2-07-26273/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-07-26273 AS EMT versus Arvo Masik (Rebane) Hagi ese võla väljamõistmine Hagi hind 1 959.23 krooni Määruse tegemine eelmenetluses Määruse tegija kohtunik Toomas Lillsaar Hageja AS EMT (registrikood 10096159; aadress Valge 16, 19095, Tallinn) Hageja esindaja Silver Eensaar (Julianus Inkasso OÜ) Kostja Arvo Masik (Rebane) (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx x, Kookla xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus 1. Lõpetada hagis ja tsiviilasja menetluskulude menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1 Arvo Masik (Rebane) tunnistab võlgnevust 2 940 krooni (millest põhivõlg 1 959,23 krooni ja viivised 980,77 krooni) ning menetluskulusid summas 1 500 (millest ½ riigilõiv 500 krooni ja esindustasu 1 000 krooni) krooni ja tasub need maksegraafiku alusel; 1.2 Arvo Masik (Rebane) kohustub tasuma hagi aluseks oleva võlgnevuse ning kohtukulude katteks kokku 4 440 (neli tuhat nelisada nelikümmend) krooni Julianus Inkasso OÜ-le (arveldusarvele nr 332100020001, Sampo Pangas; viitenumber 702693537) alljärgnevalt: 1.2.1 hiljemalt 16.04.2010.a – 1 000 krooni; 1.2.2 hiljemalt 16.05.2010.a – 1 000 krooni; 1.2.3 hiljemalt 16.06.2010.a – 1 000 krooni; 1.2.4 hiljemalt 16.07.2010.a – 1 000 krooni; 1.2.5 hiljemalt 16.08.2010.a – 440 krooni; 1.3 maksega viivitamisel on AS-l EMT õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma koheselt sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. Täiendavad otsustused 2. Seoses menetluse lõpetamisega:

2 2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel Julianus Inkasso OÜ 18. veebruaril 2010 tasutud riigilõivust Julianus Inkasso OÜ-le (pangakonto nr 332100020001 Sampo Pangas) 500 (viissada) krooni; 2.2 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele hagejale ja kostjale. Selgitused kohtumäärusele 3. Selgitada: 3.1 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432); 3.2 TsMS § 660 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.3 TsMS § 661 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud

Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Kompromissi tingimusteks on: 1) Arvo Masik (Rebane) tunnistab võlgnevust 2 940 krooni (millest põhivõlg 1 959,23 krooni ja viivised 980,77 krooni) ning menetluskulusid summas 1 500 (millest ½ riigilõiv 500 krooni ja esindustasu 1 000 krooni) krooni ja on nõus need hagejale tasuma maksegraafiku alusel; 2) Arvo Masik (Rebane) kohustub tasuma Julianus Inkasso OÜ-le hagi aluseks oleva võlgnevuse ning kohtukulude katteks kokku 4 440 krooni alljärgnevalt: hiljemalt 16.04.2010.a – 1 000,00; hiljemalt 16.05.2010.a – 1 000,00; hiljemalt 16.06.2010.a – 1 000,00; hiljemalt 16.07.2010.a – 1 000,00; hiljemalt 16.08.2010.a – 440,00; 3) Arvo Masik (Rebane) kohustub võlgnevuse tasuma Julianuse Inkasso OÜ arveldusarvele nr 332100020001, Sampo Pank; viitenumbriga 702693537; 4) kostja poolt kompromisslepingust tuleneva maksega viivitamisel on AS-l EMT õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist.

2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel Kohus lõpetab menetluse määrusega (TsMS § 431 lg 1). 2.2. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena tsiviilasja menetluse lõpetamine. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Arvestades menetluse asjaolusid, hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi ning taotlust menetluse lõpetamises, on põhjendatud kompromiss vastu võtta ja menetlus lõpetada. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lgs 3 sätestatuga. Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada menetlus asjas lõpetada. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on

3 lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 18. veebruaril 2010 tasutud riigilõivust 1 000 krooni tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 500 krooni. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Toomas Lillsaar

Kohtunik