3-09-2393/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-2393 Otsuse kuupäev

5. aprill 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Almaz Hadžijevi (Hadžijev) kaebus Rahandusministeeriumi peale alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

16. märts 2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Almaz Hadžijev Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 05.05.2010.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Almaz Hadžijevile määrati Narva Linnakohtu 07.12.2000. a otsusega kogumina karistuseks 4-aastane vabadusekaotus.

2. Narva Linnakohtu 30.07.2003. a määrusega vabastati A. Hadžijev karistusest täielikult, kuna 07.12.2000. a otsusega kriminaalkoodeksi alusel A. Hadžijevile mõistetud karistus ületab karistusseadustiku vastava paragrahvi sanktsiooni ülemmäära kahe aasta võrra.

3. A. Hadžijev esitas 23.07.2009. a Rahandusministeeriumile taotluse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Rahandusministeerium palus Viru Maakohtul teatada, kas kaebajal on õigus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisele.

4. Viru Maakohtu 14.09.2009. a määruse kohaselt A. Hadžijevil õigust alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisele ei ole, kuna kahju hüvitamise avalduse esitamise tähtaeg on mööda lastud.

5. Rahandusministeerium jättis 02.10.2009. a A. Hadžijevi taotluse rahuldamata.

6. A. Hadžijevi esitas 21.10.2009. a Tartu Halduskohtule kaebuse Rahandusministeeriumi vastu alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

7. A. Hadžijevi arvates on ta perioodil 30.05.2002. a – 11.08.2003. a alusetult vangistust kandnud. Kaebaja leib, et tal on seetõttu õigus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitisele. Kahjunõude alusena märgib kaebaja alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse.

A. Hadžijev palub halduskohtul talle mõista välja rahaline hüvitis 1 aasta 2 kuu ja 11 päeva eest. Hüvitise suuruse palub A. Hadžijev määrata kohtu äranägemisel.

Vastustaja seisukohad

8. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal ei teki õigust saada hüvitist riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse järgi.

Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise menetlus on üles ehitatud selliselt, et isiku õiguse üle taotleda talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist otsustab kriminaalmenetluses sisuliselt kohus, prokurör või uurija. Rahandusministeerium on vaid hüvitise väljamaksja, kellel puudub õigus otsustada taotluse sisulise põhjendatuse üle. Vastavalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusele (AVVKHS) on Rahandusministeeriumi ülesandeks taotluse vormiline kontroll (kas esitatud on kõik vajalikud dokumendid, kas esitatud dokumentide põhjal on üheselt kindlaks tehtav väljamaksmisele kuuluva hüvitise suurus, kas taotlus on esitatud tähtaegselt). Rahandusministeeriumil puudub tulenevalt vabariigi valitsuse seaduses sätestatud Rahandusministeeriumi pädevusest õigus teostada kontrolli taotluse esitamisele eelnenud kriminaalmenetluse üle.

AVVKHS reguleerib alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse esitajalt ei võetud vabadust alusetult, vaid õiguspäraselt, kohtu poolt määratud karistusena süüteo eest, mille isik oli toime pannud. AVVKHS-s puudub alus antud juhul kahju hüvitamiseks. AVVKHS § 1 lg 1 p 4 ei ole kohaldatav juba seetõttu, et kaebuse esitaja ei kandnud vabaduskaotuslikku karistust üle temale määratud karistuse tähtaja. Samuti ei ole tema suhtes tehtud õigeksmõistvat otsust, tema suhtes kriminaalmenetlust lõpetatud ega teda süüdi mõistvat otsust tühistatud (§ 1 lg 1 p 3). Kuna AVVKHS loetleb hüvitamise alused ammendavas loetelus, ei saa ka AVVKHS §-s 5 ette nähtud hüvitise arvestamise aluseid kohaldada.

Antud juhul ei olnud tegu kuriteo dekriminaliseerimisega, vaid KarS-i järgi kuulus kaebuse esitaja suhtes Narva Linnakohtu otsusega mõistetud karistus vähendamisele 2 aasta võrra, sest KrK § 210-2 p 2 vastav KarS § 183, mille sanktsioon näeb ette karistuseks kuni 1 aastase vangistuse ning kriminaalkoodeksi järgi mõistetud karistus ületab karistusseadustiku vastava §-i vangistuse ülemäära 2 aasta võrra. Karistusaja lühendamine kergema karistusseaduse jõustamise tõttu ei ole võrdsustatav alusetu vabaduse võtmisega.

Kohtu põhjendused ja otsus

9. Tulenevalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi AVVKHS) § 4 lõikest 2 kuulub alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamine Rahandusministeeriumi pädevusse. AVVKHS §

4 lõike 3 kohaselt kontrollib Rahandusministeerium hüvitise saamiseks esitatud dokumentide õigsust. Kui avaldusele lisatud otsuses või määruses ei ole näidatud päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud, taotleb Rahandusministeerium vastavalt kohtult või ametiisikult nende päevade arvu kindlaksmääramist.

AVVKHS § 1 kohaselt hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule: 1) kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on kriminaalasja menetlus lõpetatud eeluurimise staadiumis või kohtu korraldaval istungil või kelle kohta on jõustunud õigeksmõistev otsus; 2) kes oli kinni peetud kuriteo toimepanemises kahtlustatavana ja vabastati seoses kahtluse äralangemisega; 3) kes kandis vabaduskaotuslikku karistust ning kelle kohta tehtud süüdimõistev otsus on tühistatud ja kriminaalasja menetlus lõpetatud või on tehtud õigeksmõistev otsus; 4) kes kandis vabaduskaotuslikku karistust üle temale määratud karistuse tähtaja; 5) kes oli kohtu poolt alusetult paigutatud psühhiaatrilisele sundravile seoses karistusseadustikus sätestatud õigusvastase teo toimepanemisega ning kelle suhtes tehtud kohtumäärus on tühistatud; 6) kes kandis aresti ja selle määramise otsus on tühistatud; 7) kellelt oli vabaduse võtmiseks õigustatud ametiisiku otsusega võetud vabadus alusetult või distsiplinaar-, väärteovõi kriminaalmenetluseta, kui selline menetlus oli kohustuslik.

10. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja ei ole kuidagi kehtivate õigusnormide valguses rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja täidab kahju hüvitamisel piiratud rolli, kontrollides üksnes esitatud dokumentide õigsust ja avalduse esitamise tähtaegsust ning hüvitise saamiseks kehtestatud eelduste täitmisel maksab välja ettenähtud suuruses hüvitise.

11. Kaebaja poolt hagi alusena osundatud AVVKHS reguleerib alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastuseks kaebajale märgib halduskohus, et asjas kogutud tõenditest ei tulene, et kaebajalt oleks vabadus võetud alusetult. Kaebaja vabadusõigust on piiratud kohtu poolt kaebaja poolt toime pandud süüteo eest, seega aga karistuse määramise ajal kehtinud õigusest tulenevalt õiguspäraselt. AVVKHS ei sätesta käesoleval juhul alust kaebuse rahuldamiseks ja kaebajale väidetavalt tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja poolt esitatud hagi eseme suhtes on kõige lähedasemaks õigusnormiks AVVKHS § 1 lõike 1 punkt 4, mis ei saa aga kuuluda kohaldamisele, sest kaebaja ei ole kandnud vabaduskaotuslikku karistust üle temale määratud karistuse tähtaja. Kaaluda tuleb veel, kas kaebaja suhtes saab kohaldada AVVKHS § 1 lõike 1 punkti 3, kuid nähtuvalt asjas kogutud tõenditest ei ole kaebaja suhtes tehtud õigeksmõistvat otsust, lõpetatud kriminaalmenetlust ning samuti ei ole süüdimõistvat otsust tühistatud. Rõhutada tuleb, et AVVKHS on kahju hüvitamise alused sätestatud ammendavas loetelus, mille tõttu on vastustaja õiguspäraselt jätnud kaebaja suhtes AVVKHS §-s 5 sätestatud hüvitise arvestamise alused kohaldamata.

Vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja suhtes ei ole tema poolt toimepandud kuritegu seadusandja poolt dekriminaliseeritud. Tegemist on jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistuse vähendamisega seoses uue seaduse vastuvõtmisega 2 aasta võrra. Kaebajalt ei ole seega võetud alusetult vabadust 1 aasta 2 kuu ja 11 päeva jooksul, nagu väidab kaebaja, sest karistusaja lühendamine kergema seaduse jõustumisel ei ole võrdsustatav alusetu vabaduse võtmisega.

12. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel, tuleb kaebus jätta HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata.

13. HKMS § 92 lõike 1 alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

Roby Koik kohtunik