2-08-62535/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1 (5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtuniku nimi Ann Meriluht

Määruse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2010.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-08-62535 Menetlustoiming AP’i avaldus D P’iga kohtumise korra kindlaksmääramiseks. Tsiviilasi AP’i avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: AP (isikukood XXX, elukoht XXX, registreeritud elukoht XXX), Avaldaja lepinguline esindaja: APetrov (elukoht XXX);

Puudutatud isik: J P (isikukood XXX, elukoht XXX,XXX);

Puudutatud isik D P (isikukood XXX, elukoht XXX,XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Piret Simm (Advokaadibüroo Digesta );

Eestkosteasutus Viimsi vald Viimsi Vallavalitsuse kaudu esindaja Margit K ; Eestkosteasutus Rae vald Rae Vallavalitsuse kaudu esindaja Ülle P ; Eestkosteasutus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu Menetlusosaliste ärakuulamise aeg 02.02.2010.a. ja 08.02.2010.a.

RESOLUTSIOON

Tunnistada AP’i ja J P’i lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ja määrata AP’il tema tütre D P’iga suhtlemise kord järgmiselt: 1. Alates kohtumääruse tegemisest toimuvad kolm esimest kohtumist Tallinna Perekeskuse psühholoogi või sotsiaaltöötaja vahendusel üks kord nädalas maksimaalse kestvusega kuni 2 tundi asukohaga XXX (telefon XXX). 2. Esimesed kohtumised toimuvad 22.04.2010.a., 29.04.2010.a. ja 06.05.2010.a. kell 16.30- 17.30 Tallinna Perekeskuses asukohaga XXXsotsiaaltöötaja Merike P ’i vahendusel. Lapse Tallinna Perekeskusesse viimise ja toomise kindlustab ema J P. 3. Alates neljandast korrast toimuvad AP’i ja D P’i kohtumised kaks korda kuus üle nädala pühapäeval kella 15.00 kuni 18.00. Kohtumiste toimumiseks peab olema sotsiaaltöötaja kinnitus selle kohta, et lapse ja avaldaja suhted on piisavalt taastunud, veetmaks koos kohtumiseks määratud aja. Lapse D P’i üleandmine ja tagasi toomine toimub Ülemiste keskuse (XXX) Rimi hüpermarketi peasissepääsu klaasuste juures.

2 (5) 4. Esimene isa ja tütre iseseisev kohtumine toimub hiljemalt 23.05.2010.a. kell 15.00 kuni 18.00. Lapse D P’i üleandmine ja tagasi toomine toimub Ülemiste keskuse (XXX) Rimi hüpermarketi peasissepääsu klaasuste juures. 5. Alates 2010.a. viibib D P oma sünnipäeval, s.o. 04.11. üle aasta AP’i juures kell 15.00 kuni 18.00. AP’il on õigus võtta laps sel päeval lasteaiast või lapse elukohast kell 15.00 ning viia ta pärast isaga kohtumist, s.o. kell 18.00 lapse elukohta. 6. Alates 2010.a. veedab D P jõulupüha, s.o. 25.12. üle aasta AP’i juures kell 16.00 kuni 19.00. Lapse D P’i üleandmine ja tagasi toomine toimub Ülemiste keskuse XXX peasissepääsu klaasuste juures. 7. Igal aastal 13.01., 23.02., 01.06. veedab D P koos AP’iga kell 17.00 kuni 19.00. AP’il on õigus võtta laps sel päeval lasteaiast või lapse elukohast kell 17.00 ning viia ta pärast isaga kohtumist, s.o. kell 19.00 lapse elukohta. 8. Igal aastal 11.08. veedab D P oma isaga aega kell 10.00 kuni 12.00. AP’il on õigus võtta laps sel päeval lasteaiast või lapse elukohast kell 10.00 ning viia ta pärast isaga kohtumist, s.o. kell 12.00 lasteaeda või lapse elukohta. 9. Mõjuval põhjusel (D P’i haigus, mis ei võimalda last välja viia) mittetoimuvate kohtumise korral, leiavad AP ja J P võimaluse avaldaja ja lapse kohtumiseks teisel sobival ajal. Pooled kohustuvad teineteist juhtunust eelnevalt informeerima vähemalt 2 kalendripäeva. 10. AP kindlustab D P’iga kohtumisel lapse tervisest tulenevalt sobiva toidu, hoolduse, päevarežiimist kinnipidamise ning lapse transportimisel kõik turvalisuse nõuded.

