2-09-39963/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-39963 Tsiviilasi KÜ hagi AL vastu 12 015,14 krooni ja viivise nõudes Hagi hind

12 015,14 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KÜ (registrikood xxx, aadress xxx); Hageja esindaja: Jaan Brikker (Jaan Brikkeri Õigusbüroo, aadress Narva mnt 7a-609, Tallinn 10117, E-post: brikker@hot.ee); Kostja: AL(isikukood xxx, aadress xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 29.03.2010.a, kohtuistungil RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AL’ilt 14 920,58 EEK (neliteist tuhat üheksasada kakskümmend krooni ja

58 senti) KÜ kasuks. 3.Välja mõista AL’ilt KÜ kasuks viivis põhinõudest (12 015,14 kroonilt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

4. Välja mõista AL’ilt menetluskulu summas 4 600 EEK (neli tuhat kuussada krooni) KÜ kasuks.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevuse summas 12 015,14 krooni ja viivise summas 1 433,71 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses ning menetluskulud.

Menetluse käik 29.03.2010.a toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Samuti ei ole kostja teatanud ilmumist takistavate asjaolude olemasolust. Hageja esitas taotluse, milles palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 12 015,14 krooni ja viivis 2 905,44 krooni ning menetluskulud.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja kohtu määratud kohtuistungile ei ilmunud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud menetluskulu summas 4 600 krooni (riigilõiv summas 3 000 krooni ja õigusabikulu summas 1 600 krooni). Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks menetluskulu summas 4 600 krooni.

Koidula Laurisaar Kohtunik