2-05-16084/29 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Egon Konsand

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2010 Tartu

Tsiviilasja number

2-05-16084

Tsiviilasi

Trans Ekspeditsioonide OÜ hagi OÜ Õnneratas vastu

kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmiseks ja OÜ

Õnneratas vastuhagi Trans Ekspeditsioonide OÜ vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

770 015.20 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21.11.2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Trans Ekspeditsioonide OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) - Trans Ekspeditsioonide OÜ (registrikood

10686045), esindaja advokaat Kai Amos

Vastustaja (kostja) - OÜ Õnneratas (registrikood 10161572),

seaduslik esindaja Viktor Kartõšev

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ning

Viru

Maakohtu 21. novembri 2008. a otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

ringkonnakohtus

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Trans Ekspeditsioonide OÜ esitas Viru Maakohtule hagi OÜ Õnneratas vastu kohustuse

täitmisena saadu tagasinõudmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.09.2004 ühekordse veolepingu nr 876.

Lepingu

kohaselt

kohustus

hageja

toimetama

veose

sihtpunkti

marsruudil

Rootsi-Eesti-Venemaa. Pealelaadimise kohaks oli Mörrumi linn Rootsis. Mahalaadimise koht

oli Sankt-Peterburg. Hageja sõlmis 29.09.2004 tellimuse transpordifirmaga SIA Jaktus, kes

pidi toimetama kauba sihtpunkti Sankt-Peterburgi tellimuses märgitud juhiste kohaselt. Veos

kadus Rootsis. Kostja esitas 07.10.2004 hagejale kaduma läinud veose maksumuse ulatuses

kahju hüvitamise nõude summas 656 775.40 krooni. Hageja tasus 15.10.2004 ja 15.11.2004

kostjale kokku 56 775.40 krooni, kuid siis leidis, et kauba kaotsiminek toimus kauba müüja

IFÖ Sanitär AB tegevuse või hooletuse tõttu ning seetõttu on kauba omanikul AS-l Lavesta

õigus nõuda kahju hüvitamist kauba müüjalt, mitte vedajalt, s.o hagejalt. Hageja pöördus

korduvalt kostja poole nõudega tagastada nimetatud summa, kuid kostja seda ei teinud.

OÜ Õnneratas esitas Viru Maakohtule vastuhagi Trans Ekspeditsioonide OÜ vastu. Vastuhagi

kohaselt tellis OÜ Õnneratas 20.09.2004 Trans Ekspeditsioonide OÜ-lt veoteenuse Rootsi

tehasest IFÖ Sanitär AB dušikabiinide vedamiseks. Tellimus vormistati 20.09.2004 poolte

vahel sõlmitud ühekordse veose lepinguga nr 876. Pooled leppisid kokku, et veolepingu osas

kuulub kohaldamisele Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR).

Vastavalt CMR-le on kauba kaotsimineku eest vastutav Trans Ekspeditsioonide OÜ. Kauba

kaotsiminekuga tekitati OÜ-le Õnneratas kahju 656 775.40 krooni. Trans Ekspeditsioonide

OÜ on hüvitanud tekitatud kahju 56 775.40 krooni ulatuses, kuid keeldus kahju hüvitamisest

täies ulatuses. Kahju hüvitamise viivitamisega on lisaks põhinõudele tekkinud viivis

162 000 krooni.

Trans Ekspeditsioonide OÜ ei nõustunud vastuhagiga ning leidis, et OÜ Õnneratas ei ole

tõendanud, et vaidlusalune kaup ei jõudnud CMR saatelehel märgitud sihtkohta - Šiauliai

Tiekimo Baze Leedu Vabariik. Kuna OÜ Õnneratas ei olnud kahju hüvitamise nõude

esitamise ajal kahju kannataja või nõude omanik, tuleb OÜ-l Õnneratas tagastada

Trans Ekspeditsioonide OÜ-le tühise tehingu teel saadu ehk tasutud 56 775.40 krooni.

MAAKOHTU LAHEND

Viru Maakohus jättis 21. novembri 2008 otsusega Trans Ekspeditsioonide OÜ hagi

OÜ Õnneratas vastu kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmiseks täies ulatuses rahuldamata

ning rahuldas OÜ Õnneratas vastuhagi osaliselt ja mõistis Trans Ekspeditsioonide OÜ-lt välja

OÜ Õnneratas kasuks kokku 713 239.80 krooni.

