2-09-68367/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Võtta ära D.K.lt vanema õigused alaealise tütre K.K. (IK xxx) suhtes.

3. Määrata alaealise K.K. eestkostjaks Ž.Š. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

4. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning peab tegutsema eestkostetava huvides.

5. Ž.Š.l esitada kohtumääruse jõustumisest arvates üks kord aastas Jõhvi Vallavalitsusele aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta.

6. Määrus saata menetlusosalistele ja jõustunud kohtumäärus teadmiseks Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

Kohtuasja number 2-09-68367 Määruse tegemise aeg ja koht 26.märts 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi Jõhvi Valla (Vallavalitsuse kaudu) avaldus D.K. vanema õiguste määramiseks (äravõtmiseks) ja alaealisele K.K.le eestkoste määramiseks Kohtuistungi toimumise aeg

25. veebruaril 2010

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja esindaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isik:

Jõhvi Vallavalitsus (Keskväljak 4, 41595 Jõhvi)

Ene Eljas (volikirja alusel)

Ž.Š. (IK xxx, elukoht: xxx)

D.K. (IK xxx, tegelik elukoht teadmata)

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AVALDUS

1. Jõhvi Vallavalitsus esitas kohtule avalduse D.K. vanema õiguste äravõtmiseks ja eestkoste määramiseks alaealisele K.K.le.

1.1 Avalduse kohaselt elab alaealine K.K. sünnist saati puudutatud isiku Ž.Š. juures. Tema ema D.K. lapse eest ei hoolitse ega lapse kasvatamises ei osale. Ž.Š. sõnul elab D.K. Tallinnas, tarvitab alkoholi ning narkootilisi aineid. Pidevat töökohta tal ei ole, ega ole arvel ka töötukassas. D.K. eluviise on kinnitanud ka tema vend J. K.. D.K. on last võtnud kaasa narkosõltlaste seltskonda. Seda kinnitas ka alaealine K.K. ise lastekaitsetöötajale. Seega on vanem ohtu seadnud lapse elu ja tervise. Puudutatud isiku Ž.Š. väitel kui D.K. last külastab, alandab ta last, karjub tema peale, tarvitab füüsilist vägivalda. Laps elab oma vanaema Ž.Š. juures, kus on loodud kõik vajalikud tingimused lapse eakohaseks arenguks. Vanaema ja lapselapse vahel on tugev emotsionaalne side ning laps soovib elada koos vanaemaga. Kuna D.K. lapse kasvatamisega ei tegele ning kasutab lapsele mõeldud rahasid mittesihtotstarbeliselt, peatati peretoetuste maksmine D.K.le ning need vormistati ümber lapse vanaemale, kes last tegelikult kasvatab.

1.2 OÜ Corrigo vastuses teavitatakse eestkosteasutust, et D.K. ei osale metadooni asendusravi programmis, karistusregistri väljavõte kinnitab D.K. alkoholilembust ja seaduserikkumisi. Telefonitsi (14.12.2009) andis D.K. avaldajale nõusoleku eestkostja määramiseks K.K.le.

1.3 Eestkosteasutus on seisukohal, et lapsevanem, kes ei ole võimeline iseendaga toime tulema, ei suuda turvalist keskkonda ja hoolt tagada ka oma lapsele. Mõjuvad põhjused, miks D.K. lapse kasvatamisega ei tegele, puuduvad. Eestkosteasutus on seisukohal, et vanema õiguste äravõtmisega kaitstakse ka last vanema eest, kes mõjuva põhjuseta ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt või kahjustab oma tegevusega lapse huve.

1.4 Avaldaja palub D.K.lt vanema õigused ära võtta alaealise K.K. suhtes ja K.K. eestkostjaks määrata lapse vanaema Ž.Š..

KOHTUISTUNG 25.02.2010

2. Kohtuistungile D.K. ei ilmunud. Puudutatud isiku Ž.Š. ja tunnistaja J. K.sõnul oli D.K. kohtuistungi toimumisest teadlik, kuid ütles kohe, et temal ükskõik ning kohale ei tule. D.K. on teadlik sellest, et Ž.Š.t tahetakse määrata Kristina eestkostjaks.

Avaldaja jäi kohtuistungil avalduses toodud seisukohtadele ja palus avalduse rahuldada Avaldaja esindaja selgitas, et kokkupuude selle perega algas 2004. aastal seoses sellega, et lapse ema tarvitas narkootikume.

II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

4. Kohus tuvastas, et

- K.K. on sündinud vallaslapsena. Sünniaktis ainult kanne ema – D.K. kohta (tl 5, 7-8); -Ž.Š. pöördus avaldusega Jõhvi vallavalitsuse poole ja palus määrata teda K.K. eestkostjaks (tl 6);

- 17.11.2009 kodukülastusaktist tulenevalt on Ž.Š. juures olemas lapse jaoks vajalikud elamistingimused lapse kasvatamiseks (tl 11-12);

- Corrigo teatise kohaselt D.K. metadooni asendusravi programmis ei osale ega ole kunagi osalenud (tl 13); - karistusregistri väljavõtte kohaselt on D.K.t korduvalt karistatud väärteoasjades (alkoholiseaduse § 53 lg 1 ja § 70 alusel), kriminaalkorras KarS § 139 lg 2 p 1, 2 § 199 lg 2 p 4, § 25 lg 1 ja 2 alusel, D.K. on korduvalt viibinud eelvangiustuses (tl 14-17);

- D.K. on eestkosteasutusele andnud nõusoleku eestkoste seadmiseks K.K.le ja teatab, et ei soovi asja arutamisest osa võtta (tl 34).