Juhul kui AP või J P, kellele kohtumäärus on kätte toimetatud, käesolevat kohtumäärust ei täida, võib sissenõudja pöörduda kohtutäituri poole, kellel on õigus teha sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepanek võlgniku trahvimiseks vastavalt Täitemenetlusseadustiku (edaspidi TMS) § -s 183 sätestatule. Esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 ja suurem kui 200 trahviühikut, korduval trahvimisel suurem kui 500 trahviühikust karistusseadustiku mõttes. Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata võlgnikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras TTMS § 183 lg 4). Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta võlgnikku täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemisest.

Kohtumääruse kättetoimetamisega loetakse täidetuks TMS § 183 lg 3 sätestatud trahvihoiatuse nõue.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele saab esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse teinud maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

ASJAOLUD JA LAPSEGA SUHTLEMISE KORD 1. Harju Maakohus määras oma 14.10.2009.a. korraldavas määruses, et AP’il on õigus osaleda oma tütre D P’i kasvatamises ja tema eest hoolitsemisel ning suhelda oma lapsega järgmiselt: 1. Alates kohtumääruse tegemisest toimuvad viis esimest kohtumist Tallinna Perekeskuse psühholoogi või sotsiaaltöötaja vahendusel üks kord nädalas maksimaalse kestvusega kuni 2 tundi psühholoogi või sotsiaaltöötajaga kokkulepitud ajal asukohaga XXX(XXX). Lapse Tallinna Perekeskusesse viimise ja toomise kindlustab ema J P. 2. Esimene kohtumine toimub 21. oktoober 2009.a. kell 16.30-17.30 Tallinna Perekeskuses asukohaga XXXsotsiaaltöötaja Kannike V vahendusel. 3. Alates kuuendast korrast toimuvad AP’i ja D P’i kohtumised kaks korda kuus üle nädala pühapäeval kella 15.00 kuni 18.00 AP’i elukohas XXX. Kohtumiste toimumiseks peab olema sotsiaaltöötaja kinnitus selle kohta, et lapse ja avaldaja suhted on piisavalt taastunud, veetmaks koos kohtumiseks määratud aja. Lapse viimise ja toomise AP’i elukohta kindlustab J P.

3 (5) 4. Esimene isa ja tütre iseseisev kohtumine toimub 29.11.2009.a. kell 15.00 kuni 18.00. Lapse viimise ja toomise AP’i elukohta kindlustab J P. 5. Alates 2010.a. viibib D P oma sünnipäeval, s.o. 04.11. üle aasta AP’i juures kell 15.00 kuni 18.00. AP’il on õigus võtta laps sel päeval lasteaiast või lapse elukohast kell 15.00 ning viia ta pärast isaga kohtumist, s.o. kell 18.00 lapse elukohta. 6. Alates 2009.a. veedab D P jõulupüha, s.o. 25.12. üle aasta AP’i juures kell 16.00 kuni 19.00. Lapse viimise ja toomise AP’i elukohta kindlustab J P. 7. Igal aastal 13.01., 23.02., 01.06. veedab D P koos AP’iga kell 17.00 kuni 19.00. AP’il on õigus võtta laps sel päeval lasteaiast või lapse elukohast kell 17.00 ning viia ta pärast isaga kohtumist, s.o. kell 19.00 lapse elukohta. 8. Igal aastal 11.08. veedab D P oma isaga aega kell 10.00 kuni 12.00. AP’il on õigus võtta laps sel päeval lasteaiast või lapse elukohast kell 10.00 ning viia ta pärast isaga kohtumist, s.o. kell 12.00 lasteaeda või lapse elukohta. 9. Mõjuval põhjusel (D P’i haigus, mis ei võimalda last välja viia) mittetoimuvate kohtumise korral, leiavad AP ja J P võimaluse avaldaja ja lapse kohtumiseks teisel sobival ajal. Pooled kohustuvad teineteist juhtunust eelnevalt informeerima vähemalt 2 kalendripäeva. 10. AP kindlustab D P’iga kohtumisel lapse tervisest tulenevalt sobiva toidu, hoolduse, päevarežiimist kinnipidamise ning lapse transportimisel kõik turvalisuse nõuded.

2. 16.11.2009.a. esitas AP kohtule avalduse suhtlemist korraldava kohtumääruse rikkumise kohta J P’i poolt. Avalduse kohaselt ei viinud J P kohtu määratud päeval, s.o. 21.10.2009.a. kell 16.30 last D P’i isaga kohtuma Tallinna Perekeskusesse. Esitatud avalduse kohaselt palub AP muuta 14.10.2009.a. kohtumäärust selliselt, et lapsega kohtumised algaksid ning lõppeksid Ülemiste Rimi peasissepääsu juures.

