2-09-31589/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-31589

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2010.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-31589 Tsiviilasi OOÜ hagi SL vastu 14 391,66 krooni nõudes Tsiviilasja hind 6 277,07 krooni Menetlusosalised ja esindajad Hageja OOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Kathy Jürivete (OÜ IAgentuur ) Kostja SL(isikukood xxx elukoht xxx) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista SL võlgnevus 7 114,59 (seitse tuhat ükssada neliteist krooni ja 59 senti) krooni, millest intress on 4 851,43 krooni ja 23.12.2009.a seisuga viivis 2 263,16 krooni OOÜ kasuks. 3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus 4. Välja mõista SL menetluskuludena 2 750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2 250 krooni ning õigusabi kulu 500 krooni, OOÜ kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses.

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb

2-09-31589

2 kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast.

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 4¹). Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 28 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 4²).

Kohus peab vajalikuks hagejale selgitada, et TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetlusosaliste menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 144 lg 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus on seisukohal, et hageja poolt OÜ- le IAgentuur makstud teenustasu juriidilise teenuse eest vastavalt lepingule nr 416, 23.09.2005.a, summas 6 277,07 krooni näol on tegemist hageja kohtuvälise kuluga (õigusabikuluga), mitte hagejale tekkinud kahjuga.

Seoses hageja leppetrahvi nõude summas 1 000 krooni rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Riigikohus on 14.01.2009.a tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 tehtud otsuses leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. See tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda üksnes viivist ja kahju hüvitamist.

Juhindudes TsMS § 174¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud 3 500 krooni, millest 2 250 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 3 600 krooni lepingulise esindaja tasu, lisaks loeb kohus hageja menetluskuluks käsunduslepinguga OÜ-le Itasutud teenustasu summas 6 277,07 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud ning arvestades asja mahtu ja keerukust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena (riigilõiv 2 250 krooni ja lepingulise esindaja kulu 500 krooni) 2 750 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

2-09-31589

3 hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Viktor Brügel kohtunik