2-10-9428/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp

Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-9428

Tsiviilasi E T hagi R A vastu lapse elukoha määramiseks ja elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 24 975.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja E T ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxxxxxx x-x), kostja R A ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxxxxxx x-xx)

Kohtuistungi toimumise aeg xx.xx.xxxx

Resolutsioon Jätta R-L A E T juurde, s.o määrata R-L A elukohaks E T elukoht.

Välja mõista R A elatis 2175.- krooni alates 01.02.2010 kuni 31.03.2010, millest arvata maha tasutud elatis summas 2800.- krooni, ning alates 01.04.2010 1500.- krooni kuni tütre R-L, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni E T kasuks.

Menetluskulud jätta E T ja R A endi kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Poolte kooselust on sündinud tütar R-L xx.xx.xxxx. Laps elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja on toetanud oma last ebaregulaarselt. Hageja soovib tütrele stabiilset ja normaalset arengut. Väljamõistetav elatis kataks osa kuludest lapse riietamiseks, toitmiseks ja eluaseme kulude kandmiseks, koolitamiseks ja arendamiseks.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise 2775.- kr tagasiulatuvalt 2009.a augustikuust, kohtuistungil aga nõustus elatise suurust vähendama 2010 veebruaris-märtsis 2175.- kr ja 01.04.2010 1500.- kroonile. Samuti palub hageja määrata lapse elukohaks hageja elukoht.

Kostja vastuväited Kostja on nõus tasuma elatist veebruaris-märtsis miinimummääras ning alates 01.04.2010 1500.- kr kuus, kuna tema sissetulek ei võimalda rohkem maksta. Kostja nõustus, et käesoleval ajal on lapse elukohaks hageja elukoht.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Perekonnaseaduse § 61 lg 6 p-d 1 ja 3 sätestavad, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohus leiab, arvestades lapse vajadusi ja vanemate varalist seisundit, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis alates veebruarist kuni märtsini 2010 2175.- kr ning 1500.- kr kuus alates 01.04.2010 hageja kasuks. Kostja ei ole nõus vabatahtlikult tasuma perekonnaseadusega kehtestatud elatise miinimummäära. Perekonnaseaduse järgi on 2010.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Hageja nõustus vähendama elatise suurust 1500.- kr kuus, arvestades kostja maksevõimet. Hageja ei pea tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi, kuna ta

taotleb kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras, millele lisanduks tulumaks 21 %. Kohus leiab, et kostja poolt elatise tasumine 2175.- kr veebruaris-märtsis 2010 ning 1500.- kr aprillist 2010 on põhjendatud. Kohus arvestab, et kostja on töötu, tema sissetulek kuni aprillikuuni 2010 oli 6509.- kr kuus, alates aprillist 2010 töötu abiraha ta enam ei saa. Kostjal sissetulek aprillist 2010 puudub. Seega on põhjendatud kostjalt elatis välja mõista alla seadusega kehtestatud miinimummäära. Kostja on töövõimeline ning tal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine. Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt augustikuust 2009, kuna kostja on hagejat sellel ajal siiski toetanud materiaalselt ning kuni 2010.a jaanuarikuuni oli pooltel ühine majapidamine ja leibkond.

Perekonnaseaduse § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.

Kostja nõustus kohtuistungil, et lapse elukohaks määratakse käesoleval ajal hageja elukoht. Kohus leiab, et on põhjendatud lapse elukohaks hageja elukoha määramine. Hageja on taganud lapsele stabiilse ja turvalise kodu. Tema eest hoolitsetakse hästi. Kohus leiab, et hageja on võimeline last kasvatama, tema eest hästi hoolitsema. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja ei saaks lapse kasvatamise ja hooldamisega hakkama. Antud hetkel on x,x aastase R-L huvides, et ta saaks edasi elada hageja juures. R-L elukoht peab olema hageja juures.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Kohtunik: