2-10-2329/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp

Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-2329

Tsiviilasi A K hagi K K vastu elatise suuruse vähendamiseks

Tsiviilasja hind 14 850.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja A K ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xx-x), hageja esindaja vandeadvokaat Eve Jundas, kostja K K ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxx x), kostja esindaja advokaat Kalle Kekki

Kohtuistungi toimumise aeg xx.xx.xxxx

Resolutsioon Jätta A K hagi K K vastu elatise suuruse vähendamiseks rahuldamata.

Menetluskulud jätta A K kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Pärnu Maakohtu xx.xx.xxxx määrusega on kinnitatud poolte kompromiss, millega hagejalt kostja kasuks väljamõistetud igakuine elatisraha 2350.- kr lapse A K ülalpidamiseks. Võrreldes kohtumääruse langetamise ajaga xx.xx.xxxx on hageja varanduslik ja rahaline seis oluliselt muutunud, millest tingituna on hageja sunnitud taotlema temalt väljamõistetud elatisraha vähendamist. Samal ajal on hageja ülalpidamisel ka tema uuest abielust xx.xx.xxxx sündinud poeg A R K. Hagejale kuulub käesoleval ajal firma xxxxxxxx xxxxxxx xx. Vastavalt juhatuse otsusele xx.xx.xxxx on hageja kui juhatuse liikme tasu alates 01.11.2009 4350.- kr igakuiselt, millest arvatakse maha töötuskindlustus, kogumispension ja tulumaks.

Selliselt jääb hagejale igakuiseks neto töötasuks 3744.- kr, millest peab elatuma hageja ise ja kaks alaealist last. xxxxxxxx xxxxxxx xx omab maksuameti andmetel võlgnevusi maksude näol 180 453.- kr ja küsitav on firma eksisteerimine majanduslangusest tingituna üldse. Muud varalised vahendid ja sissetuleku allikad hagejal puuduvad. Hagejale teadaolevalt töötab kostja xxxxxx ja xxxxx vallas logopeedina ja tema töötasu on hageja töötasust tunduvalt suurem. Täpset kostja töötasu suurust hageja ei tea. Antud asjaoludest tulenevalt on hagejal õiguslik alus nõuda Pärnu Maakohtu xx.xx.xxxx määrusega kinnitatud kompromissi alusel väljamõistetud elatisraha vähendamist alla kehtiva miinimummäära.

Hageja palub kohtul lisaks väikesele töötasule elatisraha vähendamisel arvestada tema igakuiseid väljaminekuid eluasemele, toidule, riietele, transpordile jt elamiseks hädavajalikele vahenditele. Hageja töötasu ja kostjale makstava igakuise elatisraha suurust arvestades ei ole vajalik hageja igakuiseid kulutusi eraldi välja tuua ja tõendada. Hagejale jääb igakuiselt elamiseks rahalisi vahendeid vaid 1394.- kr, kusjuures ta peab sellest rahast ülal pidama ka xx.xx.xxxx sündinud poega. Eeltoodust tulenevalt on näha, et hageja igakuine sissetulek on tunduvalt väiksem elamiseks vajalike väljaminekute ja rahaliste kohustustega toimetulekuks.

Elatisraha suuruse määramisel tuleks maakohtul arvestada hageja reaalsete majanduslike võimalustega ja selle eesmärk ei tohiks olla hageja maksejõuetuks muutmine ning olukorra tekitamine, kus hageja ei suudaks kanda elamiseks esmavajalikke kulusid ning täita oma seadusjärgset ülalpidamiskohustust teise seaduslikust abielust sündinud alaealise lapse suhtes. Viimane osutuks väljamõistetud elatisraha suurust arvestades varaliselt oluliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, kes elab kostja juures. Lisaks palub hageja arvestada ka asjaoluga, et kuni käesoleva ajani puudub jõustunud kohtuotsus hageja ja kostja abielu ühisvara jagamise osas.

Kostja elab tema ja hageja abielu ajal muretsetud majas, kuhu jäid ka enamuses abielu ajal muretsetud elamiseks vajalikud esemed ja osa mööblit. Hagejal tuli koos uue abikaasaga muretseda laenuga uus korter ja kõik muu elamiseks vajalik. Hagejal ei ole hoiuseid, isiklikku sõiduautot ega muud märkimisväärset vara.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub Perekonnaseaduse § 61 alusel vähendada igakuist elatise suurust 1650.- kr võrra, nõustudes maksma elatist 700.- kr kuus.

Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja on esitanud andmed temale kuuluvate firmade kohta ebaõigesti. Lisaks kuulub hagejale peale xxxxxxxx xxxxxxx xx ka xx xxxxxxx x xx. Hageja on soetanud eluaseme, mis kuulub abikaasade ühisomandisse. Korteriomand on soetatud pangalaenu abil. Pank ei annaks üle 3 miljoni kr laenu isikule, kes ei oma igakuulist sissetulekut. Igapäevasteks sõitudeks kasutab hageja sõidukit Audi Q7, mille turuväärtus on 500 000.- kr. Hageja omab kinnistuid xxxxxxxxx. Hageja väide, et tema laps teisest abielust on varaliselt vähekindlustatud, ei ole tõene. Endisest kodust on hageja väärtusliku mööbli ära viinud. Kostja tasub pangalaenu.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Pärnu Maakohtu xx.xx.xx määrusega kohustati hagejat tasuma elatist tütre A K ülalpidamiseks igakuiselt 2350.- kr.