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt lahendab kohus alaealisele eestkostja määramist ja vanema õiguste määramist lapse suhtes, muu hulgas vanemalt õiguste äravõtmist hagita menetluses.

5.1 D.K. vanema õiguste äravõtmise nõue

5.1.1 Perekonnaseaduse (PkS) § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

5.1.2 Menetlusosaliste seletustest ning tsiviilasja materjalidest nähtub, et D.K. oma lapse kasvatamise ega tema eest hoolitsemisega ei tegele, tarvitab alkoholi ja narkootikume. Lastekaitse huviorbiiti jäi pere D.K. narkootikumide tarvitamise tõttu. D.K.t on korduvalt karistatud kriminaalkorras. Võttes alaealise lapse kaasa narkosõltlaste seltskonda, on D.K. seadnud ohtu oma alaealise lapse elu ja tervise. D.K.l puudub töökoht, pidev sissetulek, samuti ei ole ta registreeritud töötukassas. Kohtuistungist, kus arutatakse tema vanema õiguste äravõtmist ning lapsele eestkoste määramist D.K. osa võtta ei kavatsenud, kuigi oli sellest teadlik.(tl 6, 13, 14-17, 22, 34, 43) Kirjeldatud käitumisest võib järeldada, et puudutatud isik ei tunne huvi ei antud tsiviilasja menetluse ega oma lapse käekäigu vastu.

5.1.3 Oma eluviiside tõttu ei tule D.K. toime oma elu korraldamisega, mistõttu on kohus veendumusel, et puudutatud isik ei ole võimeline (ega soovi) tagama turvalist elukeskkonda ja arengut oma alaealisele lapsele. Valides eluviisiks alkoholi ja narkootikumid ning jättes lapse vanaema hoolde, on D.K. sisuliselt loobunud lapse kasvatamisest, seega jätnud põhjuseta täitmata enda kui lapsevanema kohustused lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel (PkS

50 lg 1). Põhjendatud on kartus, et puudutatud isik võib seada ohtu lapse elu ja tervise. Toodud seisukohta kinnitab asjaolu, et laps on sünnist saati kasvanud vanema Ž.Š. juures, tunneb end seal hästi ning soovib ka edaspidi vanaema juures elada. D.K. jättis lapse vanaema hoolde ja lahkus kodust kui laps oli 3 nädala vanune.

5.1 4 Vastavalt PkS § 55 lg 1 kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused.

Kohus selgitab, et vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest (PkS § 55 lg 3).

Isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita (PkS § 56 lg 1).

Kooskõlas PkS § 54 lg 5 saadab kohus 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest vanema õiguste äravõtmise kohtumääruse ärakirja perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub.

6. K. K.ale eestkostja määramine

6.1 PkS § 92 lg 1 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud, samuti lapse üle, kes on muudel põhjustel vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud (PkS § 92 lg 2-3).

6.2 Lastekaitse seaduse § 58 kohaselt on lapse abistamise, sealhulgas ka eestkoste ja hoolduse eesmärk tagada lapse turvatunne, areng ja heaolu tema vajadusi ja soove silmas pidades ning toetada tema iseseisvuspüüet. Lapsele on vaja kindlustada rahulik ja kindel keskkond, tema vajadused, heaolu ning normaalne tervislik seisund arenguks. Nimetatud eesmärke silmas pidades seab kohus alaealise K.K. eestostjaks tema vanaema Ž.Š..

6.3 Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. (PkS § 95 lg 2). Ž.Š. pöördus avaldusega enda määramiseks K.K. eestkostjaks eestkosteasutuse (Jõhvi vallavalitsuse) poole. Laps on vanaema kasvatada alates 3. elunädalast, kui lapse ema D.K. lahkus Tallinna. Järgmine kord külastas D.K. last siis, kui laps sai 3- aastaseks (tl 6).

6.4 Vastavalt PkS § 95 lg 3, tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. 17.11.2009 läbiviidud kodukülastuse kokkuvõtte järgi on Ž.Š. loonud lapse kasvamiseks ja arenguks vajalikud elamistingimused. Lapse ja vanaema vahel on väga soe suhe. Vanaema aktiivsust ja huvi lapse tegemiste ja käekäigu suhtes kinnitab ka Jõhvi Vene Gümnaasiumi 2 c klassi klassijuhataja iseloomustus (tl 11-12, 18). Klassijuhataja sõnul külastab vanaema sageli kooli, vestleb klassijuhatajaga, tunneb huvi K. õpitulemuste vastu. Vanaema on lastevanemate komitee liige, abistab klassijuhatajat ürituste ettevalmistamisel, aitab lapsel teha kodutöid. Avaldaja leiab, et Ž. Š. isikuomadused on sobivad tema määramiseks lapselapse eestkostjaks. Perearsti tõendi kohaselt võimaldab Ž.Š. tervislik seisund täita eestkostja ülesandeid. (tl 20 ).

6.5 Lapse eestkostja on lapse seaduslik esindaja ning kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. (PkS § 97).

Vastavalt PkS § 101 on eestkostja kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta.

Kohus arvestab asjaolu, et eestkostja on lapse vanaema ning K.K.t kasvatanud aastaid, ja leiab, et piisab, kui aru antakse üks kord aastas.

6.6 TsMS § 557 lg 3 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.

Kohtunik