Otsuse

põhjenduste

kohaselt

tuleb

lugeda

kauba

vedajaks

CMR

tähenduses

Trans Ekspeditsioonide OÜ, kellega OÜ Õnneratas sõlmis veolepinguga sanitaartehnika

veoks IFÖ Sanitär AB tehasest kauba saajale. Tulenevalt CMR artiklist 3 käesoleva

konventsiooni kohaldamise korral vastutab vedaja nii oma tegevuse ja hooletuse eest kui ka

oma agentide, teenistujate ja kõigi teiste isikute, kelle teenuseid ta kasutab, tegevuse ja

hooletuse eest, kui need agendid, teenistujad või teised isikud tegutsevad nendele pandud

kohustuste piires. Trans Ekspeditsioonide OÜ vastutust ei välista asjaolu, et ta teostas

OÜ-ga Õnneratas sõlmitud veolepingus kirjeldatud kauba veo kolmanda isiku, s.o SIA Jactus

abil. Kauba saatjaks CMR mõttes tuleb lugeda AS Lavesta. CMR saatekirjal saatjaks

märgitud IFÖ Sanitär AB ei saa lugeda kauba saatjaks.

CMR artikli 4 kohaselt tõendatakse veoleping saatekirja koostamisega. Saatekirja puudumine,

ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes

kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid.

CMR artikli 9 lg 1 kohaselt on saatekiri veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja

poolt kauba vastuvõtmise tõend.

Nimetatud sätetest järeldub, et saatekiri ei oma veolepingu poolte õiguste ja kohustuste

määramisel muud tähendust kui tõend veolepingu olemasolu kohta, s.o kui veolepingut eraldi

sõlmitud ei ole, tuleb lähtuda saatekirjas märgitud tingimustest, kui on sõlmitud veoleping,

siis lähtutakse konkreetsest veolepingust.

IFÖ Sanitär AB poolt AS-Lavestale esitatud arvelt nr CD970190100 ja samuti

CMR saatekirjalt selgub, et IFÖ Sanitär AB oli kauba müüja. Kauba transport müüjalt ostjale

toimus ostja, s.o AS Lavesta kulul.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 854 lg 1 kohaselt ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik

(ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub

maksma ekspedeerijale tasu. VÕS § 855 lg 3 kohaselt kohustus korraldada veose vedamine

hõlmab eelkõige sõiduki ja veotee määramist, vedaja valikut, vedamiseks vajalike veo-,

lao- ja ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe ja

juhendite andmist, saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist. Ekspedeerija võib võtta lepinguga

endale muude vedamisega seonduvate kohustuste täitmise nagu veose kindlustamine,

pakkimine, selle tähistamine ja tollivormistuse korraldamine, sealhulgas vajalike lepingute

sõlmimine. Ekspedeerija sõlmib vajalikud lepingud oma nimel või, kui ta on selleks volitatud,

saatja nimel.

Nimetatud sätetest lähtuvalt võib järeldada, et OÜ Õnneratas tegutses ekspedeerijana

AS-ga Lavesta sõlmitud ekspedeerimislepingu alusel. Kauba saajaks on vastavalt

CMR saatekirjale Eastdale Industries Limited.

Veos ei ole saajani jõudnud ning kaup on kadunud.

Veose saatekirjast selgub, et veoautole numbrimärgiga XXX , haagis XXX , on 30.09.2004

üle antud 48 dušikabiini. Seega on vedaja kauba vastu võtnud. CMR saatekirjadel puudub

saaja märge lahtris nr 24 kauba vastuvõtmise kohta.

Lähtuvalt CMR artikli 17 lg 1 vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või

vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti

kohaletoimetamisega viivitamise eest. CMR artikli 17 lg 2 kohaselt vabaneb vedaja

vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine leidis

aset nõude avaldaja ebaõige toimingu või hooletuse tõttu, nõude avaldaja juhiste tagajärjel,

mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus, kaubale omasest defektist või

asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida.

CMR artikli 18 lg 1 kohaselt selle tõestamine, et kauba kaotsiminek, vigastamine ja

kohaletoimetamisega viivitamine oli esile kutsutud artikli 17 punktis 2 toodud asjaolude tõttu,

lasub vedajal.

Trans Ekspeditsioonide OÜ ei tõendanud oma väidet, et vaidlusalune kaup on Rootsis

laaditud ja saadetud läbi Šiauliai Venemaale ning kaup on saabunud kauba omaniku juurde.

Kuna vedaja vastutab kauba kaotsimineku eest ning vastutust välistavaid asjaolud tuvastamist

ei leidnud, on kauba saatjal on õigus nõuda vedajalt kauba kaotsiminekuga tekitatud kahju

hüvitamist.

CMR artikli 23 lg 1 kohaselt, kui vedaja on vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele

kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis

hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja

ajal kehtiva kauba maksumuse alusel.

Vaidlust ei ole selle üle, et kauba, 48 dušikabiini maksumuseks on 656 755.40 krooni.

AS Lavesta on oma 28.01.2005 kirjaga nr 130/04 on loovutanud veose kadumisega seotud

kahjutasu nõude OÜ-le Õnneratas. VÕS § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma

nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele

isikule.

Nõude

loovutamisega

astub

uus

võlausaldaja

senise

asemele.

Kuna

Trans Ekspeditsioonide OÜ on OÜ-le Õnneratas tasunud veose kadumisega tekitatud kahju

hüvitamiseks kokku 56 775.40 krooni, kuid kauba maksumuseks oli 656 775.40 krooni, tuleb

Trans Ekspeditsioonide OÜ-l hüvitada kahju summas 600 000 krooni.

CMR art 27 lg 1 kohaselt võib nõude avaldaja nõuda hüvitamisele kuuluvalt summalt viivise

tasumist. Viivis arvutatakse (5% aastas) vedajale kirjaliku nõude saatmise päevast või kui

sellist nõuet ei esitatud, siis hagi esitamise päevast arvates. OÜ Õnneratas esitas

Trans Ekspeditsioonide OÜ-le nõude veose kadumisega tekitatud kahju hüvitamiseks

07.10.2004 kirjaga nr 83. Trans Ekspeditsioonide OÜ seda ei vaidlustanud. Seega on

OÜ-l Õnneratas õigus arvutada viivist alates 07.10.2004. Viivise arvutamise periood lõpeb

viivise nõude esitamisega kohtule 17.07.2008, kuna OÜ Õnneratas ei ole esitanud nõuet välja

mõista viivis kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni. Viivise määraks tuleb lugeda 5%

aastas. Viivise arvestuse periood on 07.10.2004 kuni 16.07.2008, s.o 3 aastat 9 kuud ja

9 päeva – 3 x 30 000 + 9 x 2500 + 9 x 82,20 = 739.80 kokku 113 239.80.

Kuna Trans Ekspeditsioonide OÜ-l (üleandjal) tekkis seoses veose kadumisega kohustus

hüvitada OÜ-le Õnneratas (saajale) veolepingust tulenev kahju summas 656 775.40 krooni

ning kohustus ei ole ära langenud, siis ei ole Trans Ekspeditsioonide OÜ-l õigust kohustuse

täitmisena üleantud summat 56 775.40 krooni tagasi nõuda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS

Trans Ekspeditsioonide OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu

21. novembri 2008 otsuse ning saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei kajasta maakohtu otsus tegelikku olukorda. Maakohus

analüüsis asjaolusid ja hindas tõendeid pealiskaudselt ning jättis vedaja vastutusest

vabanemise normi alusetult kohaldamata. Samuti jättis maakohus ilma põhistuseta hageja

esitatud tõendid uurimata ning hageja uute tõendite saamise taotlused (eelkõige 01.10.2008

esitatud tl-l 175 taotlused) tähelepanuta. Kõik asjaolud kogumis jätavad mulje, et maakohus

eelistas asja läbivaatamisel kostjat. Kostja jättis sihtkoha andmete muutmisest hagejale

teatamata ning maakohus tegi ebaõige järelduse leides, et sihtkoha muudatust ei toimunudki.

Maakohus analüüsis veotellimusi millele oli kantud sihtkohaks Venemaa St. Peterburg ning

CMR saatelehe lahtris 3 asuvat sihtkohta Läti Šiauliai ning leidis ebaõigesti, et

CMR saatelehel näidatud sihtkoht ei ole siduv, kuivõrd pooled ei ole veose lepingus nr 876

kokkulepitud sihtkohta eraldi sõlmitud kokkuleppega muutnud.

CMR konventsiooni artikli 4 kohaselt tõendatakse veolepingut saatedokumendi koostamisega.

Artikli 5 p 1 kohaselt koostatakse saatedokument kolmes originaaleksemplaris, millele

kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja. Allkirjad võivad olla trükitud või asendatud saatja ja

vedaja templitega, kui see on lubatud saatedokumendi koostamise asukohariigi seadustega.

Saatedokumendi esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas, kolmas aga

jääb vedajale.

Artikli 12 p 1 kohaselt on saatjal õigus käsutada kaupa, iseäranis nõuda vedajalt veo

katkestamist,

kauba

ettenähtud

üleandmiskoha

muutmist

või

kauba

väljaandmist

saatedokumendis märgitust erinevale saajale. Saatja kaotab selle õiguse hetkest, mil

saatedokumendi teine eksemplar on üle antud saajale.

Artikli 12 p 5 a sätestab kauba käsutamisõiguse teostamise korra, nähes ette, et saatja, kes

soovib teostada seda õigust, esitab vedajale saatedokumendi esimese eksemplari, millele

peavad olema kantud uued juhised vedajale ja hüvitab vedajale kulud, kaod ja kahjud, mis on

tekkinud neid juhiseid täites.

Artikli 12 p 5 b kohaselt peab neid juhiseid olema võimalik täita hetkel, mil need saab

täitmisele asuv isik ja see ei tohi segada vedaja tavalisi ettevõtmisi ega kahjustada teiste

saadetiste saatjaid või saajaid.