Abielutunnistusest xx xxxxxxx xx.xx.xxxx nähtub, et hageja abielu G K on registreeritud xx.xx.xxxx.

Sünnitunnistusest xx xxxxxxx xx.xx.xxxx nähtub, et A R K sündis xx.xx.xxxx, tema isa on hageja.

Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, et tõendamist on leidnud asjaolu, et hagejal sündis xx.xx.xxxx poeg. Palgatõendi kohaselt on hageja töötasu xxxxxxxx xxxxxxx xx-s 3744.- kr (neto). Maksuja Tolliameti teatistest nähtub, et xxxxxxxx xxxxxxx xx-l on maksuvõlgnevus summas 180 453.- kr ning xx-l xxxxxxx xx summas 656 042,27 kr. Hageja sõnul ta töötasu xx-st xxxxxxx xx ei saa. Väljavõttest kinnistusraamatust nähtub, et hageja on omandanud xx.xx.xxxx mõttelise osa kinnistust, reaalosa eluruumist üldpinnaga 116,40 m², xxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx. Perekonnaseaduse § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

Hageja abielu registreeriti xx.xx.xxxx. Abieluvaralepingu xx.xx.xxxx kohaselt kummagi abikaasa poolt pärast lepingu sõlmimist soetatav vara, sh registrisse kandmisele kuuluvad vallasja kinnisasjad ning varalised õigused, mis kantakse registrisse ühe või teise abikaasa nimele, jäävad selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimele see vastavasse registrisse kantakse või kes vastava vara omandamiseks lepingu sõlmis. Kuna mõtteline osa kinnistust omandati pärast abielu registreerimist ja enne abieluvaralepingu sõlmimist, siis see kinnistu on hageja ja tema abikaasa ühisvara.

Hageja võttis kohtuistungil omaks, et mõttelise osa kinnistu omandamiseks võeti laenu, ka hageja osales laenulepingu sõlmimisel, laenu tagasimakse suurus igakuiselt on 10 000.- kr. Eluruumi kommunaalkulud kuus on ca 3000.- kr. Hageja võttis kohtuistungil omaks, et ta kinkis 2009.a peale lapse sündi temale kuuluvad 2 kinnistut xxxxx maakonnas oma abikaasale. Lisaks eeltoodule võttis hageja omaks, et talle kuulub kinnistu xxxxx xxxxxx xxxxxxx ning pool kinnistust xxxxxx xxxx x. Viimase kinnistu hind ca 2,3 miljonit kr. Pooltel oli ka sõiduk, mis võõrandati võlgade katteks.

Poolte ühisvaraks on mööbel, osa mööblit tõi hageja xxxxxx asuvast elamust ära, võõrandati võlgade katteks. Pärnu Maakohtu menetluses on hagi poolte ühisvara jagamiseks. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist, et hageja omab kinnisja vallasvara mitme miljoni väärtuses. xxxxx maakonnas asuvate kinnistute kinkimine oma abikaasale on olnud hageja enda valik, aga seetõttu ei ole tema perekonna materiaalne seisund halvenenud. Hageja töötasu suurus ei ole ainus kriteerium, mille järgi hageja varanduslikku seisundit hinnatakse.

Kohus leiab, et hageja varanduslik seisund on selline, mis ei takista tal tasumast Pärnu Maakohtu xx.xx.xxxx määrusega ettenähtud elatist. Kohtumäärusega määratud elatise suurus 2350.- kr on seadusega kehtestatud miinimummäära lähedane summa. Nimetatud summast läheb mahaarvamisele tulumaks 493,50 kr, reaalne elatis lapse ülalpidamiseks on 1856,50 kr, s.o alla seadusega kehtestatud elatise miinimummäära. Perekonnaseadus § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Hageja ei tõendanud kohtuistungil, et ta oleks töövõimetu või et lapsel on piisav sissetulek. Kohus leiab, et kohtuistungil ei esitanud hageja ühtegi põhjust, mida võiks tunnistada mõjuvateks, et elatise suurust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja sõnul peale abielulahutust pidi tema muretsema uue elamispinna, kostja elab poolte ühiselt omandatud elamispinnal. Kohus leiab, et hagejal olnuks võimalik elada ka xxxxx vallas xxxxxxx asuvas puuküttega elamispinnal. Selle asemel omandas hageja 116,40 m² suuruse elamispinna, mille väärtus, arvestades keskmist turuhinda, peaks olema üle miljoni krooni.

Ka poolte poolt ühiselt võetud laenu maksab tagasi kostja. Hageja varanduslik seisund, vaatamata väiksele töötasule ja finantsraskustes firmadele, on seega väga hea ning on isegi paranenud peale xx.xx.xxxx. Seetõttu ei ole ka hageja poeg materiaalselt vähemkindlustatud tütrest. Hageja on töövõimeline ning kohustatud täitma ülalpidamiskohustust Perekonnaseaduses toodud määras.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtunik: