2-09-54283/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-54283 Lk 1 / 6

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

08. aprilll 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-54283 Tsiviilasi Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus N M ja S M vanema õiguste äravõtmiseks laste J M ja J M suhtes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu: registrikood: 75009148; asukoht: Linda 4, Narva 20309), esindaja lastekaitseinspektor Olga Jamskaja Asjast puudutatud isikud: N M (laste ema) (isikukood XXX, viimane teadaolev aadress XXX, tegelik elukoht ei ole teada) S M (laste isa) (isikukood XXX, viimane teadaolev aadress XXX, tegelik elukoht ei ole teada) V M (laste vanaema) (isikukood XXX, elukoht XXX) Alaealised lapsed: J M (isikukood XXX), J M (isikukood XXX), J M ja J M esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Antonina Belõševa Menetluse liik Kohtuistungi toimumise aeg Hagita menetlus 30.03.2010.a RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Võtta ära N M ja S M vanema õigused alaealiste laste J M (isikukood XXX, sünniakt nr 372, koostatud 12.07.2004.a Ida-Viru Maavalitsuse poolt) ja J M (isikukood XXX, sünniakt nr 376, koostatud 12.07.2005.a Ida-Viru Maavalitsuse poolt) suhtes.

3. Narva linnal kui eestkosteasutusel korraldada alaealiste J M ja J M elu.

Lk 2 / 6

4. Kohtumäärus kuulub viivitamata täitmisele.

Jõustunud kohtumääruse ärakiri saata 10 päeva jooksul määruse jõustumisest Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna Narva talitusele.

Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulud) riigi kanda. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Toimetada N M ja S M kohtumäärus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded määruse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Edasikaebamise kord Kohtumäärus loetakse N M ja S M avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Avaldaja taotlus ja põhjendused

19.10.2009.a esitas Narva linn kohtule avalduse N M ja S M vanema õiguste äravõtmiseks alaealiste laste J M ja J M suhtes.

Avalduse kohaselt on N M ja S M alaealiste J M ja J M vanemad. 08.10.2009.a umbes kell

16.00 Narva linna Sotsiaalabiametile teatati telefoni teel, et lapsed J ja J M viibivad ohutingimustes, kuna nende ema alkohoolsete jookidega kuritarvitamise tõttu ei täida oma kohustusi laste eest hoolitsemisel. 09.10.2009.a Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna inspektorite ja politseiametnike poolt teostatud kodukülastusel selgus, et laste ema N M on tugevas alkoholijoobes, käitus ebaadekvaatselt, korter oli koristamata ja räpane, korteris oli mitu alkoholijoobes isikut, alaealiste laste toitmiseks vajalikud toiduained puudusid. Lapsed on mustad, hooletud. Lapsed ei käi lasteaias. Kuna laste jätmine vanema juurde ohustas laste tervist ja elu, oli lapsed Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna inspektorite poolt äravõetud vanemalt PKS § 53 lg 2 alusel. Alates 09.10.2009.a kuni käesoleva ajani lapsed viibivad Narva Laste Varjupaigas aadressil Maslovi 3a Narva.

Narva linna Sotsiaalabiameti poolt laste vanemate kohta kogutud andmetest nähtub, et laste ema N M ei ole kunagi töötanud, kauakestvalt kuritarvitab alkoholi, avaldab lastele kahjulikku mõju, tarvitades laste juuresolekul alkohoolseid jooke, ning ei täida oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. Ta on nelja lapse bioloogiline ema. Narva Linnakohtu 19.12.2003.a otsusega asjas nr 2-1484/02 oli temalt äravõetud vanema õigused kahe lapse suhtes. Laste isa S M ei tööta, ei oma kindlat elukohta, samuti kauakestvalt kuritarvitab alkoholi ning põhjuseta ei täida oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel.

Avaldaja on seisukohal, et on põhjendatud mõlemalt vanemalt vanema õiguste äravõtmine, kuna laste vanemad on alkoholisõltlased, ema ei jälgi laste hoolduse minimaalseid nõudeid, avaldab lastele kahjulikku mõju, mille tulemusena on ohustatud laste elu, tervis ning nende

Lk 3 / 6

seadusega kaitstud huvid. Laste isa üldse ei täida oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel.

Avaldaja palub võtta ära N M ja S M vanema õigused laste J M ja J M suhtes; esialgse õiguskaitse korras anda alaealiste laste edasine elukorraldus eestkosteasutuse pädevusse kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema õiguste äravõtmise asjas ning määrata lapse viibimiskohaks asenduskodu (tl 1-3).

20.10.2009.a kohtumäärusega rakendas kohus esialgset õiguskaitset (tl 24-25).

