2-10-4843/3 · 2-10-4843/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine 08. aprill 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-10-4843 AS Krediidikassa versus Tiiu Seero Hagi ese võlgnevuse 5099 krooni nõue hagihind 2550 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja AS Krediidikassa (registrikood 11344317; aadress Jõe 3 Tallinn) Hageja esindaja Silver Eensaar (Julianus Inkasso OÜ, aadress Jõe 3, 10151 Tallinn) Kostja Tiiu Seero (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx, xxxxxxxx)

Resolutsioon 1. Välja mõista Tiiu Seerolt AS-i Krediidikassa kasuks võlg 5 099 (viis tuhat üheksakümmend üheksa) krooni, sellest põhinõue summas 2550 krooni ja viivis summas 2549 krooni. 2. Välja mõista Tiiu Seerolt menetluskulu 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni AS-i Krediidikassa kasuks. 3. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 10. veebruaril 2010. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on esitanud taotluse tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 sätete alusel.

2 Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 1000 krooni, maksekäsu riigilõiv 250 krooni ja õigusabi (esindaja kulu) 1 500 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus leiab, et menetluskuluna on põhjendatud hagilt tasutud riigilõiv 1250 krooni.

TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusega nr 137 on kehtestatud varalise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 10 000 krooni puhul on 5 000 krooni. Nähtuvalt tsiviilasjast on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 1500 krooni, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks jätta õigusabikulu välja mõistmata. Kuna tegemist on suhteliselt lihtsa võlanõude kohtule esitamisega, ei ole hageja esitanud asjaolusid, mis on tinginud õigusabi teenuse sisseostmist ning ei ole õigusabi kulu sisuliselt põhjendanud, piirdutud on vaid viitega 06.aprilli 2006 sõlmitud lepingule. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 1 250 (1000+250) krooni.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Silvi Maiste Kohtunik