Legislator Case Law & Legislation
3-10-570/2 AI generated

3-10-570/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-10-570/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

3-10-570/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 09.04.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-570 Haldusasi A.S. kaebus õiguskantsleri 04.02.2010 seisukoha nr 6-1/091737 peale. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus läbivaatamatult (HKMS § 11 lg 31 p 5). 2. Sekretäril saata käesolev määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (HKMS § 11 lg 8, § 47¹ lg 2 ja 3). KOHUS LEIAB: 04.03.2010 saabus Tallinna Halduskohtule A.S. kaebus õiguskantsleri 04.02.2010 seisukoha nr 6-1/091737 peale. Õiguskantsleri seaduse § 351 lg 3 kohaselt on õiguskantsleri seisukoht lõplik ega ole kohtus vaidlustatav. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 3¹ p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kuna õiguskantsleri seisukoht ei ole kohtus vaidlustatav, ei saa kaebuse esitajal olla halduskohtusse pöördumise õigust ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Kaebusest nähtub, et kaebaja pöördus õiguskantsleri poole küsimuses vangistusseaduse § 44 lg 2 põhiseadusele vastavusest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 25 lg 9 ja 10 kohaselt, saab halduskohus jätta kohtuasja lahendamisel kohaldamata õigustloovas aktis sisalduva sätte, kui see on põhiseadusega vastuolus ning edastada kohtulahendi Riigikohtule, millega käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

Eeltoodu tähendab seda, et kaebaja suhtes peab viidatud vangistusseaduse sätte alusel olema sooritatud toiming või antud haldusakt (vangla poolt, kui vangla on sätte adressaadiks), mille vaidlustamisel halduskohtus saab kaebaja ühtlasi taotleda sätte kohaldamata jätmist, selle põhiseadusele mittevastavuse tõttu. Halduskohtus ei saa taotleda abstraktset normikontrolli (vaidlustada vaid VangS mõne normi põhiseaduspärasust ilma, et kaebaja vaidlustaks tema subjektiivseid õigusi rikkuvat toimingut või halduse üksikakti). Kui anda võimalus kaevata halduskohtule õiguskantsleri poolt põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamata jätmise peale, siis oleks sisuliselt tegemist abstraktse normikontrolliga, mida Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve süsteem ei võimalda.

Kristina Maimann Kohtunik