2-09-48499/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-48499

1(3)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

23. märts 2010. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-48499

Tsiviilasi LLhagi AR vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja LL (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja AR(isikukood XXX elukoht XXX).

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista ARelatis poja RRR’i (sündinud XXX) ülalpidamiseks igakuiselt summas 2 632 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaks) krooni alates 25.10.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX LL (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank) kasuks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused LL esitas 25.09.2009 Harju Maakohtule hagi ARr’i vastu elatise nõudes. Pooltel on ühine laps RRR (sündinud XXX). Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista alates 25.10.2008 igakuise elatise 3 630 krooni (koos tulumaksuga). Hageja avaldab, et on poolte ühist last kasvatanud ilma igasuguse kostjapoolse rahalise abita praeguseks ajaks juba 12 aastat. Kostja poolt selle aja jooksul lapsele kingitud viite sünnipäevakinki ja kahte paari

Tsiviilasi nr 2-09-48499

2(3) jalanõusid kasvavale lapsele rahaliseks toetuseks pidada ei saa. Hageja viimasele palvele last rahaliselt toetada ei ole hageja kostja käest kahe aasta jooksul mingit vastust saanud. Hageja tunnistab, et tõepoolest on nad jõudnud kokkuleppele, et kostja toetab oma last siiski 1 000 krooniga kuus, aga kuna kostja ühtegi ülekannet teinud ei ole ja hageja ega lapse telefonikõnedele enam ei vastanud, ei näinud hageja muud võimalust, kui pöörduda elatise saamiseks kohtu poole. Hagejal on lisaks poolte ühisele lapsele veel üks laps – JDU (sündinud XXX). Poolte ühise lapse vajadused ühe kuu kohta on summas 7 340 krooni. Hageja sissetulekuks on vanemahüvitis summas 8 517 krooni kuus, millele lisanduvad rahalised honorarid EAÜ-st (perioodil 01.01.2009-25.09.2009 keskmiselt 7 092 krooni kuus) ja EEL- ist. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega.

Kostja vastuväited Kostja oma vastuses hagile avaldab, et ei näe põhjust, miks peaks kohus asja menetlema. Kostja väidab, et hageja väide, et hageja on viimase 12 aasta jooksul kasvatanud last ilma igasuguse rahalise toetuseta, ei pea paika. Lapse toetamisest on poolte vahel olnud juttu, kuid selles osas on jõutud kokkuleppele. Kostja leiab, et lapse vajadused ühe kuu kohta on põhjendamatult suured. Kostja praeguse pere kuu söögile kuluv eelarve on sama suur, kui hagiavalduses märgitud lapse ühe kuu kulutused toidule. Kostja sissetulekuks on töötasu keskmiselt 12 617,30 krooni (bruto) kuus. Kostjal on lisaks poolte ühisele lapsele veel kaks ülalpeetavat last - üks praeguse abikaasaga ühine laps KER (sündinud XXX) ja abikaasa eelmisest kooselust sündinud laps LLL (sündinud XXX). Kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastuväidetega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Poolte 12.05.1994 sündinud poeg elab koos hagejaga. Hageja sõnade kohaselt kostja ei täida ülalpidamiskohustust ei seadusest ega vastastikkustest kokkulepetest tulenevas mahus. Hageja on nimetanud poja igakuisteks vajadusteks tehtavate kulutuste summaks 7 340 krooni. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud dokumentaalseid tõendeid (kviitungid, arved jne), mis tõendaksid nimetatud summa suuruses tehtud kulutusi lapsele. Hageja on kohtule esitanud tõendid ainult oma saadavate sissetulekute kohta. Kuna hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt suuremas ulatuses, kui on Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumsumma, siis lasub hagejal ka kohustus tõendada lapsele minevaid kulutusi. Kostja väidete kohaselt on nad jõudnud hagejaga kokkuleppele elatise osas, kuid ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks maksnud poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatist. Samas on kostja esitanud kohtule töötasutõendi, millest nähtub, et tema keskmine brutotöötasu on keskmiselt 12 617,30 krooni kuus. Lisaks on esitatud kostja kahe ülalpeetava lapse sünnitunnistused. Siinkohal märgib kohus, et abikaasa eelmisest kooselust sündinud lapse ülalpidamiskohustus ei lasu kostjal. Muid tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

Tsiviilasi nr 2-09-48499

3(3) kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et hageja poolt hagiavalduses toodud igakuised lapse vajadused (7 340 krooni) on ilmselt ülepaisutatud ja ületavad lapse reaalseid vajadusi.

Samuti on osundatud hageja väited tõendamata. Ka kostja ei ole oma väiteid selles osas, et ta täidaks ülalpidamiskohustust, tõendanud. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga ja asjaoluga, et elatise väljamõistmisel ei satuks elatist maksva vanema teise isikuga ühine laps (teine laps) halvemasse varalisse olukorda võrreldes lapsega, kellele elatis välja mõistetakse.

Kohus, arvestades kõiki asjaolusid, poolte seisukohti ja hinnates eelpool toodut kogumis, peab põhjendatuks kostjalt välja mõista poolte ühisele lapsele elatise PkS sätestatud miinimumsummas, s. o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PkS § 61 lg 4), mis käesoleval hetkel on 2 175 krooni kuus. Võttes arvesse asjaolu, et hagejal tuleb seadusekohaselt maksta saadavalt elatiselt ka tulumaksu ja seetõttu jääb kostjalt saadav elatise summa ebapiisavaks lapse ülalpidamise jaoks, siis peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis summas 2 632 krooni kuus.

PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Sellest tulenevalt ja vastavalt hageja nõudele kuulub elatis väljamõistmisele alates 25.10.2008. Kohus mõistab elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Juhul, kui laps täisealiseks saamise ajal õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist ning vanem õppimise ajal ei täida ülalpidamiskohustust tema suhtes, siis on tal vastavalt PkS § 60 kohaselt õigus ise esitada elatisehagi kohtule.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitatud pool esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks (PkS § 61 lg 3). Kuna pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt ei taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega poolte menetluskulusid.

Sirje Õunpuu Kohtunik