3-09-3068/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 6.aprillil 2010.a. Tallinnas Haldusasja number 3-09-3068 Haldusasi Rapla Vallavalitsuse kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 23.11. 2009.a. ettekirjutuse nr 2.1-6/09/1422 tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o. hiljemalt 6.mail 2010.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD 16.09.2009.a. esitas OÜ „Heavara“ juhatuse liige Joel Aug Rapla Vallavalitsusele digitaalselt allkirjastatud kirja, milles teatas, et käis Rapla valla ehitusnõuniku vastuvõtul ja soovis tutvuda Allika tn 8 (Tuti küla) kinnistu ehitusloa projekti ja ehitusloa taotluse materjaliga, kuid seda talle ei võimaldatud, ning palus edastada avalduse vorm, mille esitamine võimaldab tutvuda Allika tn 8 kinnistu ehitusloa taotluse materjali ja ehitusloa projektiga. 2.10.2009.a. kirjas selgitas vallavanem J.Augile, et teabenõude esitamiseks mingit kindlat vormi pole ning et tema taotluse (väljastada Allika tn 8 üksikelamu püstitamiseks antud ehitusloa aluseks olnud T.M. taotluse materjal koos vastava ehitusprojektiga) rahuldamiseks puudub seaduslik alus, kuna nimetatud dokumendid on seotud T.M. isikuga ning neid pole saadud või loodud omavalitsuse poolt. 23.11.2009.a. Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutusega nr 2.1-6/09/1422 kohustati vallavalitsust võimaldama teabenõudjal kohapeal tutvuda teabenõudes soovitud teabega. Ettekirjutuse kohaselt oli tegemist teabenõudega avaliku teabe seaduse(AvTS) mõistes, sest teabenõudja soovis tutvuda konkreetsete dokumentidega. AvTS § 9 lg 2 p 1 kohustab teabevaldajat tagama juurdepääsu teabenõudja soovitud dokumentidele, millele viimasel on juurdepääsuõigus. Juurdepääsupiirang teabele saab tuleneda ainult seadusest ning selle alused on toodud AvTS §-s 35 ja vald-

2 kondade eriseadustes. Kuna ehituslubade väljaandmine ja ehitusjärelevalve teostamine on ehitusseaduse(EhS) §-ga 59 kohalikule omavalitsusele pandud ülesanne, on ehitusloa taotluse materjal saadud avalikke ülesandeid täites ning sellisele teabele saab juurdepääsupiiranguid kehtestada üksnes seadusest tulenevatel alustel. Kõnealusele ehitusprojektile pole juurdepääsupiirangut kehtestatud. Pole tähtis, milliste dokumentidega soovis J.Aug tutvuda 10.09.2009.a. ehitusnõuniku vastuvõtul, lähtuda tulnuks 16.09.2009.a. teabenõudest, milles on selgelt öeldud, et soovitakse tutvuda ehitusloa projekti ja ka ehitusloa materjaliga. Dokumendid, mis tuleb ehitusloa taotluseks esitada, on ära toodud EhS §-s 23 lg 2. Kuna teabenõudes oli selgelt välja toodud soov dokumentidega tutvuda, siis oli tegemist teabenõudega AvTS-i mõistes, millele on kohustus vastata viie tööpäeva jooksul, mida Rapla Vallavalitsus ei teinud. Autoriõiguse seadus(AutÕS) keelab arhitektuuriprojektidest koopiate tegemise, kuid ei keela nendega kohapeal tutvuda. Teabenõudja pole soovinud dokumentide koopiaid, vaid dokumentidega tutvuda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud ettekirjutus tühistada. AutÕS § 13 lg 1 kohaselt kuulub autorile ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata teose samaviisiline kasutamine teiste isikute poolt. Osundatud sätte