2-09-29238/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht

05. aprill 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-29238 Tsiviilasi EAS hagi AP vastu 15 565,56 krooni nõudes Hagi hind

14 027,14 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: EAS (registrikood XXX, aadress XXX); Hageja esindaja: Monika P (aadress XXX); Kostja: AP(isikukood XXX, elukoht XXX) Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AP’lt võlgnevus 15 565,56 EEK (viisteist tuhat viissada kuuskümmend viis krooni ja 56 senti) EAS kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus Välja mõista AP’lt menetluskulu summas 3 000 EEK (kolm tuhat krooni) EAS kasuks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja hageja vahel sõlmitud kliendilepingust ja järelmaksu müügilepingutest tuleneva võla summas 13 554,14 krooni, viivise

1 288,42 krooni ja võla sissenõudmiskulu 473 krooni ning hageja kulud summas 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses.

Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 23.02.2010, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Poolte vahel on 22.06.2007.a sõlmitud kliendileping ja 22.06.2007 ja 31.07.2007 järelmaksu müügilepingud. Kostja ei ole lepingutega võetud kohustusi hageja ees täitnud ning sellest tulenevalt võlgneb hagejale 13 554,14 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista samuti viivised summas 1 288,42 krooni (üldtingimuste p 6.11) ja võla sissenõudmiskulu 723 krooni (hinnakirja p

2.8.2 ja üldtingimuste p 6.11). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud menetluskulu summas 3 000 krooni riigilõivu tasumisel. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks menetluskulu summas 3 000 krooni.

Krista Kirspuu Kohtunik