3-10-381/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS r i i g i õ i g u s a b i t a o t l u s e l ä b i v a a t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-10-381 Määruse kuupäev 05.04.2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta XXX taotlus riigi kulul õigusabi võimaldamiseks rahuldamata.

2. Määrus saata teadmiseks riigi õigusabi taotlejale XXX.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 471 lg 2 ja lg 3).

Asjaolud ja kohtu seisukoht XXX esitas Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks (haldusasi nr 3-10-381). 04.03.2010 kohtumäärusega jättis halduskohus XXX taotluse käiguta ja andis taotluse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 15 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Taotluse esitajal tuli esitada vormikohane taotlus, mis oleks nõuetekohaselt täidetud kõikide rekvisiitide osas ning taotlus allkirjastada (esitatud taotlusel puudus allkiri). Taotluses tuli näidata, millist konkreetset haldusakti või toimingut soovitakse vaidlustada ning miks ja milline on taotlejale asjast võimalik tulenev kasu jm. Väljastusteate kohaselt on XXX kohtumääruse allkirja vastu kätte saanud 05.03.2010.

08.03.2010 saabus kohtule XXX riigi õigusabi taotlus – registreeritud haldusasjana nr 3-10-594.

05.04.2010 kohtumäärusega liitis kohus XXX riigi õigusabi taotluse – registreeritud haldusasjana nr 3-10-594 riigi õigusabi taotlusega, registreeritud haldusasjana nr 3-10- 381, liidetud haldusasja numbriks otsustati jätta nr 3-10-381.

Riigi õigusabi taotlus on vormistatud ebamääraselt. Taotlusest ja sellele lisatud Tartu Vangla 22.01.2010 XXX antud vastusest „Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks“ (kiri nr 3- 30/140) saab kohus järeldada, et konkreetselt soovib XXX riigi õigusabi 25.11.2009- 22.01.2010 Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlustega seonduvalt. Samas on ilmne, et XXX on lasknud mööda Tartu Vangla poolt kahju hüvitamise taotluste puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja (Puuduste kõrvaldamiseks on antud aega kuni 10. veebruarini 2010.).

Põhjenduses, miks riigi õigusabi saamine on taotleja õiguste kaitseks vajalik, märgib taotleja, et ei oska ennast ise kaitsta.

Riigi poolt tagatava õigusabi liigid ja sellise õigusabi saamise tingimused ja korra sätestab „Riigi õigusabi seadus“ (RÕS). Juhindudes „Riigi õigusabi seadusest“ (RÕS) võib kohus isiku taotlusel vabastada ta täielikult või osaliselt õigusabikulude eest tasumisest ja kanda õigusabikulud riigi arvele, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 juhtumid, mil riigi õigusabi ei anta.

Kohus leiab, et XXX riigi õigusabi taotlus ei kuulu rahuldamisele RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Riigi õigusabi taotluse esitamise ajaks (08.03.2010) on möödunud Tartu Vangla poolt XXX poolt esitatud kahju hüvitamise taotluste puuduste kõrvaldamise tähtaeg, mis oli 10.02.2010.

Eeltoodust lähtudes jääb XXX riigi õigusabi taotlus rahuldamata põhjusel, et taotleja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5) ning kaebus on perspektiivitu ja seetõttu on taotlejale asjast võimalik tulenev kasu ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eelarve kuludega õigusabile (RÕS § 7 lg 1 p 12).

Arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS §-st 94, TsMS § 180 lg 4 ning RÕS § 7 lg 1 p 5 ja p 12 - jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Kohus selgitab: RÕS § 10 lg 2 kohaselt – kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitatakse taotlus taotleja eluvõi asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. RÕS § 10 lg 3 kohaselt taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja eluvõi asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.

RÕS § 10 lg 4 vastavalt – kui kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest ei ole kohustuslik ja kahtlustatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid soovib kaitsja osavõttu, esitab ta taotluse riigi õigusabi saamiseks uurimisasutusele või prokuratuurile. RÕS § 10 lg 5 kohaselt – kui isik taotleb riigi õigusabi kriminaalmenetluses kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna, otsustab temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus või kriminaalasja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda. Kohus juhib tähelepanu – seoses asjaoluga, et riigi õigusabi taotlus on vormistatud väga ebamääraselt, ei ole kohtul võimalik täita RÕS § 10 lg-t 7 taotluse edastamise kohta.

Maare Aloe kohtunik