2-09-18580/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-09-18580

Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2010. a., Tallinn

Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Imbi Sidok, Iko Nõmm

Kohtuasi

Tsiviilasja hind Julianus Inkasso OÜ hagi Jaanus Kaldma vastu põhivõla 4449 krooni ja viivise 4448 krooni väljamõistmiseks

8897 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. veebruari 2010. a. otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende esindajad Julianus Inkasso OÜ apellatsioonkaebus

Hageja (apellant) Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, A. Weizenbergi 20, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja Ene Solovjev

Kostja (vastustaja) Jaanus Kaldma (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx xxxxx xxxxxx)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Keelduda Julianus Inkasso OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile.

2. Määruse peale võib määruskaebusega edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

S e l g i t u s e d:

1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

8. juulil 2009. a. esitas Julianus Inkasso OÜ Pärnu Maakohtusse hagi Jaanus Kaldma vastu põhivõla 4449 krooni ja viivise 4448 krooni väljamõistmiseks. Kohtualluvuse järgi jätkas hagi menetlemist Harju Maakohus. 3. veebruari 2010. a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuses ei andnud maakohus menetlusosalistele luba edasikaebamiseks.

30. märtsil 2010. a. esitas Julianus Inkasso OÜ maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Kaebuse kohaselt on kohus jõudnud ebaõigetele järeldustele, sest tõlgendas valesti nõude aluseks oleva lepingu tingimusi. Ringkonnakohus teavitas menetlusosalisi vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 643 lõikele 3 kavatsusest jätta apellatsioonkaebus TsMS § 637 lg. 21 alusel menetlusse võtmata ja andis neile võimaluse avaldada selle kohta oma seisukohta. Hageja leidis, et esineb alus apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmiseks, kuna maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi ja selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid ning see on oluliselt mõjutanud lahendit.

Määruse põhjendused Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg. 21 alusel keelduda. Osundatud sätte kohaselt võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Vastavalt hageja poolt maakohtusse esitatud põhinõude suurusele ja kooskõlas TsMS § 133 lõikega 2 on vaidlusaluses asjas hagihinnaks 4449 krooni. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga.

Kuna maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks, siis ei ole taolist luba antud. Kolleegium leiab, et vaidlusaluses asjas ei ole maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, seega ei saa kerkida küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Iko Nõmm

Imbi Sidok Malle Seppik