loetelu autorile kuuluvatest õigustest pole sõnastusest nähtuvalt ammendav, mis tähendab, et ka muude kasutamisviiside - sealhulgas ka teosega tutvumise - puhul on vaja autori nõusolekut. Nimetatud kasutusviis on tihedas seoses autori õigusega teost üldsusele näidata(§ 13 lg 1 p 8). AutÕS § 17 järgi lubatakse erandina teose kasutamine autori nõusolekuta §- des 18-25 ettenähtud juhtudel. Sätte sõnastusest tuleneb, et kõik, mis pole lubatud, on keelatud. Vastustaja võttis ettekirjutust tehes aga aluseks põhimõtte, et kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Ettekirjutuses peetakse projekti reprodutseerimist keelatud tegevuseks(AutÕS § 18 lg 2 p 1), samas juurdepääs ja tutvumine projektiga loetakse vastava keelu puudumise tõttu lubatavaks. AutÕS §-des 18-25 pole märgitud juurdepääsu teosele ja sellega tutvumist, seega on see §-st 17 lg 1 tulenevalt lubatav üksnes autori nõusolekul, mis võib olla vajalik ka §-des 18-25 märgitud juhtudel - näiteks kui omanik ei soovi juurdepääsu ehitusprojektile, milles nähakse ette „paanikatuba” või salajased varuväljapääsud kõikvõimalike hädaolukordade või kuritegelike rünnete puhul. Kaebajal pole võimalik ignoreerida projekti omaniku T.M. seisukohta, kes on 11.12.2009.a. kinnitanud kaebajale, et ei soovi tema ehitusprojektiga tutvumist ja sellest koopiate tegemist. Ettekirjutuse kohaselt jääks omaniku keeld tähelepanuta, kui ei soovita koopiaid teha. Kuid asjatundja või eriliste mäluvõimetega inimesel pole vajagi koopiaid teha, vajaliku ja kasuliku informatsiooni saab ta teada juba projektiga tutvumise käigus, sest pole ka sätet, mis piiraks tutvumise kestust. AutÕS sätete primaarsust käsitletavas vaidluses ei saa AvTS-i abil piirata. AutÕS algteksti § 19 p 8 sõnastus lubas ilma autori nõusolekuta ja tasu maksmata reprodutseerida teost haldustegevuse ja õigusmõistmise käigus ulatuses, mis vastas õigusemõistmise või haldusfunktsioonide teostamise eesmärkidele. Vastava sätte kadumine seadusest näitab, et seadusandja ei pidanud õigeks haldusfunktsioonide teostamise eesmärkidel autoriõiguse erandlikku piiramist. AutÕS § 19 p 5 kohaselt piiratakse praegu erandina autoriõigust õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärkidel. Kõnealune projekt pole avalik teave ning ta ei muutu selleks ka haldusorganile esitamisel. Vastustaja on tõlgendanud AvTS §-s 3 lg 1 antud teabe mõistet laiendavalt. Vastustaja seisukohta järgides muutuks kogu avalikele isikutele esitatud dokumentatsioon haldusmenetluse tõttu avalikuks teabeks üksnes seetõttu, et see asub haldusasutuse füüsilises valduses. Selline tõlgendus ei haaku mingil moel AvTS-i mõtte ja eesmärgiga, milleks on ainult vastavate asutuste tegevuse ja dokumentide avalikkuse tagamine. Projekt teosena ei muutu teabeks, kui see esitatakse kaebajale EhS § 59 lg 1 ja 2 alusel. AvTS § 3 lg 1 järgi on teabe tekke allikaks ainult vastav haldusasutus, mille menetluse käigus teave saadi või loodi. Teabeks loetakse informatsioon, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites, teabe tekkimine jääb avaliku ülesande täitmise alguse ja lõpu vahele. Ehitusprojekt esitati avaliku ülesande täitmiseks enne selle täitmisele asumist.