Artikli 17 p 2 kohaselt vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või

kohaletoimetamisega viivitamine toimus nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu;

nõude esitaja poolt antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus

või hooletus; kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja

mille tagajärgi ta ei suutnud vältida.

Eeltoodud CMR konventsiooni sätetest saab järeldada, et sõltumata asjaolust, millise sihtkoha

pooled lepivad kokku veolepingus, võib seda sihtkohta hiljem saatja poolt muuta. Selline

saatja õigus kehtib kuni veose saajale väljaandmiseni. Saatja AS Lavesta andis välja CMR

saatelehe, millele on kantud veolepinguga võrreldes teine sihtkoht nähes ette, et kaup tuli

Venemaa asemel toimetada Lätti. Tegemist on AS Lavesta juhisega vedajale ning see juhis on

vedajale reeglina kohustuslik. Seega kaup veetigi Lätti Šiauliaisse. Maakohtu järeldus, mille

kohaselt on primaarne sõlmitud veose leping nr 876, on vastuolus CMR konventsiooni

artikliga 12. Asjaolu, et kauba sihtkoha andmeid ja veolepingu tingimusi muudeti, ilmneb

IFÖ Sanitär Eesti AS vastusest hagejale 19.08.2008, milles on märgitud, et CMR saatelehel

on saatja eest alla kirjutanud IFÖ Sanitär AB töötaja ja et tarneaadressi (sihtkoha) andmed

kanti CMR saatelehele saatja AS Lavesta juhiste alusel. Saatja AS Lavesta pidi juhise

muutmisest teatama vedajale, kelleks oli kostja. Kostja ei esitanud tema ja AS Lavesta vahel

sõlmitud lepingut. Hagejale ei ole teada, kuidas need isikud määratlesid vaidlusaluse kauba

sihtkoha. AS Lavesta ja kostja vahel lepingu olemasolu tugineb kostja väitel, et AS Lavesta

tellis kostjalt vaidlusaluse veo. Maakohus ei pidanud vajalikuks välja selgitada, kes tegelikult

andis veolepingus kokkulepitud sihtkoha muutmise juhise. Kostjale oli sihtkoha muudatus

teada. 02.10.2008 kohtuistungil selgitas kostja, et sihtkoha muutmine oli talle ette teada ja

seda tehti tahtlikult, väites, et Eesti seadused ei anda võimalust teostada tollioperatsioone ja

siis pidi veose suumana läbi Šiauliai. Kostja ei selgitanud, milliseid dokumente tuleb esitada.

Järgmisel kohtuistungil 22.10.2008 teatas kostja, et tegelikult korraldas kostja ka Rootsis

kauba pealelaadimist ning andis vastavad juhised. Sellest järeldub, et kostja andis ilmselt ka

sihtkoha muutmise juhise. Sihtkoha muudatus võidi seega teha hoopis kostja, mitte

AS Lavesta initsiatiivil. Kuna kostja ei pidanud vajalikuks esitada tema ja AS Lavesta vahelist

lepingut, siis ei ole võimalik kontrollida kohustuste jaotumist AS Lavesta ja kostja vahel.

Kostja pidi sihtkoha osas juhise muutmisest teatama hagejale kui lepingulisele vedajale, kes

oleks saanud üle vaadata tegeliku vedajaga sõlmitud veolepingu tingimused ja saatja juhise

täidetavuse CMR konventsiooni art 12 p 5 b) mõttes. Kuna kostja ei teatanud hagejale

sihtkoha muutmisest, võttis kostja üle vastutuse veolepingu nõuetekohase täitmise üle.

Veolepingu kohaselt lasub vedajal kohustus toimetada kaup sihtkohta ja seal saajale üle anda.

Antud juhul jättis kostja sihtkoha muutmise osas hagejale kui veose lepingu nr 876 järgsele

vedajale juhise edastamata, rikkudes olulisel määral veose lepingu nr 876 tingimusi. Sellise

olulise rikkumisega võttis kostja üle hagejal lausuva kauba sihtkohta toimetamise ja saajale

üleandmise kohustuse. Maakohus isegi ei analüüsinud neid väited, ega kohaldanud hageja

vastutusest vabastamise aluseid.

Kohtuasja toimikus on kahesuguseid CMR saatelehti, millede erinevus seisneb lahtri 24 osas,

ühel on see lahter tühi ja teisele on lahtisse 24 kantud kellegi loetamatu allkiri. Maakohtu

seisukoht, et kuna CMR saateleht on olemas, siis tuleb lugeda, et veos on veoks vastu võetud,

ei ole õige. Maakohus tugines oma järeldustes kostja väidetele, kes teatas, et kaup on saatja

poolt veoks üle antud aga ei ole saajani jõudnud. Kostja ei tõendanud, et saatja kauba veoks

üldse üle andis. Tavapäraselt toimub kauba veoks üleandmise tõendamine vedaja poolt CMR

saatelehele allkirja andmisega. Ka CMR konventsiooni art 5 p 1 näeb, ette et saatelehele

kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja. Hageja seadis kogu kohtumenetluse vältel kahtluse alla

kauba veoks üleandmise ja viitas asjaolule, et hagejale saadeti IFÖ SANITAR AB poolt faksi

teel CMR saateleht 04.10.2004 kell 10.46. Selle saatelehe kauba veoks vastuvõtmise lahter 24

oli tühi. Hiljem esitas kostja sama CMR saatelehe, milline olevat samuti välja saadetud

IFÖ SANITAR AB poolt faksi teel 04.10.2004 kell 13.36 ja millel oli juba lahtrisse 24 kantud

kellegi allkiri ja kommentaar. Hageja esitas koos hagiga Tallinna Linnakohtu 06.06.2005

määruse tsiviilasjas nr 2/109-3506/05, milles olid samuti kajastatud saatelehe eksemplaridel

erinevad andmed. Hageja on veendunud, et tegelikkuses on õige vaid see CMR saateleht,

millise sai hageja IFÖ SANITAR AB poolt faksi teel 04.10.2004 kell 10.46. Selle saatelehel

puudub CMR konventsiooni artiklis 5 p 1 ettenähtud vedaja allkiri. Sellest tulenevalt ei ole

kostja tõendanud kauba veoks üleandmist.

Maakohus rikkus menetlusõiguse norme. TsMS § 229 lg kohaselt on tsiviilasjas tõendiks

igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses

sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende

puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 232 lg 2 hindab

kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab

oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

TsMS § 243 lg 1 kohaselt kohus uurib tõendeid vahetult ja hindab neid lahendi tegemisel.

TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja

nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida

kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja

faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit

ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus võttis hageja esitatud tõendid

(06.06.2005 kohtumääruse, CMR saatelehed) vastu, kuid läks neist vaikides mööda, millega

rikkus TsMS § 442 lg 8 nõudeid.

Ebaõige on ka maakohtu järeldus, et tõendamiskoormus lasub ainult hagejal.

Veoks üleandmist pidi tõendama kostja. Saatja, AS Lavesta ei tõendanud kauba vedajale

veoks üleandmist. Seega oleks pidanud maakohus tuvastama vedaja vastutuse eelduseks oleva

kauba üleandmise. Kostja jättis esitamata kaks olulist tõendit - CMR saatelehe ja

ekspordideklaratsiooni originaalid, millistele tuginedes oleks kostja saanud tõendada kauba

veoks üleandmist ja seeläbi hageja kui vedaja vastutuse olemasolu. Kostja esitas väidetavalt

IFÖ SANITAR AB poolt faksi teel saadetud CMR saatelehe, milline ei lange kokku hageja

poolt esitatud ja samalt isikult saadud saatelehega. Kostjal oli võimalus esitada kohtus

vaidluse olemasolul CMR saatelehe originaal. CMR konventsiooni artikli 5 p 1 kohaselt

koostatakse saateleht kolme eksemplaris, mille esimene eksemplar antakse saatjale, teine on

kaubaga kaasas, kolmas aga jääb vedajale. Seega oli saatjal AS-il Lavesta olemas saatelehe

originaal. Kohtutoimiku lk 131 asuv CMR saatelehe eksemplar on ärakiri, mitte originaal.

Kostja seadis hagejaga veose lepingu nr 876 sõlmimisel tingimuseks, et vedaja autojuht pidi

pealelaadimiskohas võtma vastu ekspordideklaratsiooni, toimetama selle registreerimiseks

Stockholmi ja seejärel Narva linna Rahu 4a. Hageja omakorda seadis sama tingimuse

tegelikule vedajale 29.09.2004 sõlmitud lepingus. Selles lepingus oli täpsustatud

tolliformaalsuste tegemine - vedaja autojuht pidi võtma vastu ekspordideklaratsiooni,

toimetama selle Stockholmi DHL Expressi, seal registreerima ja seejärel toimetama

Narva linna Rahu 4a. Ekspordideklaratsioon koostatakse samuti vähemalt kolmes

eksemplaris, millisest saatjale jääb üks eksemplar. Saatja andis vedajaga kaasa ühe

eksemplari, milline jäi pärast tolliformaalsuste tegemist tolliagendi juurde. Arve kohaselt oli

ostjaks AS Lavesta, kes asub Eestis, mitte kolmandas riigis, seega võib eeldada, et

AS-il Lavesta on olemas nii ekspordideklaratsiooni originaal kui ka andmed, kuhu see kaup

deklaratsiooni andmetel tuli kohale viia. Seega juhul, kui kostja soovis tõendada, et kaup anti

üle vedajale ja et see kaup veeti ka Rootsist välja, oleks kostja pidanud esitama nii CMR

saatelehe kui ka eksperdideklaratsiooni originaali.

Antud asjas omavad samuti tähendust veoki ja haagise registrimärkidega seonduvad asjaolud.

Registriandmete väljatrüki kohaselt auto registrimärgiga nr XXX on tegelikul kallurauto,

millise omand kuulus OÜ-le Akaato. Haagis nr XXX kuulus OÜ-le Kiili Betoon ja see kanti

esmakordselt autoregistrisse alles 21.12.2005, seega enam kui aasta pärast vaidlusalust vedu.

Hagejale on arusaamatu, kuidas sai saatja AS Lavesta või siis kauba müüja - pealelaadija

IFÖ SANITAR AB märkida CMR saatelehe lahtrisse 17 sõiduvahendi registrimärgid XXX

/XXX

Arvestades registrimärkide erisusi, soovis hageja, et kohus nõuaks IFÖ SANITÄR AB-lt välja

dokumendid, mis tõendavad, kuidas toimus kauba pealelaadimine (koopiad auto tehnilisest

passist ja autojuhi isikut ja volitusi tõendavatest dokumentidest vms). Samuti taotles hageja

kohtu kaudu päringu tegemist CMR saatelehel märgitud saajale Tiekimo Baze Lätis Šiauliai

linnas, küsides, kas vaidlusalune kaup sinna jõudis ja millise sõiduvahendiga. Tiekimo

Baze-st teatati hagejale suuliselt telefoni teel, et kaup jõudis kohale, kuid teise

sõiduvahendiga. Nad keeldusid hageja päringule kirjalikult vastamast. Maakohus jättis hageja

taotlused rahuldamata ning sellega jäi hageja ilma oluliste väidete tõendamise võimalusest.

Põhja Politseiprefektuuri 08.10.2004 kirjas kinnitatakse, et 04.10.2004 registreeriti veoautolt

Volvo FL7 registrimärgi XXX vargus.

Viivise nõue on esitatud suure hilinemisega ja hea usu põhimõtte vastaselt.

Kostja esitas vastuhagi 26.10.2005 ning alles 17.07.2008 hagiavaluse muudatuse ning nõudis

lisaks põhivõlale 600 000 krooni ka viivist 162 000 krooni. Maakohus märkis oma otsuses

ekslikult, et kostja esitas hagejale nõude 07.10.2004 kirjaga nr 83 ja et hageja ei ole seda

vaidlustanud. Viidatud dokument kannab pealkirja maksegraafik. Hageja on kostja nõude

suhtes selgelt väljendanud oma keelduvat seisukohta.

Kostja ei pidanud vajalikuks alates 07.10.2004 nõude esitamisest kuni 17.07.2008 vastuhagi

muutmiseni vajalikuks hagejale viivisenõuet esitada. Riigikohus on oma lahendis

nr 3-2-1-100-07 ning Tallinna Ringkonnakohus on oma 02.02.2008 lahendis tsiviilasjas

nr 2-05-13580 avaldanud, et pikka aega esitamata viivisenõude osas võib kõne alla tulla

viivisenõude lõppemine hea usu põhimõtte alusel.

OÜ Õnneratas vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt vastavalt CMR artiklile 17 lg 1 vastutab vedamise käigus kaotsiläinud

veose eest vedaja, kes kannab vastutust veose vastuvõtmise hetkest kuni veose üleandmiseni

kaubasaajale. Veose kohaletoimetamise tõendamise otsene kohustus lasub vedajal, kelleks on

Trans Ekspeditsioonide OÜ. Asja materjalid peavad sisaldama CMR-saatelehte koos veose

kohaletoimetamise märkega, kuid nimetatud dokument asja materjalides puudub. Vedaja,

Trans Ekspeditsioonide OÜ poolt nimetatud veose transportimiseks etteantud veoki laadimine

toimus vedaja poolt aktsepteeritud ja allkirjastatud ühekordse veolepingu alusel. Kõik andmed

auto kohta esitas vedaja.

OÜ-le Õnneratas jääb arusaamatuks, kuidas apellant tunnistab veolepingu sõlmimist,

CMR-saatelehe ja arve väljastamist, veose pealelaadimist, kuid ei tunnista vedaja vastutust

nimetatud veoteenuse osutamise eest ning ei soovi tõendada veose edasist saatust pärast selle

vedamiseks vastuvõtmist. Vedaja vastutusest vabastamise normide kohaldamise tõendamine

on vedaja kohustus (CMR konventsiooni artikkel 18 lg 1).

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna maakohtu

vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes täielikult esimese astme kohtu

põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid

kõiki oma otsuses korrata.

2. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus

ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebuses on

apellant esitanud põhiliselt samu väiteid, milliseid ta esitas ka asja läbivaatamisel esimese

astme kohtus, ning maakohus on nende osas võtnud põhjendatud seisukohad. Maakohus on

poolte esitatud asjaolusid otsuses vajalikul määral käsitlenud, hinnanud õigesti kõiki asjas

olevaid tõendeid ning on põhjendatult leidnud, et vastuhagi tuleb osaliselt rahuldada ning hagi

jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsus vastab TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud

põhjendamisnõuetele ning tõendite hindamises TsMS § 232 lg-tes 1 ning 2 sätestatule.

Apellandi väited ei anna alust hinnata tõendeid ning tuvastada asjaolusid maakohtu otsuses

toodust erinevalt.

Ringkonnakohus

nõustub

maakohtu

seisukohaga,

et

veose

saatekirjast

(koopiad I kd tl-del 36; 51; 52; 131) selgub, et veoautole numbrimärgiga XXX , haagis XXX ,

on 30.2004 laaditud 48 dušikabiini ning sellega on tõendatud Trans Ekspeditsioonide OÜ kui

vedaja poolt kauba veoks vastuvõtmine. Kuigi nimetatud koopiatest nähtuvalt on need

mõnevõrra erinevad - näiteks tl-l 51 oleval eksemplaril puudub vedaja allkiri, tl-l 52 oleval

eksemplaril on see aga olemas koos juurdekirjutatud märkusega alumises lahtris – ei ole see

aluseks järeldada, et antud koopiad tõendaksid kõnesoleva saatelehe võltsitust ning et pigem

oleks aluseks võetav vaid apellandi poolt kohtule esitatud, ilma vedaja allkirjata olev

eksemplar (I kd tl 51). Ringkonnakohtu arvates saab eelkõige usaldusväärseks lugeda

tl-l 131 olevat saatelehe eksemplari, kuna see on värviline valguskoopia saatelehe originaalist

ning puudub alus kahelda selle vastavuses originaaliga. Toimikust ka ei nähtu, et

Trans Ekspeditsioonide OÜ oleks pärast vastaspoole poolt kohtule selle dokumendi esitamist

nõudnud saatelehe originaali esitamist. Kuna CMR art 9 lg 1 kohaselt on saatekiri veolepingu

sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima face, siis

tõendab eeltoodud saateleht kauba Trans Ekspeditsioonide OÜ-le kui pooltevahelises

õigussuhtes vedajale veoks üleandmist ning Trans Ekspeditsioonide OÜ-l tekkis sellest

hetkest CMR art 17 lg 1 kohane vastutus (riskivastutus) kauba täieliku või osalise

kaotsimineku eest. Apellandi poolt esitatud kahtlused selle kohta, kas Eestis kallurautona

registreeritud sõiduk reg nr-ga XXX , mille tagumise numbrimärgi varguse kohta oli

04.10.2004 esitatud Lõuna Politseiprefektuurile avaldus, ja haagisega nr XXX , mis kuuluvad

Eestis registreeritud erinevatele äriühingutele, said faktiliselt osaleda Lätis registreeritud

äriühingu SIA Jactus poolt veo teostamisel, ei ole asjakohased ega lükka ümber

CMR-saatelehes märgitut äriühingu SIA Jactus poolt kauba veoks vastuvõtmise kohta.

CMR art 17 lg 2 sätestab, et vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine

või kohaletoimetamisega viivitamine leidis aset nõude avaldaja ebaõige toimingu või

hooletuse tõttu, nõude avaldaja juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige

tegevus või hooletus, kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud

hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Vastavalt CMR art 18 lg-le 1 lasub selle

tõestamine, et kauba kaotsiminek, vigastamine ja kohaletoimetamisega viivitamine oli esile

kutsutud artikli 17 punktis 2 toodud asjaolude tõttu, vedajal.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele kogumis antud hinnanguga, et

Trans Ekspeditsioonide OÜ ei ole oma vastuväidet, et vaidlusalune kaup on Rootsis laaditud

ja saadetud läbi Šiauliai Venemaale ning kaup on saabunud kauba omaniku juurde,

tõendanud. Apellant ei olnud esitanud maakohtule ühtegi tõendit selle kohta, et kauba saaja

oleks kauba kätte saanud, samas nähtub kohtule esitatud CMR-saatekirjade eksemplaridest, et

neil puudub saaja märge lahtris nr 24 kauba vastuvõtmise kohta. Ka ei ole vastustaja

OÜ Õnneratas menetluses omaks võtnud asjaolu, justkui oleks kauba saaja

(Eastdale Industries Ltd) kauba oma Šiauliais asuvas baasis kätte saanud.