3. J P’i väidetel ei ole tal võimalik last töö ajal Perekeskusse viia. J P ei soovi, et isa ja lapse kohtumine toimuks Perekeskuse sotsiaaltöötaja juuresolekul ning leiab, et esialgu võiksid kohtumised isa ja lapse vahel toimuda J P’i juuresolekul. J P’i väidetel ei takista ta isal lapsega kohtumast, kuid see tuleks täpselt paika panna. J P oli nõus 14.10.2009.a. kohtumääruses märgitud aegadega isa ja lapse kohtumisteks.

4. Eestkosteasutused Rae Vallavalitsus ja Viimsi Vallavalitsus on seisukohal, et AP’il on õigus suhelda ja osaleda oma tütre D P’i kasvatamises ja tema eest hoolitsemisel. Samuti on mõlemad eestkosteasutused seisukohal, et kohtumisi isa ja lapse vahel on vajalik alustada läbi Tallinna Perekeskuse.

5. Lapse esindaja vandeadvokaat Piret S on seisukohal, et isa ja lapse esimeste kohtumiste juures peab viibima psühholoog või peretöötaja.

KOHTU SEISUKOHT 6. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd J P 14.10.2009.a. kohtumäärusega kohtu poolt määratud ajal 21.10.2009.a. kell 16.30 D P’i Tallinna Perekeskusesse isaga kohtuma ei viinud (t/l 289), siis tuleb poolte lepitusmenetlus tunnistada TsMS § 563 lg 6 kohaselt ebaõnnestunuks ja käesoleva kohtumäärusega määrata kindlaks sunnivahendid, mis kuuluvad rakendamisele juhul kui üks vanematest kohtumäärust ei täida. Käesoleva kohtumäärusega täpsustab kohus ka esialgset kohtumäärust millega isal lapsega suhtlemise kord kindlaks määrati. Kohus võtab arvesse võimaluse piires vanemate soovid ja vastuväiteid nendele ning arvestab ka kohtumenetlusse kaasatud eestkosteasutuste seisukohti.

7. Kohus peab vajalikuks selgitada, et lapsel on õigus suhelda oma mõlema vanemaga, samuti on mõlemal vanemal õigus osa võtta oma lapse kasvatamisest ning lapsega suhelda. Seda õigust võib piirata üksnes lapse heaolust lähtuvalt. Perekonnaseaduse § 52 lg 2 järgi määrab kohus ära vanema ja lapse suhtlemise korra juhul, kui vanemad ei saavuta kokkulepet. Perekonnaseaduse § 58 sätestab, et lapsesse puutuvas vaidluses tuleb arvestada vähemalt 10-aastase lapse sooviga. TsMS § 552¹ lg 1 sätestab, et kohus kuulab isiklikult ära vähemalt kümneaastase lapse. Kuna antud juhul on laps 3 aastane 5 kuune (sündinud 04. november 2006. a.), siis kohus last ära ei kuula.

4 (5)

8. Perekonnaseadus ei sätesta otseselt olukorda, millal kohus saaks keelata vanemal lapsega suhtlemise s.o. määrata lapse ja vanema suhtlemise kord selliselt, et vanem lapsega ei suhtle. Samas reguleerib perekonnaseaduse § 53 olukorda, kus kohus võib lapse vanemalt ära võtta, kui last on ohtlik jätta vanema juurde. Kohus asub seisukohale, et samad kriteeriumid on rakendatavad ka lapse ja vanema suhtlemise korra kindlaksmääramisel. Seega saab kohus keelata vanema ja lapse suhtluse üksnes juhul, kui lapse jätmine vanema juurde on lapsele ohtlik. Kohtumenetluse käigus on esile kerkinud, et avaldaja on olnud puudutatud isiku J P’i suhtes vägivaldne, kuid avaldaja ei ole kohtule teadaolevalt vägivaldne oma lapse D P’i suhtes. Seega ei ole kohus käesoleval juhul tuvastanud ühtki asjaolu, mis saaks olla aluseks AP’il takistada oma lapsega suhtlemisel ja tema kasvatuses osalemisel. Puudutatud isiku soov, et kohus võimaldaks avaldajal suhelda lapsega üksnes puudutatud isikule sobival viisil ning tingimustel, ei ole kooskõlas lapse huvidega, samuti ei ole see kooskõlas seadusega. Perekonnaseaduse § 49 sätestab, et vanematel on laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

9. Kohtumenetluse käigus selgus, et avaldaja ja puudutatud isiku omavahelised suhted on selgelt konfliktsed. Sellest tulenevalt tuleb avaldajal lapsega suhtlemise kord määrata kindlaks võimalikult täpselt, et vältida vanematel võimalust kohtumäärust erinevalt tõlgendada ning sellega omavahel lisapingeid tekitada.

