3-09-2196/66 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-09-2196

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus K. N.´i väljasaatmiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks.

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Aleksei

Kuznetsov.

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist - K.

N., tema esindaja vandeadvokaat Alar Neiland.

Resolutsioon

Anda luba K. N. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks

kuni

varjupaigamenetluse

lõppemiseni,

kuid

mitte

kauemaks kui 01.06.2010.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. 04.10.2009 kell 10.30 paiku kontrolliti reisijate profileerimise käigus, rakendades Schengeni

piirieeskirjas ettenähtud kompensatsiooni meetmeid, Soome suunduvale reisilaevale Superstar

lahkuvaid reisijaid. Kontrollimise käigus avastati isik, kellel puudus isikut tõendav dokument.

Isiku enda sõnade kohaselt on ta nimi K. N. (sündinud xx.xx.xxxx Xxxxxxx, Afganistani Islami

Vabariigi kodanik, elukoht Xxxxxxx Afganistanis).

2. Põhja Piirivalvepiirkonnas algatati antud juhtumis väärteomenetlus nr 2.4/09193 välismaalaste

seaduse (VMS) § 51 lg 1 p 3 rikkumise tunnustel, mis on kvalifitseeritav VMS § 166 järgi. Isik

viibis Eesti Vabariigis seadusliku aluseta. Isik peeti väärteomenetluse käigus kinni 04.10.2009 kell

11.00.

3. 05.10.2009 esitas Põhja Piirivalvepiirkond Tallinna Halduskohtule taotluse vastavalt

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg-le 1 isiku Kodakondsus- ja

Migratsiooniameti (KMA) väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni väljasaatmiseni, kuid mitte

kauemaks kui kaheks kuuks, kuna K. N. väljasaatmist ei olnud võimalik lõpule viia 48 tunni

jooksul.

4. 06.10.2009 andis Tallinna Halduskohus määrusega loa K. N. väljasaatmis-keskusesse

paigutamiseks kuni Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.12.2009.

Tallinna Halduskohtu 04.12.2009 määrusega pikendati luba K. N. väljasaatmiskeskuses

kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.02.2010. Tallinna

Halduskohtu

5. 27.01.2010 esitas Politsei- ja Piirivalveamet Tallinna Halduskohtule taotluse K. N.

väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 alusel. Kohus pikendas 05.02.2010 määrusega K. N.

väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaega kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni.

6. 30.03.2010 esitas Politsei- ja Piirivalveamet Tallinna Halduskohtule uuesti taotluse K. N.

väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 alusel.

7. K. N. edastas kohtule väljasaatmiskeskusest faksi teel teatise, et ei soovi kohtuistungil osaleda

ning et tema esindaja Alar Neiland võib teda esindada kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Politsei- ja Piirivalveameti taotluse läbivaatamisel selgus, et K. N. on esitanud

varjupaigataotluse ja see on 03.11.2009 võetud menetlusse. Seega on K. N. näol tegemist

varjupaigataotlejaga välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VMRKAS) § 3 lõike 1

tähenduses.

Tallinna

Halduskohus

on

05.02.2010

määrusega

andnud

loa

K.

N. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni varjupaigataotluse menetluse lõppemiseni, sidumata

seda luba konkreetse kuupäevaga. K. N. on esitanud määrusele määruskaebuse, mis on Tallinna

Ringkonnakohtu menetluses ja milles ringkonnakohus veel määrust teinud ei ole.

9. Kohus tõstatas istungil küsimuse, kas varjupaigataotleja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise

korral on vaja lähtuda VSS § 25 sätestatud halduskohtult loa taotlemise (ning selle loa kahe kuu

kaupa pikendamise) vajadusest. Kohus viitas sellele, et VMRKAS § 33 lõige 1 sätestab, et

varjupaigataotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses viibimise ajal, ei paigutata

esmasesse

vastuvõtukeskusesse,

vaid

ta

viibib

varjupaigamenetluse

lõppemiseni

väljasaatmiskeskuses. Selline sätestus ei eelda isiku kinnipidamiseks kohtu luba ega selle

regulaarset pikendamist.

10. PPA esindaja leidis, et isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamisel tuleb siiski juhinduda VSS

sätetest ning seetõttu on ka varjupaiga taotleja osas vaja kohtult iga kahe kuu järelt isiku

kinnipidamise luba pikendada. PPA esindaja tõi välja, et VMRKAS § 33 lõike 1 kohaselt tuleb isik

vabastada kohe peale varjupaigataotluse menetluse lõppemist, st ka negatiivse otsuse korral, ja

sellisel juhul puudub isikul nii alus Eestis viibimiseks kui ka otsus varjupaiga andmise kohta.

Sellisel juhul tuleks kõne alla vaid isiku uuesti 48 tunniks (VSS § 18 lg 1 alusel) kinnipidamine.

Kohus leiab, et kuivõrd isik oli enne varjupaigataotluse menetluse lõppemist väljasaatmiskeskusse

paigutatud ja varjupaigataotluse menetlemine peatas isiku väljasaatmise menetluse, võib siiski

käsitleda isikut väljasaatmiskeskuses kinnipeetavana ka VSS tähenduses (isiku suhtes toimub

väljasaatmismenetlus). VSS alusel annab isiku kinnipidamiseks loa halduskohus ja pikendab seda

vajadusel PPA taotlusel maksimaalselt kahe kuu kaupa. Kohus peab silmas asjaolu, et juhul, kui

Tallinna Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 05.02.2010 määruse, kaob PPA-l alus K.

N. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks ja ta tuleb vabastada või pidada uuesti VSS § 18 lg 1

alusel 48 tunniks kinni. Selle vältimiseks pikendab kohus kuni ringkonnakohtu poolt

varjupaigataotlejate kinnipidamise õiguslike aluste osas seisukoha võtmiseni K. N. kinnipidamist

väljasaatmiskeskuses käesoelvaga kaheks kuuks arvates käesoleva määruse tegemisest.

Kadriann Ikkonen

kohtunik