3 AvTS-le tuginedes materjaliga tutvumise ja koopiate tegemisega võidakse dokumentide omaniku vabadusi, õigusi ja privaatsust korvamatult riivata. AvTS ei näe ette avaliku teabe avaldamist üksnes osaliselt, AvTS §-dest 34 ja 35 tulenevalt juurdepääsupiirang kas on või ei ole ning ettekirjutuses märgitud osalist piirangut ei saa kehtestada. Ettekirjutuse järgi on aga autoriõigusega kaitstud projekt teave, millele teabenõude täitmise viisina kehtib AvTS § 17 lg 1 p 5 järgi erandina ainult tutvumine. Kuid AvTS § 51 lg 1 p 1 kohaselt saab vastustaja teha ettekirjutuse ainult seadusliku olukorra taastamiseks, seega saab ettekirjutusega nõuda teabenõude täitmist soovitud viisil, kuid viiside osas pole võimalik piiranguid rakendada(AvTS § 17 lg 1). Projektil kui teosel puudub side AvTS-ga, nimetatud seadus või teised avalikku teavet reguleerivad seadused ei saa teose kasutamise osas mingeid reegleid kehtestada. Piirangud tulenevad ainuüksi AutÕS-i sätetest ja õigustatud isiku soovidest, mistõttu AvTS §-le 35 viitamine ettekirjutuses on põhjendamatu. AutÕS-i järgi juurdepääsu kohustava ettekirjutuse tegemine on vastustaja poolt oma pädevuse ületamine. Väär on vastustaja seisukoht, et vaid üks osa ehitusprojektist kuulub kaitsmisele AutÕS-i alusel. Elamu terviklikkus määrab ära projekti terviklikkuse ning selle kohta ühe õigusliku režiimi kasutamise. Ehitusprojekti kui terviku hindamist teosena kinnitab AutÕS § 4 lg 3 p 14 sõnastus, kus arhitektuurilisele graafikale antakse näidisloetelus ka projekti tähendus. Teoseks on ka projekti sisu lahti mõtestavad dokumendid. Riigikohtu tsiviilkolleegium sedastab oma lahendis nr 3-2-1-39-03, et eskiisprojekt ja tehniline projekt on teosed AutÕS § 4 lg 3 p 14 järgi. AutÕS § 13 lg 1 p 10 märgib autori ühe õigusena arhitektuurse projekti teostamist. EhS § 18 lg 1 määratleb ehitusprojekti ehitamiseks vajalike dokumentide kogumina, mis koosneb muu hulgas tehnilistest joonistest ja seletuskirjast. AutÕS § 4 lg sisaldab kaitstavate teoste näidisloetelu, kuid tegelikult kaitstakse kõiki loomeresultaate, kui nad vastavad sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud tunnustele. Seadusandja tahe teose mõiste sisustamisel on võimalikult lai tõlgendamisviis. AutÕS pole mingil juhul vastustaja poolt viidatud AvTS § 2 lg 2 p 4 järgi eriseaduseks teabe erikasutuse reguleerimisel. AutÕS sätestab ainult teosele juurdepääsu piirangud. Teos ei muutu kunagi teabeks ning seda ei reguleerita AutÕS -i kõrval ka AvTS-ga isegi siis kui avaliku ülesande täitmise käigus luuakse või saadakse teos. Vastustaja seisukohast järelduvalt kuulub tutvumiseks soovitud dokumentide hulka ehitusprojekti arhitektuuriline osa kui teos ning seega vähemalt sellele osale rakendatakse kõiki AutÕS-i piiranguid ja ilma autori nõusolekuta ei tohi teosele juurdepääsu võimaldada. Käsitletavas asjas puudub õigustatud isiku nõusolek projektile, ka arhitektuursele osale juurdepääsuks. Vastustaja väidab, et J.Aug soovis tutvuda ehitusloa ja ehitusprojektiga, et teha kindlaks oma õiguste rikkumine, mis omakorda annaks aluse vaide esitamiseks. Tegelikult ei esitanud J.Aug ettekirjutusest, vaideotsusest ja vastusest kaebusele nähtuvalt projektiga tutvumiseks mingeid põhjendusi. Avalikus ehitusregistris on vaidlusaluse ehitise kohta väga detailne ja kõikehõlmav informatsioon, mis võimaldab saada vaidlustamiseks vajalikku teavet. Ehitusprojekti lisamine tutvumiseks soovitud materjali hulka poleks olnud võimalik AutÕS §-st 18 lg 2 p 1 tuleneva keelu tõttu. Vastustaja viited Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2006.a. otsusele nr 3-04-109 ja Riigikohtu lahendile nr 3-3- 1-56-02 on asjakohatud, sest need lahendavad ehitusloa vaidlustamise, mitte teabenõude täitmise küsimust. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks ettekirjutuses toodule järgmised põhjendused. Põhiseaduse(PS) § 44 kohaselt on kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Ka AvTS-i seletuskirjast nähtub, et seaduse väljatöötamise on tinginud PS § 44. AvTS § 3 lg 1 mõte on eelkõige selles, et peale riigija kohalike omavalitsuste asutuste täidavad avalikke ülesandeid teatud juhtudel ka füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kes on teabevaldajad üksnes selles osas, mis puudutab avalike ülesannete täitmist. Seega on riigija kohaliku omavalitsuse asutused teabevaldajaks kogu nende valduses oleva teabe osas. Vastavalt AvTS §-le 3 lg-le 1 on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või

4 selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega ei ole avalikuks teabeks üksnes asutuses loodud dokumendid vaid ka asutusele avalike ülesannete täitmise käigus saabunud dokumendid. EhS § 18 lg 1 sätestab, et ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Seega ei ole ehitusprojekt ainult projekti arhitektuuri osa, mida teatud juhtudel võib pidada arhitektuuriteoseks. Ka sellisel juhul oleks autoriõigusega kaitstud ainult see osa ehitusprojektist, mida saab pidada arhitektuuriteoseks. Selle hulka ei kuulu tehnilised joonised. AutÕS § 16 lg 1 kohaselt kuulub autori õigus teose autorile sõltumata sellest, kellel on omandiõigus sellele materiaalsele objektile, milles teos on väljendatud. Autori varaliste õiguste teostamise viis määratakse kindlaks autori ja omaniku vahelise kokkuleppega. Seega ei lähe autoriõigus automaatselt üle projekti omanikule. Vastustajale pole teada, et autoriõigused oleks üle antud projekti omanikule. Seega ei saa automaatsel käsitleda ehitusprojekti omanikku selle autorina AutÕS mõistes. Autoriõigused koosnevad nii isiklikest, kui varalistest õigustest. Autor teostab oma varalisi õigusi kas iseseisvalt või kollektiivse esindamise kaudu. Erandid sellest kehtestab AutÕS § 17, mille kohaselt piiratakse §-des 13-15 toodud autori varalisi õigusi tingimusel, et see ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve, on lubatud teose kasutamine autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ainult seaduse §-des 18-25 otseselt ettenähtud juhtudel. Sama seaduse § 18 lg 1 ja 2 järgi on lubatud autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke, kuid reprodutseerida pole lubatud arhitektuurija maastikuarhitektuuriteoseid. Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil. Seega ei saa teose autor keelata isikul tutvuda ehitusprojektiga. AvTS § 17 lg 1 kohaselt täidetakse teabenõue teabenõudja poolt soovitud viisil, osundatud paragrahv ei anna võimalust viisi valikuks piiranguteks eriseaduse(AutÕS) järgi. Kuna J.Aug soovis teabega kohapeal tutvuda, siis kohustas Andmekaitse Inspektsioon oma ettekirjutusega vallavalitsust võimaldama teabenõudjal kohapeal tutvuda soovitud teabega. Ehitusloa andmise aluseks olevad dokumendid (mitte ainult ehitusprojekti arhitektuuri osa) on kaebaja saanud avalikke ülesandeid täites ning pole neile juurdepääsupiirangut kehtestanud, on teabenõudjal õigus neid teabenõude korras küsida ning vallavalitsusel kohustus teabenõue täita. Vastavalt EhS §-le 22 lg 1 p 1 on ehitusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada loale märgitud maaüksusele ehitis ja selle teenindamiseks vajalikke rajatisi. Rapla valla ehitusmääruse § 10 lg 2 järgi antakse ehitusluba vallavalitsuse korraldusega, mis on haldusakt. Isikul, kes leiab, et välja antud ehitusluba võib kahjustada tema õigusi, peab olema võimalus vaidlustada ehitusloa väljaandmist. Selleks, et isikul oleks võimalik aru saada, kas ehitusluba rikub tema õigusi või mitte, peab isikul olema võimalus tutvuda ka ehitusloa andmise aluseks olevate dokumentidega, mida J.Aug oma teabenõudes sooviski. Isiku õigust tutvuda ehitusloa andmise aluseks olevate dokumentidega, sealhulgas ehitusprojektiga, on rõhutanud Tallinna Ringkonnakohus 20.10.2006.a. lahendis nr 3-04-109 ja Riigikohtu halduskolleegium 8.10.2002.a. lahendis nr 3-3-1-56-02. Kaebajal tuleb arvestada ehituslubade väljaandmisel kõigi isikute õigustega, mitte ainult ehitusloa taotleja soovidega. AutÕS-s on toodud loetelu teose liikidest, millele tekib autoriõigus: arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed(mudelid, maketid jm), arhitektuurija maastikuarhitektuuriteosed(hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja -kompleksid. Autoriõigus tekib ka teose loomise vaheetappide resultaatidele nagu eskiis, visand, plaan, joonis. Arhitektuuri autoriõigusega kaitstavuse hindamisel tuleb lähtuda järgmistest kriteeriumidest: kunstivaldkond, originaalsus, loomingulisus ja objektiivne vorm. Autoriõigusega ei ole kaitstavad tehnilised lahendused, tugevusarvutused jne. elemendid, mis pole originaalsed, üldtuntud arhitektuursed lahendused. Seega - kuigi ehitusprojekt on dokumentide kogum, pole kõik selles

5 olevad dokumendid autoriõigusega kaitstavad. Majandusja kommunikatsiooniministri 27.12. 2002.a. määruse nr 70 järgi peab ehitusloa taotlemisel esitatavas ehitusprojektis sisalduma: arhitektuuriosa, ehituskonstruktsiooniosa, kütteja ventilatsiooniosa, veevarustusja kanalisatsiooniosa, elektrija nõrkvoolupaigaldiste osa, tuleohutuse osa, ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded, ehitatava ehitise asukoha maa-ala ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimustööde andmed. Autoriõigust saab kohaldada ehitusprojekti arhitektuuriosale, milles määratletakse ehitise kavandatav kestvus, ruumide funktsionaalsed seosed, põhilised ehitusmaterjalid ja -tooted, arhitektuurinõuded piirdekonstruktsioonidele, nähtavate pindade põhilised ehitusmaterjalid ja viimistlus. Arhitektuuriosas sisalduvad ehitise arhitektuurijoonised, nagu näiteks üldmõõtmetega plaanid, vaated ja lõiked, evakuatsiooniskeemid, liiklusskeem asendiplaanil, vertikaalplaneerimise skeem, arhitektuuriosa seletuskiri. Eeltoodust lähtudes pole kogu ehitusprojekt teoseks autoriõiguse mõistes. Ehitusprojekti arhitektuuriosa loomisega tekivad autorile varalised ja isiklikud õigused, millest viimased kuuluvad ainult teose autorile ega ole edasiantavad. Autori ainuõiguste hulka ei kuulu õigus keelata kolmandatel isikutel arhitektuuriprojektiga tutvumist. Arhitektil on küll õigus määrata, kas tema loodud teose tunnustele vastava arhitektuurse graafika alusel püstitatakse hoone, kuid tal puudub õigus otsustada tehniliste jooniste kasutamise üle. Asjakohatu on kaebaja viide AutÕS §-le 19 p 5, mis sätestab juhud, millal teosest on lubatud koopia tegemine autori nõusolekuta. Praegusel juhul pole vallavalitsust kohustatud väljastama teabenõudjale ehitusprojektist koopiat, vaid võimaldama projektiga kohapeal tutvuda. Kuna riive autori õigustele saab tulla eelkõige ehitusprojekti arhitektuuriosa tavapärase kasutamisega, mis seisneb projekti alusel hoone ehitamises, ei saa projektiga tutvumine kuidagi rikkuda autori varalisi ega isiklikke õigusi, sest teost pole tehtud üldsusele kättesaadavaks. J.Aug ei avaldanud teabenõudes ega vaides soovi saada dokumentidest koopiaid, seega ei võtnud vastustaja selles osas ka seisukohta.

KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud ettekirjutus on seaduslik ja põhjendatud. Ettekirjutusega kohustati kaebajat AvTS § 9 lg 2 p 1 alusel võimaldama teabenõudjal kohapeal tutvuda teabenõudes soovitud teabega. Kaebaja viited AutÕS-le on asjakohatud, see seadus ei kuulu käsitletava vaidluse lahendamisel kohaldamisele. AutÕS § 13 lg 1 punktides 1-11 on toodud ammendav loetelu toimingutest, mida autoril on oma teose puhul õigus lubada ja keelata; teosega tutvumine, s.o. teose vaatamine ja lugemine sellesse loetellu ei kuulu. Pealegi on kaebaja alusetult käsitanud autorina projekti omanikku T.M.t, põhjendades teabenõude rahuldamisest keeldumist T.M. keeluga lubada J.Augil projektiga tutvuda, millist keeldu vallavalitsus ei tohtivat AutÕS-i alusel ignoreerida. AutÕS § 11 lg 1-3 kohaselt tekib teose autoril autoriõigus teosele selle teose loomisega; autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused, millest üleantavad on ainult varalised õigused. Autori varalised õigused ei lähe koos teose omandamisega autorilt automaatselt uuele omanikule üle. Kaebaja pole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et T.M. on projekti loonud arhitektilt omandanud autori varalised õigused sellele projektile. Kohus nõustub vastustajaga, et J.Augi 16.09.2009.a. kiri on käsitatav teabenõudena ja kaebaja 2.10.2009.a. vastusest nähtuvalt on seda teabenõudena käsitanud ka kaebaja, hoolimata vallavalitsuse kinnitusest Andmekaitse Inspektsioonile vaidemenetluses 29.10.2009.a. koostatud vastuse punktis 4, et vallavalitsus tõlgendas J.Augi pöördumisi kui soovi saada informatsiooni märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse alusel. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et AvTS §-st 3 ja EhS §-st 59 tulenevalt on ehitusloa taotluse materjal saadud avalikke ülesandeid täites ning juurdepääsu sellisele teabele võib piirata üksnes seaduses sätestatud korras. Kuivõrd kõnealusele ehitusprojektile pole juurdepääsupiirangut kehtestatud, rikkus kaebaja teabenõude täitmisest keeldudes AvTS § 9 lg 2 p 1, mis kohustab teabevaldajat tagama juurdepääsu teabenõudja soovitud dokumentidele, millele viimasel on juurdepääsuõigus. Seda seisukohta kinnitab ka kohtupraktika, millele vastustaja väga asjakohaselt on viidanud. Riigikohus on vastustaja viidatud määruses nr 3-3-1-56-02 sedastanud, et „Kuna ehitusluba antakse konkreetsele ehitusprojektile, ei

6 ole ehitusloa andmise tagajärgedest kellelgi võimalik aru saada ilma ehitusprojektiga tutvumata. Tutvumiseks peab puudutatud isik pöörduma isiklikult või oma esindaja kaudu arendatava ehitusjärelevalve asutuse või tellija poole, sest mahuka dokumentatsiooni ärakirju ei ole võimalik kõigile puudutatud isikutele kätte toimetada.“ Tsitaadist nähtuvalt pidas Riigikohus lubatavaks mitte üksnes projektiga tutvumist, vaid ka sellest ärakirjade tegemist ehitusjärelevalve asutuse, s.o. kohaliku omavalitsuse poolt, nähes ärakirjade tegemisel takistusena üksnes materjali mahukust. Tallinna Ringkonnakohus on vastustaja viidatud jõustunud otsuses nr 3-04-109 punktis 15 märkinud, et „...ehitusluba vaidlustada sooviv isik peab ehitusloast teadasaamisel astuma samme selleks, et selgitada, kas ja kuidas võib ehitusluba tema õigusi rikkuda. Sellisteks sammudeks on eelkõige ehitusloa väljanõudmine ning ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektiga tutvumine.“ Selle otsuse peale esitatud kassatsioonkaebusele ei andnud Riigikohus menetlusluba, aktsepteerides seega ringkonnakohtu seisukohta. J.Aug kui Allika tn 8 kinnistu naaberkinnistu omanik on kindlasti puudutatud isik kõrvalkrundil toimuva ehitustegevuse suhtes, kelle õigusi see tegevus võib rikkuda. Kaebaja seisukohast lähtudes polekski J.Augil aga oma õiguste kaitseks võimalik midagi ette võtta, sest tal puuduks juurdepääs ehitusloa väljaandmise aluseks olevale ehitusprojektile. Kaebaja keeldumist teabenõude rahuldamisest ei muuda õiguspäraseks asjaolu, et J.Aug ei esitanud projektiga tutvumiseks mingeid põhjendusi. AvTS ei kohusta teabenõudjat esitama põhjendust, miks ta avaliku teabega tutvuda soovib. Kuid kui vallavalitsus soovinuks põhjust teada saada, võinuks ta seda teabenõudjalt küsida, mida kaebaja aga ei teinud.

Kohtunik: D.Maastik