10. On ilmne, et lapse ja avaldaja kohtumised on olnud harvad. Laps ja isa kohtusid viimati 06.02.2010.a. Seetõttu on vajalik, et lapse ja avaldaja suhtlemine toimuks lapsele turvalises ümbruses ning lapse ja avaldaja suhete taastamine peab kulgema lapse jaoks võimalikult valutult. Kohus leiab, et avaldaja ja lapse suhtlemine esimesel kolmel korral peab toimuma Tallinna Perekeskuse (aadress XXX, XXX) psühholoogi või vastava väljaõppe saanud sotsiaaltöötaja vahendusel. Esimesed kolm korda on puudutatud isik J P kohustatud tagama lapse kohaloleku sotsiaaltöötaja juures aadressil XXXkohtu määratud ajal või nende aegade sobimatuse korral sotsiaaltöötaja määratud ajal. Juhul, kui sotsiaaltöötaja leiab, et lapse ja avaldaja suhted on lapse jaoks piisavalt taastunud, toimuvad lapse ja avaldaja kohtumised puudutatud isiku juuresolekuta alates neljandast korrast kaks korda kuus üle nädala kestvusega kuni kolm tundi korraga. Arvestada tuleb lapse igapäevast režiimi. Alates neljandast korrast on puudutatud isik kohustatud tagama lapse ettevalmistamise ning üleandmise avaldajale Ülemiste keskuse XXXpeasissepääsu klaasuste juures.

11. Lisaks regulaarsetele kohtumistele tuleb määrata ka kindlaks iga-aastased kindlad perekondlikud tähtpäevad, millal laps saab veeta aega oma isaga. Nendeks tähtpäevadeks on lapse sünnipäev 04. november, isa sünnipäev 11. august, Jõulupüha 25. detsember, vana aasta lõpp 13. jaanuar, Isamaa kaitsja päev 23. veebruar, lastekaitsepäev 01. juuni. Lapse huvidest lähtuvalt, peab kohus õigeks, et mõlemal vanemal on õigus käia lapsel lasteaias järel, sest lapsed on uhked oma vanemate üle ja soovivad näidata ka oma lasteaiakaaslastele, et neil on olemas nii ema kui isa. Nimetatust tulenevalt on põhjendatud määrata AP’ile õigus võtta laps lasteaiast eelpool nimetatud tähtpäevadel, välja arvatud juhtudel, kui need on puhkepäevad.

12. Kohus selgitab, et avaldaja ja puudutatud isik võivad ise kokku leppida täiendavaid kohtumisi lapsega.

13. Kohus peab vajalikuks J P’ile ja AP’ile selgitada, et kõik otsused D P’i eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel tuleb teha eelkõige lapse huve esikohale seades, kõrvale tuleb jätta nii enda ambitsioonid, oma isiklik elu kui ka teise lapsevanemasse vaenulik suhtumine. Lapse üleandmisel ühelt vanemalt teisele tuleb käituda lugupidavalt ja viisakalt, meelde tuleb jätta see, et kõige parem vahend lapse kasvatamiseks on eeskuju, eelkõige vanemate endi eeskuju.

14. Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et kohtu poolt määratud lapsega suhtlemise korda ei saa üldjuhul täita täitemenetluse korras.

15. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg 1 järgi teeb kohtutäitur lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas täitetoimingu lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku

5 (5) elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja osavõtul, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks. Seega saab täitemenetluses lapsega suhtlemise võimaldamiseks põhimõtteliselt täitetoiminguid teha. Siiski, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur TMS § 183 lg 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. TsMS § 563 lg 7 järgi võib lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks täitemenetluse toiminguid teha üksnes määruse alusel, millega kohus kohaldab lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral vanema suhtes sunnivahendeid. Sellest tulenevalt saab lapsega suhtlemise korra täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks teha täitetoiminguid juhul, kui vanem on algatanud kohtus lepitusmenetluse TsMS § 563 alusel, see ei ole andnud soovitud tulemusi ning kohus on pidanud vajalikuks kohaldada rikkunud vanema suhtes sunnivahendeid. 16. Eeltoodust tulenevalt saab täitetoiminguid teha eelkõige trahvimääruse täitmiseks, kuid mitte vanema ja lapse kohtumise korraldamiseks vastavalt kohtu määratud suhtlemiskorrale.

Ann Meriluht Kohtunik