2-09-72041/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-72041

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

7. aprill 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-72041

Tsiviilasi

AS BIGBANK hagi Svetlana Kurilova ja Aleksandr

Kurilovi vastu 123 449,64 krooni ja lisanduva viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

74 094,31 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS BIGBANK (RK 10183757, asukoht Rüütli 23,

51006

Tartu),

esindaja

Artur

Maljukov,

e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee;

kostja Svetlana Kurilova

kostja Aleksandr Kurilov

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ASi BIGBANK hagi Svetlana Kurilova ja Aleksandr Kurilovi vastu.

2. Välja mõista solidaarselt Svetlana Kurilovalt ja Aleksandr Kurilovilt ASi BIGBANK

kasuks 123 449 (ükssada kakskümmend kolm tuhat nelisada nelikümmend üheksa) krooni ja

64 senti, millest 74 094,31 krooni on tagastamata krediidisumma, 9174,70 krooni

sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 40 180,63 krooni sissenõutavaks muutunud

viivis.

3. Välja mõista solidaarselt Svetlana Kurilovalt ja Aleksandr Kurilovilt ASi BIGBANK

kasuks alates 28. detsembrist 2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni

viivis 30,38% tagastamata krediidisummalt aastas. Viivise nõue kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega ei tohi ületada põhinõuet.

4. Välja mõista solidaarselt Svetlana Kurilovalt ja Aleksandr Kurilovilt ASi BIGBANK

kasuks menetluskulu 10 350 (kümme tuhat kolmsada viiskümmend) krooni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

2(4)

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

AS BIGBANK võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Svetlana Kurilova ja Aleksandr Kurilov võivad kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu

Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada

tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja Svetlana Kurilova (põhivõlgnik) 20.05.2005

tarbijakrediidilepingu nr 0500491/15kt, mille kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 43 388,93

krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma hagejale intressi 26,16%

krediidisummast ühe aasta kohta. Hageja on kostjaga sõlminud kaks kokkulepet krediidisumma

suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 2 alusel suurendati

põhivõlgniku kasutuses olevat krediidisummat 27 000,05 krooni võrra, pärast täiendava

krediidisumma üleandmist jäi põhivõlgniku krediidisummaks 79 506,35 krooni ja alates

08.05.2007 loeti uueks intressimääraks 30,38% uuelt krediidisummalt aastas.

Hageja sõlmis 20.05.2005 kostja Aleksandr Kuriloviga (käendaja) käenduslepingu, mida on

muudetud 08.05.2007 sõlmitud kokkuleppega käenduslepingu muutmise kohta. Kuna kostjad ei

täitnud lepingut korrektselt, edastas hageja kostjatele 11.03.2008 lepingu ülesütlemishoiatuse ja

ütles 01.04.2008 lepingu üles.

Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt kokku 123 449,64 krooni väljamõistmist, millest 74 094,31

krooni on tagastamata krediidisumma, 9174,70 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress

ja 40 180,63 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palub hageja kostjatelt solidaarselt

välja mõista alates 28.12.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise

30,38% tagastamata krediidisummalt aastas.

Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1, 2; 108 lg 1, 113 lg 1; 142 lg

1; 145 lg 1, 2; 402; 415 lg 1; 416 lg 1, TsMS § 367. Hageja taotleb menetluskulude

väljamõistmist kostjatelt solidaarselt.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohus kohustas kostjaid 08.01.2010 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 44). Kohus hoiatas, et kui

kostjad kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja Aleksandr Kurilovile

isiklikult 13.01.2010 (tl 46) ja edasiandmiseks Svetlana Kurilovale 13.01.2010 (tl 45). Kostjad,

3(4)

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Hageja taotles hagiavalduses asja lahendamist tagaseljaotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3

tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit

pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 0500491/15kt

(tl 34-35) ja selle maksegraafiku (tl 36-37); AS Balti Investeeringute Grupi Pank

krediidilepingute üldtingimused (tl 15-16); tarbijakrediidilepingu nr 0500491/15kt kokkuleppe nr

1 (tl 11-12) ja selle maksegraafiku (tl 13-14); tarbijakrediidilepingu nr 0500491/15kt kokkuleppe

nr 2 (tl 17-18) ja selle maksegraafiku (tl 19-21); 20.05.2005 käenduslepingu (tl 32-33);

08.05.2007 kokkuleppe käenduslepingu muutmise kohta (tl 40-41); 11.03.2008 lepingu

ülesütlemishoiatused ja 01.04.2008 lepingu ülesütlemisavaldused (tl 26-29); hageja kehtestatud

hinnakirja (tl 31); perioodi 01.04.2008-28.12.2009 viivise arvestuse (tl 30).

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Lepingu ja kokkulepete kohaselt andis hageja Svetlana Kurilovale 79 506,35 krooni krediiti.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata

lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule

lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada

VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles hageja

lepingu üles ja nõuab kostjalt kohustuse täitmist (VÕS § 108) ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise eest viivist (VÕS § 113).

VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt

koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus

kokkuleppele jõudmiseks. Hageja hoiatas 11.03.2008 kirjalikult kostjaid lepingu ülesütlemisest,

kui kostjad ei tasu kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, pakkudes

kostjatele ühtlasi kokkuleppe sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostjad ei

täitnud täiendava tähtaja jooksul kohustusi, ütles hageja 01.04.2008 lepingu üles, nõudes

võlgnevuse 101 996,54 krooni tasumist, millest 76 144,31 krooni moodustas tagastamata

krediidisumma, 9174,70 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 15 228,86 krooni

leppetrahv, 1400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 48,67 krooni viivis.

VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma

tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu

lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel

krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras ning p 6.2 alusel lähtutakse

4(4)

viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Seega on antud

juhul lepingu järgselt viivise määraks 30,38% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu

ülesütlemisel 01.04.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 48,67

krooni. Kostjatel oli pärast lepingu ülesütlemist tasumata krediidisumma 76 144,31 krooni.

28.12.2009 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 40 180,63 krooni.

VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt

vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vastutab käendaja

käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate

tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti

lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla

põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti

sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjatelt tuleb

solidaarselt hageja kasuks välja mõista 123 449,64 krooni, millest 74 094,31 krooni on

tagastamata krediidisumma, 9174,70 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja

40 180,63 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti on põhjendatud rahuldada hageja

taotlus mõista kostjatelt solidaarselt välja alates 28.12.2009 kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni viivis 30,38% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus peab põhjendatuks

piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud

solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate

hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja

taotlusel solidaarselt kostjatelt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu

8850 krooni ja õigusabikulu 1500 krooni, kokku 10 350 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik