2-09-56006/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-56006 Lk 1 / 3

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

05. aprill 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-56006 Tsiviilasi N P hagi V P vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N P (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja määratud esindaja vandeadvokaat Oleg Nišajev

Kostja V P (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

18 000 krooni

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista V P täisealiseks saanud N P kasuks elatis summas 2000 (kaks tuhat) krooni igakuuliselt alates 26.10.2009.a kuni Narva Kutseõppekeskuses õpingute lõpetamiseni.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlakmääramine

4. Menetluskulud jätta V P kanda.

5. Välja mõista V P N P kasuks menetluskulud 750 (seitsesada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord

2-09-56006 Lk 2 / 3

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

26.10.2009.a kohtule esitatud hagiavalduses palus N P mõista kostjalt V P enda kasuks elatis 2000 krooni kuus kuni õpingute lõpetamiseni. Kohtule esitatud N P sünnitunnistuse kohaselt on lapse isa V P ja ema L P. Narva Kutseõppekeskuse 07.01.2009.a tõendi kohaselt õpib N P narva Kutseõppekeskuses päevases osakonnas põhikooli baasil erialal „mehhatroonik“ nominaalõppeajaga 3 aastat ja 5 kuud alates 31.08.2009.a.

Kostja 26.03.2010.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses nõustus hagiga.

Kohtu õiguslik põhjendus

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kuna kostja võttis kirjalikus vastuses hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Hageja täisealiseks saamisel on jätkanud õppimist Narva Kutseõppekeskuses. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib kutseõppeasutuses ja jätkab seal õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PKS § 63 kohaselt mõistab kohus elatise §-s 60 nimetatud täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes perekonnaseaduse §-s 61 sätestatust. PKS § 61 lg 2 järgi mõistetakse elatis välja lähtudes vanemate varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. PKS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi kohtusse esitamisest.

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas

2 000 krooni on käesoleva tsiviilasja hinnaks 18 000 krooni.

2-09-56006 Lk 3 / 3

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Hageja esindaja palus menetluskulud jätta kostja kanda, põhjendades oma nõuet sellega, et kostja ei ole hagiavaldusele oma vastuse esitanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Hageja menetluskuludeks on nimekirja kohaselt: hagiavalduse koostamine 500 krooni, õigusabi taotluse koostamine 200 krooni ning väljavõtte rahvastikuregistrist 50 krooni, seega kokku on 750 krooni.

TsMS § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhust hagi esitamiseks.

Kostja ei ole tähtaegselt esitanud vastust hagiavaldusele ega ka andmeid oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kohaldada TsMS § 164 lg 3 ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude summas 750 krooni kostjalt väljamõistmiseks on põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 750 krooni.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik