2-09-69804/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-69804

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2010, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-69804 Tsiviilasi Time Finans AB hagi Piret Peedoski vastu 22 993,39 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 16 043,39 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja Time Finans AB (Rootsi äriregistri kood 556158- 1041; aadress Box 947, 501 10 Borås; asukoht Eestis Aia 7, 10111 Tallinn); - hageja lepinguline esindaja Aare Hõbe (OÜ Incure Inkasso Agentuur; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn; e-post aare.hobe@incure.ee); - kostja Piret Peedosk

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista Piret Peedoskilt Time Finans AB kasuks 30.11.2006 väljastatud eralaenu tagasimaksmisel tekkinud võlgnevus 16 043,39 krooni, millest 15 000 krooni on põhinõue ja 1043,39 krooni kahju. 3. Jätta rahuldamata Time Finans AB nõue Piret Peedoskilt intresside summas 6950 krooni väljamõistmiseks. 4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskuludest 70 % Piret Peedoski ja 30 % Time Finans AB kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Otsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele

2 kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Hagiavaldusest ja eralaenule kohaldatavatest tingimustest nähtub, et igakuiselt lisatakse üldisele võlasummale kuuintress, mis moodustab 2 % selleks hetkeks võlguolevast summast. Nominaalne aastaintress on 24 %. Intress lisatakse saldole igakuiselt. Peale lepingu lõpetamist jäävad krediiditingimused rakendatavates osades kehtima seni, kuni võlg on täielikult tasutud. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu tähtaja saabumisega kaotab võlgnik raha kasutamise õigusliku aluse ja kogu laenusumma muutub sissenõutavaks. Sellest hetkest kaotab võlausaldaja intressi arvestamise õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine. Hagi kohaselt on hageja arvutanud intressi peale laenulepingu ülesütlemist kogu võlgnetavalt summalt, s.o ajavahemiku 11.01.2008 kuni 06.12.2009 eest, saades intressidena võlgnetavaks summaks 6950 krooni. Kohtu eeltoodud põhjendusest tuleneb aga, et hageja kaotas laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest alates intressi arvestamise õigusliku aluse. Kuna eralaenu tingimustes ette nähtud laenusaaja kohustus maksta intressi ka pärast lepingu lõppemist (kuni võla täieliku tasumiseni) on seaduse olulisest põhimõttest kõrvale kalduv, siis ei ole hageja intressinõue 6950 krooni väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud, mistõttu jätab kohus kostjalt hageja kasuks intressid välja mõistmata. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses (70 % algsest nõudest), jätab menetluskulud 70 % ulatuses kostja ja 30 % ulatuses hageja kanda.

Kohtunik