Põhjendatud ei ole samuti apellandi väited, et tema kui vedaja vastutust välistab see asjaolu, et

teda ei olnud saatja (AS Lavesta ega OÜ Õnneratas) poolt algselt kokkulepitud sihtkoha

andmete (Venemaa St. Peterburg asemel Leedu Šiauliai) muutmisest teavitatud. Antud juhul

nähtub esitatud tõenditest, et vedu teostas faktiliselt Läti äriühing SIA Jactus apellandiga

sõlmitud veolepingu alusel ning viimane pidi kauba pealelaadimisel ja CMR-saatelehe

eksemplari saades kohe sihtpunkti muutumisest teadlik olema, samas puuduvad andmed, et

SIA Jactus (tema autojuht) keeldunuks veost CMR art 12 p-de 5b ja 6 kohaselt. Kuna

CMR art 17 p-st 3 tulenevalt vastutab vedaja ka oma agentide (käesoleval juhul äriühingu

SIA Jactus) tegevuse eest, siis ei saa apellant viidata vastustaja poolsele lepingurikkumisele

talle veo sihtkoha kohta käiva juhise muutmisest mitteteavitamisel. Ringkonnakohus märgib

siinjuures, et tõendatud ei ole ka see, et saatja antud juhise muutmine sihtkoha osas olnuks

veose kaotsiminekuga põhjuslikus seoses.

Maakohus on otsuses õigesti tuvastanud ka selle, et AS Lavesta on oma nõude loovutanud

kehtivalt OÜ-le Õnneratas. Apellandi vastupidised väited ei ole põhjendatud.

Apellandi viited I kd tl-del 16 ja 18 olevatele Tallinna Linnakohtu 09.05.2005 määrusele

tsiviilasjas nr 2/27-2488/05 ja 06.06.2005 määrusele tsiviilasjas nr 2/109-3506/05

OÜ Õnneratas avalduste alusel pankrotimenetluse algatamata jätmise kohta ning tl-del 57-59

olevale Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2005 määrusele nr 2-2/1483/05 ei ole asjakohased,

kuna neis tuvastatud asjaolud ei ole käesolevas tsiviilasjas kohtule siduvad.

4. Põhjendatud ei ole apellandi väited, et maakohus on rikkunud menetlusnorme sellega, et on

jätnud rahuldamata Trans Ekspeditsioonide OÜ poolt 01.10.2008 esitatud taotlused

(I kd tl 175), milles Trans Ekspeditsioonide OÜ palus kohtu abi IFÖ SANITÄR AB-lt

dokumentide väljanõudmisel, mis tõendaksid, kuidas toimus kauba pealelaadimine (koopiad

auto tehnilisest passist ja autojuhi isikut ja volitusi tõendavatest dokumentidest vms), ning

päringu tegemisel CMR saatelehel märgitud saajale Šiauliais, kuna viimane on Trans

Ekspeditsioonide OÜ-le küll telefonitsi kinnitanud vaidlusaluse kauba sinna jõudmist, kuid

keeldunud

sellekohaste

dokumentide

esitamisest

Trans

Ekspeditsioonide

OÜ-le.

I kd tl-del 88-93 olevast kohtuistungi protokollist nähtub, et maakohus oli nimetatud istungil

andnud pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks 16. mai 2008, apellant

aga oli osundatud taotlused tõendite nõudmiseks esitanud vahetult 02.10.2008 toimunud

kohtuistungil, seega oluliselt hiljem maakohtu antud tähtajast. Kuna taotlus tõendite

kogumiseks oli esitatud hilinemisega, Trans Ekspeditsioonide OÜ ei olnud põhistanud

hilinemise mõjuvat põhjust ning taotluse rahuldamine tinginuks asja lahendamise viibimise

pikema aja vältel, siis oli maakohus õigustatud kooskõlas TsMS § 237 lg-ga 1 jätma

Trans Ekspeditsioonide OÜ taotluse tõendite kogumiseks 02.10.2008 toimunud kohtuistungil

rahuldamata. Kuna menetlus maakohtus kestis piisavalt pikka aega ja maakohus oli juba

esimestel kohtuistungitel selgitanud pooltele nende tõendamiskoormuse jagunemist, siis oli

Trans Ekspeditsioonide OÜ-l piisavalt aega asjaomaste tõendite (sh eelviidatud tõendid,

ekspordideklaratsioon) õigeaegseks nõutamiseks (sh oma lepingupartnerilt, äriühingult

SIA Jactus, kes vedu vahetult teostas) ja kohtule esitamiseks.

5. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 tähelepanuta apellandi väited seoses otsuse

ebaõigsusega viivise väljamõistmisel (viivise nõude vastuolu hea usu põhimõttega jms). Asja

materjalidest nähtuvalt ei olnud apellant asja läbivaatamisel maakohtus nimetatud asjaolusid

esile toonud ega esitanud sisulisi vastuväiteid OÜ Õnneratas poolt esitatud viivisenõudele.

Apellant ei ole kaebuses põhjendanud nimetatud uute asjaolude esitamise lubatavust.

6. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole TsMS § 60 lg 3 (kuni

01.01.2006 kehtinud redaktsioonis) kohaselt esitanud ringkonnakohtule kohtukulude

nimekirja, siis tuleb mõlema poole menetluskulud apellatsioonikohtus jätta nende endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson Egon Konsand