2-10-12051/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 05.04.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-12051

Tsiviilasi E P hagi Ü S vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 16 200.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja E P, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxxx xx-x; kostja Ü S, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxx x-x

Menetluse liik kirjalik menetlus

Resolutsioon Välja mõista Ü S elatis igakuiselt alates 12.03.2010 1800.- krooni kuni poja J, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni E P kasuks.

Menetluskulud jätta Ü S kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Poolte kooselust on sündinud poeg J xx.xx.xxxx. Kooselu lõppes xxxx.a Laps on hageja ülalpidamisel. Kostja ei ole üldse toetanud lapse ülalpidamist. Hageja soovib lapsele stabiilset ja normaalset arengut ja elu. Väljamõistetav elatis kataks osa kuludest laste riietamiseks, toitmiseks ja eluaseme kuludeks, koolitamiseks.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 1800.- kr kuus.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 31.03.2010. Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Sünnitunnistusega xxx xx xx xxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et J S sündis xx.xx.xxxx ning tema isa on Ü S.

Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, arvestades lapse vajadusi ja vanemate varalist seisundit, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 1800.- kr kuus hageja kasuks. Perekonnaseaduse järgi on 2010.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise alla miinimummäära, siis hageja ei pea tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu ja et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Kostjal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määrades.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: