2-07-40501/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-07-40501

Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2010. a., Tallinn

Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Iko Nõmm ja Imbi Sidok

Kohtuasi

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

Svetlana Jerjomenko hagi Swedbank Liising AS-i vastu võla väljamõistmiseks

1.245.000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11. veebruari 2010. a. otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende esindajad Svetlana Jerjomenko apellatsioonkaebus ja taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks Apellant Svetlana Jerjomenko (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx), lepinguline esindaja Lembit Nurk Vastustaja Swedbank Liising AS (endise ärinimega Hansa Liising Eesti AS, registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Svetlana Jerjomenko taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahuldamata ja apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 11. veebruari 2010. a. otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata ning tagastada kaebus apellandile. 2. Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

2 S e l g i t u s e d:

1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

2. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud 11. veebruari 2010. a. otsusega jättis Harju Maakohus rahuldamata Svetlana Jerjomenko hagi Swedbank Liising AS-i vastu 1.245.000 krooni väljamõistmiseks. Otsus toimetati kätte hageja lepingulisele esindajale, kes kinnitas 15. veebruaril 2010. a. meilitsi otsuse kättesaamist. 24. märtsil 2010. a. esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. 31. märtsil 2010. a. esitas apellant ringkonnakohtule taotluse, milles palus apellatsioonitähtaja ennistada. Taotluse kohaselt haigestus apellandi esindaja 15. märtsil 2010. a. viiruslikku grippi ning tervenes alles 20. märtsil 2010. a., mil apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud. Kuna esindaja elukoht on xxxxxx linnas, kuid esindaja perearst asub Tallinnas, siis ei olnud mõistlik sellise haiguse puhul kasutada ühiskondlikku transporti arsti juurde pääsemiseks. Apellandi esindaja elukohas puudub ka arvuti, seetõttu ei olnud temal võimalik täita kohustust esitada apellatsioonkaebus tähtaegselt. Esindaja oli sunnitud telefonitsi pöörduma poja poole palvega edastada teave esindaja seisukorras ringkonnakohtule ja selgitada, et esindaja ei ole võimeline oma kohustust tähtaegselt täitma.

Ringkonnakohtu seisukoht

Kolleegium leiab, et apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, apellatsioonkaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

Apellatsioonitähtaja viimaseks päevaks oli 17. märts 2010. a., apellant esitas apellatsioonkaebuse 24. märtsil 2010. a. ehk pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, on ka apellant ise tõdenud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg. 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 68 lg. 1 lause 2 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Osundatud sätetest nähtub, et hageja pidi tähtaja ennistamise avalduses tooma ammendavalt esile need põhjused, mida ta peab mõjuvaks ja mis takistasid teda

3 apellatsioonkaebust tähtaegselt esitamast, ühes avaldusega aga esitama kohtule tõendid või tõendusvahendid, mis võimaldavad tema poolt esiltoodut usutavaks pidada.

Apellant põhjendas apellatsioonkaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödalaskmist asjaoluga, et ta oli haigestunud. Menetlustoimingute tegemata jätmise mõjuvate põhjuste kohta käib TsMS § 422, mille lõikes 1 sätestatu mõtte kohaselt võib poole ootamatu haigestumine, mille tõttu isik ei saanud menetlustoimingut teha, iseenesest olla mõjuvaks põhjuseks, mis annab alust tähtaja ennistamiseks. Samas ei teinud apellant usutavaks esindaja haigestumist ega asjaolu, et taoline terviseseisund esindajat kaebust esitamast takistas. TsMS § 422 lg. 2 kohustab menetlusosalist või tema esindajat oma haiguse põhistamiseks, mis takistas menetlustoimingut tegemast, esitama kohtule sotsiaalministri kehtestatud vormi kohase tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda menetlustoimingu tegemisel takistuseks. Apellant taolist tõendit ei esitanud. TsMS § 422 lg. 3 võimaldab küll menetlusosalisel põhistada omaenda või esindaja haigust ka muude tõenditega, kuid apellant ei ole esindaja haiguse põhistamiseks esitanud ühtki tõendit või tõendamisvahendit, mis võimaldaks teha järeldusi tema tervisliku seisundi kohta. Taolise väite usutavuseks ei piisa asjaolust, et apellandi esindaja on sõlminud üürilepingu Xxxxxxx asuva eluruumi kasutamiseks nagu ka sellest, et esindaja poeg on kohtule apellatsioonitähtaja viimasel päeval teatanud, et isa talle helistas ja palus pikendada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ühe nädala võrra. Taotlust põhjendades on apellandi esindaja märkinud, et ei saanud pöörduda oma perearsti poole, sest elab Xxxxxxx, kuid perearst resideerub Tallinnas. Selle kohta leiab kolleegium, et kõigepealt ei ole apellant sedagi tõendanud, kes tema perearst on ja kus asub, peale selle on perearstiga võimalik ühendust võtta ka telefoni teel, lisaks sõltub aga üksnes esindajast endast see, missuguse ja kus kohas resideeruva perearsti ta endale valib ja kuidas ta oma terviseasju korraldab. Isegi kui esindaja on oma perearstiks valinud taolise arsti, kelle abi tal haigestumise korral ei ole võimalik kasutada, ei vabasta see menetlusosalist mõjuva põhjuse – ootamatu ja menetlustoimingu tegemist takistava haiguse – usutavaks tegemise kohustusest.

Kuna apellatsioonkaebus saabus ringkonnakohtusse pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus puudub, jätab ringkonnakohus kaebuse vastavalt TsMS § 637 lõike 1 punktile 2 menetlusse võtmata ning tagastab selle.

Iko Nõmm Imbi Sidok Malle Seppik