõista RH Swedbank AS-i kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 19.05.2009.a kuni põhinõude, s.o 108 625,85 krooni, täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud jätta RH kanda. 2. Välja mõista RH Swedbank AS-i kasuks menetluskulud summas 12 500 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud Swedbank AS esitas 19.05.2009 hagi RH vastu 122 875,53 krooni ja täiendavate viiviste saamiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue hageja ja kostja vahel 02.01.2008 sõlmitud laenulepingust, millest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 108 625,85 krooni, intressi 12 122,46 krooni, viivise 2 127,22 krooni, kokku 122 875,53 krooni ning täiendavate viiviste väljamõistmist.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja esitas 10.11.2009 hagile vastuse, milles võtab hagi osaliselt õigeks. 27.01.2010 eelistungil võttis kostja hagi kogu ulatuses õigeks.

2

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Kuivõrd kostja on 27.01.2010 eelistungil kogu hagi õigeks võtnud, siis lahendab kohus asja õigeksvõtul põhineva otsusega.

Poolte vahel 02.01.2008 sõlmitud laenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 108 625,85 krooni, intressi 12 122,46 krooni, viivise 2 127,22 krooni, kokku 122 875,53 krooni ning täiendavate viiviste tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 122 875,53 krooni ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 19.05.2009.a kuni põhinõude, s.o 108 625,85 krooni, täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul on kostja hagi kohe õigeks võtnud, kuid kostja ei ole tõendanud/väitnud, et ta ei põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Eeltoodu alusel ning arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv summas 12 500 krooni.

Jaanus Saaremõts Kohtunik