2-10-10590/4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Määruse tegemise aeg ja koht 06.aprill 2010.a Paide

Tsiviilasja number 2-10-10590

Tsiviilasi

OÜ Paide Elamuhooldus hagi Lauri Valdur’i vastu võla ja viivise nõudes

Hagihind 4943.19 EEK

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Paide Elamuhooldus, registrikood 10361685, asukoht Pärnu 52 Paide, esindaja Marko Jaani volikirja alusel

Kostja: Lauri Valdur, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx

Mille kohta määrus tehakse Menetluse lõpetamine seoses hagist loobumisega

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu OÜ Paide Elamuhooldus loobumine hagist Lauri Valdur’ vastu ja lõpetada tsiviilasja nr 2-10-10590 menetlus.

2. Tagastada OÜ-le Paide Elamuhooldus 500.00 (viissada) krooni riigilõivu. Tagastatav riigilõiv kanda OÜ Paide Elamuhooldus arveldusarvele nr 10702000668002 AS-s SEB Pank.

3. Määrata kindlaks, et Lauri Valdur peab maksma OÜ-le Paide Elamuhooldus menetluskulude hüvitamiseks 2000.00 (kaks tuhat) krooni, millest 500 krooni on pool hageja tasutud riigilõivust ja 1500 krooni lepingulise esindaja kulu.

4. Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.

5. Saata määrus punkti 2 osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele ja toimetada kätte pooltele.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD 04.03.2010.a esitas OÜ Paide Elamuhooldus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Lauri Valdur’i vastu võla ja viivise nõudes. 26.02.2010.a on OÜ Paide Elamuhooldus tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220934796011 AS-s SEB Pank, viitenumber 2900072369, 1000 krooni selgitusega „Riigilõiv hagiavalduselt Lauri Valdur vastu“. 31.03.2010.a esitas hageja lepingulise esindaja kaudu kohtule taotluse hagist loobumiseks, riigilõivu tagastamiseks ning hageja menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. 06.04.2010.a teatas kostja elektrooniliselt, et nõustub hageja loobumisega hagist.

KOHTU SEISUKOHT

1. Hageja loobumine hagist on tema seadusest tulenev õigus (TsMS § 206 lg 2). Hageja loobumine hagist ei kahjusta avalikku huvi. Hagist loobumise vastuvõtmist takistavaid muid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hageja loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

2. Kuna hageja loobus hagist, on tema taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses, st summas 500 krooni, TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel põhjendatud ning tuleb rahuldada. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja taotluses märgitud arveldusarvele.

2 (2)

Tsiviilasi nr 2-10-10590

3. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja väitis, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagiavalduse kohtusse esitamist. Kostja seda väidet ei vaidlustanud. Eeltoodut arvestades on hageja õigustatud nõudma kostjalt oma menetluskulude kandmist ja kostja on kohustatud hageja põhjendatud menetluskulud hüvitama.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt soovib hageja kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu hüvitamist pooles ulatuses, st summas 500 krooni ja hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 1980 krooni.

Vajadus tasuda hagiavalduse kohtusse esitamisel riigilõivu hageja poolt kantud ulatuses, st summas 1000 krooni, tuleneb seadusest. Seega on hageja kulutus riigilõivule vajalik ja põhjendatud. Arvestades, et seoses hagist loobumisega tagastatakse hagejale pool tasutud riigilõivust, peab kostja hüvitama hagejale teise poole riigilõivust, st 500 krooni.

Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 1500 krooni (s.o enam kui 30% tsiviilasja hinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära.

Sirje Lahesoo Kohtunik