3-09-2043/27 · 3-09-2043/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2043 Haldusasi A.L kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 10.09.2009 otsuse nr 9-2/8055 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.L apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 17. märts 2010 Menetlusosalised A.L. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus, esindaja Maarja Paalits RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates 6. aprillist 2010.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 10.09.2009 otsusega nr 9-2/8055 „Tulumaksu tagastusnõude mitterahuldamise kohta“ on A.Lle 2008. aasta kohta esitatud tuludeklaratsioonis kajastatud andmete alusel arvutatud välja, et enammaksutud tulumaksusumma on 3 780 krooni, kuid sama otsusega jäeti tulumaksu tagastusnõue rahuldamata. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 105 lg 3 kohaselt tasaarvestab maksuhaldur maksuseaduses või tollieeskirjades ettenähtud rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäeval maksudeklaratsiooni alusel maksukohustuslase rahalised kohustused tema tagastusnõudega (§ 33). Kohtutäituri nõude (täitetoimik 031/2007/609 ) alusel summas 3 780 krooni otsustati tulumaksu tagastusnõue tasaarvestada.

2 2. A.L. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 10.09.2009 otsuse nr 9-2/8055. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja maksuhaldurile tuludeklaratsiooni 2008. aasta kohta ning talle saadeti otsus, millega ei rahuldatud tulumaksu tagastusnõuet. Kaebaja soovis, et tulumaksu tagastus oleks laekunud tema vanglasisesele isikuarvele, kuna kaebajal ei ole hetkel tööd ning puudub sissetulek. Kaebajale peab jääma elatisraha miinimumpalga ulatuses. Kaebaja ei nõustu, et temale tagastatav maksusumma läks täies ulatuses kohtutäituri nõude katteks. Maksuhalduril ei ole õigust toimetada rahade liikumist, kuna maksuhaldur ei ole krediidiasutus ning kaebajale on enammakstud tagastatud maksusumma olulise tähtsusega sissetulek. Kuna kaebaja kannab karistust, siis peaks tagastatav tulumaksu summa minema tema vanglasisesele arvele, kust võetakse Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 44 alusel nõueteks 50% ulatuses kaebajale tagastatavast tulumaksu summast.

3. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus taotles jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, kuna MKS § 34 lg 1 kohaselt saab tagastusnõuet arestida ja sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet nagu rahalisele nõudele. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud 3. isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 114 lg-te 4 - 5 kohaselt on nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud 3. isikule kätte toimetatud ning ebaõige arestimisakt kehtib võlgniku suhtes kohustatud 3. isiku ja võlgniku vahelises suhtes seni, kuni see tühistatakse ja kuni võlgniku suhtes kohustatud 3. isik saab tühistamisest teada. 08.01.2009 esitas kohtutäitur Katrin Vellet vastustajale rahalise nõude arestimise teate, millega kohustati vastustajat kaebajale võlgu olevat summat mitte välja maksma kuni kohtutäituri ees on rahuldatud nõue summas 3 842 krooni. Juhul, kui kaebaja leiab, et kohtutäituri tegevus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, peaks ta vaidlustama kohtutäituri tegevuse vastavalt TMS-s sätestatud korrale, mitte aga vastustaja haldusakti.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 30. detsembri 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lähtudes TMS § 114 lg-s 4 - 5 sätestatust oli täituri rahalise nõude arestimise teate kättesaamisega maksuhalduri poolt teates nimetatud nõue arestitud ning maksuhalduri suhtes kehtiv. Vastustaja on rõhutanud, et maksuhalduril kui kohustatud 3. isikul oli seadusest tulenev kohustus alluda täitemenetlusele ning täita kohustus sissenõudja, s. o kohtutäitur Katrin Velleti kasuks. Juhul, kui vastustaja ei oleks kaebaja tagastusnõude täies ulatuses või osaliselt täitnud, eiranuks vastustaja kohtutäitur Katrin Velleti arestimisakti ning riskinud seega trahviga TMS § 261 alusel. Kui kaebajal on pretensioone kohtutäituri tegevuse suhtes, tuleb kaebajal vaidlustada kohtutäituri tegevust TMS §-s 217 - 218 sätestatud korras. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kaebuse täienduses on taotletud tühistada maksuhalduri 18.11.2009 vastus nr 6-4/453-2, mida kaebaja on käsitlenud otsusena. Kohus on lähtunud asjaolust, et nimetatud vastust ei saa otsusena käsitleda, kuna tegemist on sama kaebuse raames vastustaja poolt esitatud vastusega kaebusele, mitte maksuhalduri otsusega, mida saab tühistamisnõudes vaidlustada. Kohus on mõlema poole selgitusi kohtuotsuses käsitlenud ning tühistamisnõue vastustaja vastuse peale on asjakohatu. Kohus ei pea põhjendatuks väidet, et kaebajale peab jääma elatisraha vanglasisesele isikuarvele, kuna kaebajal puudub sissetulek. Kaebaja kui kinnipeetav on riigi ülalpidamisel ning seadusest ei tulene, et kinnipeetaval peab olema vanglasisesel isikuarvel raha.