Puudutatud isikute seisukohad

Laste esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Antonina Belõševa kohtule esitatud kirjalikus seisukohas teatas (tl 57), et 27.11.2009.a alaealiste J ja J M külastamisel nende elukohas Narva-Jõesuu Lastekodus ning vestluses nii nende endi kui ka lastekodu juhtkonnaga selgus, et lapsed toimetati lastekodusse 10.11.2009.a. Enne seda viibisid nad 33 päeva Laste varjupaigas, kuhu nad olid sotsiaaltöötajate poolt paigutatud. Asja materjalidest, lastekodu kasvataja ja spetsialisti sõnust nähtub, et J ja J ema pika aja jooksul ei tööta, kuritarvitab alkoholijookidega, mingit tähelepanu lastele ei osuta, on jätnud nad lihtsalt hooletusse ja ilma vanemlikust hoolitsusest. Laste isa koos perega ei ela. J ja J varjupaigas ja lastekodus viibimise aja jooksul ei ole vanemad üritanudki lapsi külastada. Isiklikus vestluses lastega on selgelt näha, et noorem Jekaterina on vaimses arengus maha jäänud. Käesoleval ajal käivad lapsed lasteaias. Nende tujust on näha, et lastele seal meeldub. J ja J M on puhtad ja hoolitsetud, elavad koos ühes toas, kus neil on mugav, hubane, palju mänguasju ja raamatuid. Nad on elurõõmsad ja lõbusad. J teatas, et ema on hetkel Tallinnas, sõitis tööd otsima. Juhtkonna arvates aitab avalduse rahuldamine otsustada laste edasise saatuse üle ning sellega tuleb nõustuda. Laste esindaja on seisukohal, et N ja S M vanema õiguste äravõtmine PKS § 54 lg 1 p 5 alusel on põhjendatud.

Asjast puudutatud isikud N M, S M ja V M kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud. N M ja S M ei õnnestunud Narva linna avaldust kätte toimetada, kuna nende eluvõi viibimiskoht on avaldajale ja kohtule teadmata. Viru Maakohtu 05.01.2010.a kohtumäärusega toimetati kohtukutse ja selgitati avalduse ärakirja kättesaamise võimalust kohtus ja kirjaliku seisukoha esitamise vajadust avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Avalikult kättetoimetamise väljavõte on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.01.2010.a.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde. Selgitas, et avaldajal ei ole andmeid N ja S M asukoha kohta. Alates 10.11.2009.a viibivad lapsed Narva-Jõesuu Lastekodus. Vanemad lapsi ei ole külastanud ega huvi laste vastu tundnud. Oma nõude esitamisel tuleneb avaldaja PKS § 53 lg 2, § 54 lg 1 p 1 ja 4.

Asjast puudutatud isikud N M ja S M kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtuistungile ilmumata jätmise põhjustest.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

Lk 4 / 6

erisusi. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad isiklikult ära. TsMS § 558 lg 3 kohaselt kohus ei pea vanemaid ära kuulama, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele. Kuna laste vanemate elukoht on teadmata, leiab kohus, et tuleb lahendada asi ilma vanemate ärakuulamiseta.

Alaealiste õiguste kaitse on kohtu prioriteet ning kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel eelkõige laste huvidest nagu näeb ette Lastekaitseseaduse § 3. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta vanema õigused.

Vastavalt PKS § 54 lg 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju.

Avaldaja taotleb N M ja S M vanema õiguste äravõtmist laste J M ja J M suhtes põhjusel, et alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu ja mõjuvate põhjusteta ei täida laste vanemad oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel ning laste ema avaldab lastele kahjulikku mõju, so PKS § 54 lg 1 p 1 ja 4 alusel. Avaldaja tugineb muu hulgas sellele, et Narva Linnakohtu 19.12.2003.a otsusega on N M (end M) võetud ära vanema õigused kahe lapse suhtes (tl 11-12). Otsusest nähtub, et ema ei täitnud vanema kohustusi alkoholijookidega kuritarvitamise tulemusel.

Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine N M ja S M on põhjendatud.

Tuvastatud on, et laste vanemad pika aja jooksul ei täida oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel ega tunne huvi laste saatuse vastu. Alates 09.10.2009.a viibisid lapsed Narva Laste Varjupaigas. Laste varjupaigas viibimise ajal külastas ema lapsi üks kord. Rohkem pole ema lapsi varjupaigas külastanud. Isa S Mei ole lapsi külastanud ega avaldanud huvi oma laste vastu. Vanemate viibimiskoht on teadmata ning seda tuvastada ei õnnestunud ka politseiasutusel.

Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakond teatas (tl 52), et vanaema N M sõnul elab N M Tallinna linnas, kuid tema aadressi ta ei tea. Millal ta koju tagasi tuleb, et osanud öelda, kuid Narva linnas pole teda juba kaua aega. S M kohta teatas politseiasutus (tl 54), et ta on kodutu, kuid kodutute varjupaigas aadressil Karja 6a, Narvas, ei ela.

Kooskõlas TsMS § 5521 lg 1 ei pea kohus lapsi ära kuulata. Laste esindaja on lastega isiklikult lastekodus kohtunud ja esitanud kohtule kirjaliku seisukoha (tl 57). Laste esindaja on seisukohal, et vanema õiguste äravõtmine N M ja S M on põhjendatud.

Narva Linna Sotsiaalabiameti poolt 09.10.2009.a koostatud kodukülastusaktist nähtub, et laste kodu külastuse ajal viibisid kodus N M, tema 2 alaealist last, V M (tema ema), N M (tema vanaema), V M (tema onu) ja 2 võõrast inimest. Peale vanaema olid kõik täiskasvanud inimesed alkoholijoobes, kolm neist raskes alkoholijoobes. Korteriuks ei olnud lukustatud. Korteris oli tugev hais ja mustus. Lastetoas oli korralagedus, lapsed magavad ühes väikses vanas voodis, voodil olev voodipesu on must. Köögis on mustus, pesemata nõud. Külmkapis

Lk 5 / 6

ei ole toitu. Lapsed on näljased, hoolitsemata ja määrdunud riietes. Juuksed lohakalt lõigatud. Laste elamistingimuste hinnang inspektorite poolt oli mitterahuldav. Korteris on loodud antisanitaarsed tingimused, mis on ohtlikud laste tervisele ning viibimine purjus täiskasvanutega avaldab lastele kahjulikku mõju. Otsustati paigutada lapsed Narva Laste Varjupaika. Kodukülastusaktis kirjeldatud asjaolusid on tõendatud korteris tehtud fotodega (tl 6-9).

Narva Laste Varjupaiga juhataja poolt 19.10.2009.a koostatud J M ja J M esmase psühholoogilise uuringu tulemuste kohaselt olid lapsed saabudes Laste Varjupaika mustad, määrdunud riietes, aluspesuta, nendelt levis teravat lõhna. Lapsed olid absoluutselt kasimatud, juuksed olid salkudena lõigatud, nagu selgus nad lõikasid juukseid ise. Lapsed olid näljased. Tervise üldine seisukord – normis, peksmisjälgi ei avastatud. Kasvatajad panid tähele, et lastel ei ole kindlat uneja ärkvelolekuaega, nad ei orienteeru ööpäevases ajas, ei küsi õueminekuks luba. Individuaalsete psühholoogiliste vestluste tulemusel selgus: et J M puuduvad 5aastase vanuse lapse oskused ja teadmised, kuid tunnetuslikud võimed on tal head. J M ütles kindlalt, et koju tagasi ta minna ei taha, sest kodus iga päev juuakse viina ja õlut, aga toiduaineid ei osteta, süüa midagi ei ole. Kodus kõik suitsetavad. Mänguasju ei ole ja lastega keegi ei mängi. Väljas lapsed ei käinud, need jäetakse koju üksinda. 4aastasel J M väljendub pedagoogiline mahajäämus tugevalt. Jääb maha kõnearengus, kõne on halvasti arusaadav. Ta on pisut allasurutud ja napisõnaline, mõnikord nutab. Räägib, et tahab koju, igatseb vanaema järele, rohkem mitte kellegi järele.

Seega asub kohus seisukohale, et Narva linna avaldus N M ja S M vanema õiguste äravõtmiseks alaealiste laste J M ja J M suhtes, mida toetab ka alaealiste laste esindaja vandeadvokaat Antonina Belõševa, tuleb rahuldada, sest vanemate eluviis ei võimalda laste vanemate juures elamist ning võib lastele ohtlik olla ja osutada lastele kahjulikku mõju.

Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad PKS § 54 lg 1 p 1, 4 sätestatud alused J M ja J M vanematelt N M ja S M vanema õiguste äravõtmiseks. Vanema õiguste äravõtmine on laste huvides. Sellega tagab kohus lastele võimaluse paremale tulevikule.

Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 55 lg 2 võib eestkosteasutus lubada isikul, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju.

PKS § 54 lg 4 alusel korraldab lapse elu eestkosteasutus, kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest.

Jõustunud kohtumääruse ärakiri tuleb saata Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna Narva talitusele (PKS § 54 lg 5).

Menetluskulud

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda ning riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda.

Kohtumääruse avalik kättetoimetamine

Kuna käesolevaks ajaks ei ole teada asjast puudutatud isikute N M ja S M elu-, viibimisega töökoht, ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtumäärus kätte toimetada, tuleb toimetada kohtumäärus neile kätte avalikult TsMS § 317

Lk 6 / 6

lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Geete Lahi Kohtunik