3 Kohtule esitatud dokumendist nähtuvalt on kohtutäitur saatnud Tartu Vanglale A. L.le edastamiseks nimetatud dokumendi, mis on ka vangla poolt eeldatavasti kaebajale kätte toimetatud. Kaevatav haldusakt on õiguspärane, antud kehiva õiguse alusel ning vastab haldusakti nõuetele.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. A.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2009 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei teavitanud kohtutäitur kaebajat, et temale tagastatav tulumaksusumma, mis on enammakstud, on arestitud vastavalt TMS-s sätestatud korrale. Ka ei ole kaebaja kohtutäitur Katrin Velletilt saanud nõude arestimise otsust ega ka otsust selle kohta, et vabatahtlikult hüvitada nõue. Kaebaja sai sellest, et tagastatav enammakstud tulumaksusumma on arestitud teada alles siis, kui maksu- ja tollikeskus saatis kaebajale sügisel 2009 tagasi kaebaja taotluse koos teiste paberitega. Seetõttu on kohtutäitur rikkunud menetlusnorme. Põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et kuna kaebaja on riigi ülalpidamisel, siis seadusest ei tulene, et kinnipeetaval peab olema vanglasisesel isikuarvel raha. Halduskohtul on vale arusaam et, kinnipeetavad on riigi ülalpidamisel. Riik toetab ainult sellega, et kinnipeetavale antakse vormiriided ja toit ning olemas on eluruumid. Vajalikke esmatarbekaupu, hügieenivahendeid ja ihupesu vangla ei väljasta. Kohtutäitur oleks pidanud kaebajale tagastatava enammakstud tulumaksusumma üle kandma kaebaja pangaarvele, kuna vastavalt TMS §-le 133 märgib arestimisaktis kohtutäitur ära selle asjaolu, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale. Kuna tegu on kaebaja enda tööga teenitud rahast enammakstud tulumaksusummaga, mis kuulub tagastamisele ja kuna töötasust on juba maksud maha võetud, siis kuulub seadusega see raha tagastamisele. Tagastatav rahasumma ei ole varjatud ega ebaseaduslik sissetulek, vaid tegu on ausa sissetulekuga. Kohtutäitur on aga eiranud seda, kuna ei ole pidanud vajalikuks saata kaebajale nõudeakti sissetuleku arestimise kohta ega ka seda, et vabatahtlikult nõue hüvitada.

6. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kohtutäituri otsuste ja tegevuse vaidlustamiseks TMS-s sätestatud eraldi menetluskord. Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud kaebust kohtutäitur Katrin Velleti otsuste ega tegevuse peale ning ei ole vaidlustanud arestimisakti õiguspärasust. Nimetatud põhjusel kehtis vastustaja kui kohustatud 3. isiku suhtes arestimisakt ning täites apellandi tagastusnõude summas 3 780 krooni kohtutäituri kasuks, käitus vastustaja kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega. Õigus enammakstud tulumaksu tagastusnõuet arestida ja sellele täitemenetluse käigus sissenõuet pöörata nagu rahalisele nõudele tuleneb MKS § 43 lg-st 1. Tagastusnõude osas ei kohaldu TMS § 130 lg 4, kus on ammendava loeteluna sätestatud, milliseid sissetulekuid ei saa arestimisel sissetuleku hulka arvata. TMS §-s 131 on ammendava loeteluna sätestatud sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet. Nimetatud loetelust ei nähtu, et enammakstud tulumaksu tagastusnõudele ei saa sissenõuet pöörata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2009 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata.

4 Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Sisuliselt nähtub nii kaebusest halduskohtule kui ka apellatsioonkaebusest, et kaebaja ei ole tegelikult rahul kohtutäituri tegevusega. TMS § 217 lg 1 alusel kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitedokumendi tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Käesoleval juhul sai kaebaja kohtutäituri toimingust teada vastustaja poolt talle saadetud vastustaja vaidlustatud otsusest. Kaebaja on ise kinnitanud, et tema kohtutäituri tegevust ei ole vaidlustanud. Seega ei ole kohtul õigust anda käesoleva asja raames hinnangut kohtutäituri tegevusele. Pealegi saab kohtutäituri tegevust vaidlustada maakohtus alles peale seda, kui eelnevalt on esitatud kaebus kohtutäiturile endale. Maksuhalduri haldusakti peale esitatud kaebuse lahendamise käigus ei saa halduskohtumenetluses kontrollida kohtutäituri tegevuse õiguspärasust. Täiturite tegevuse vaidlustamiseks on ette nähtud eraldi kord ja lõppkokkuvõttes alluvad kohtutäituri tegevuse üle käivad vaidlused maakohtule ja tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse korras. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja vaidlustatud haldusakt oli igati õiguspärane kuna vastustajale oli kohtutäituri poolt saadetud arestimisakt, mis oli vastustajale täitmiseks kohustuslik. Seega on tegemist õiguspärase haldusaktiga ja puudub alus selle tühistamiseks.

Einar Vene Maili Lokk

Agu Timmi