2-05-994/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine 29. märts 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-05-994 A.M. versus T.M. Hagi ese elatis lapse ülalpidamiseks Hagi hind 18 000 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Hageja A.M. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx-xxxxx xx-xx xxxxxxxx xxxx) Kostja T.M. (isikukood xxxxxxxxxxx; asukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis 1. Rahuldada AA.M. hagi T.M. vastu elatise nõudes ja välja mõista T.M.lt AA.M. kasuks elatis lapse ülalpidamiseks: 1.1 alates 29. märts 2005 kuni 31. detsember 2005 1 345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni kuus; 1.2 alates 01. jaanuar 2006 kuni 31. detsember 2006 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus; 1.3 alates 01. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2007 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus; 1.4 alates 01. jaanuar 2008 kuni poja S M (sündinud xx. xxxxxxxxx xxxx) täisealisuseni, s. o kuni xx. xxxxxxxx xxxx 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta. Muud otsustused 2. Seoses menetluskulude, otsuse edastamise ja täitmisega: 2.1 jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda; 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks; 2.3 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele 3. Selgitada: 3.1 Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2008 määrusega on hagi tagatud elatise saamiseks elatisabi seaduse § 4 lg-s 3 sätestatud määras, s. o päevamäärana üks kolmandik lapsetoetuse määrast 90 päeva ulatuses; 3.2 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg

2 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest; apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.3 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning avalikult teatavakstegemisega 28 päeva jooksul; 3.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja faktiväited ja nõue Hageja A.M. on esitanud 29. märtsil 2005 kohtusse hagi T.M. vastu elatise nõudes ja palunud välja mõista elatis poja S M ülalpidamiseks. 2. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud menetluse algstaadiumis. Edaspidiselt ei ole kohtul õnnestunud kohtudokumente kostjale edastada ega kostjat kohtuse kutsuda. Teinud kõik võimaliku kostja viibimiskoha kindlakstegemiseks on kohus kutsunud kostja 23. novembril 2009 kell 13.00 kohtuisse teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, hoiatades, et kohtusse seadusliku takistuseta mitteilmumise võimalikuks tagajärjeks on muuhulgas tagaseljaotsuse tegemine. Kostja kohtusse ei ilmunud. Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2008 määrusega on hagi tagatud elatise saamiseks elatisabi seaduse § 4 lg-s 3 sätestatud määras, s. o päevamäärana üks kolmandik lapsetoetuse määrast 90 päeva ulatuses.

3. Kohtu põhjendused 3.1. Menetluse käigust tulenevad asjaolud Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. 3.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb pooltevahelises vaidluses lahendada elatise väljamõistmine kostjalt lapse ülapidamiseks. Kohtulik vaidlus tuleneb asjaolust, et hageja väitel ei ole kostja last üleval pidanud. Vanema poolt lapse ülalpidamiskohustus tuleneb PKS § 60 lg-st 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 3.2. Õiguslik põhjendus Kui kohtus lahendatavaks õiguslikuks küsimuseks on kostjalt väljamõistetava elatisraha PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimummääras, ei kuulu igakuise elatusrahana kindlaksmääramisel hindamisele poolte varaline seisund ega lapse vajadused. PKS § 61 lg-st 4 tuleneb, et selles rahalises suuruses (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) on vanem kohustatud lapse ülalpidamisest osa võtma, sõltumata vanemate varalisest seisundist ja laste vajadustest. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pooleks kuupalga alammääraks alates 01. jaanuarist 2005.a oli 1 345 krooni; alates 01. jaanuarist 2006 1 500 krooni; alates 2007. aasta 01. jaanuarist 1 800 krooni kuus ning alates 01 jaanuarist 2008 2 175 krooni kuus. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Vastavalt TsMS § 413 lg-le 2 võib kohus tagaseljaotsuse teha muu hulgas juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse. Kuna hageja on pidanud võimalikuks kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, kostja on Ametlike Teadaannete

3 vahendusel kohtusse kutsutud ning kohtusse ta ei ole ilmunud ega ole kohut teavitanud mitteilmumise põhjustest, tuleb asjas teha tagaseljaotsus. TsMS § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on PKS § 61 lg 4, mille kohaselt igakuise elatusraha suuruseks lapse ülalpidamiseks on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pool kuupalga alammäärast. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). 3.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). Menetluskude jaotust hagilises perekonnasjas käsitleb TsMS § 164 (Menetluskude jaotus hagilises perekonnasjas). Poolte võimalikud kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Toomas Lillsaar

Kohtunik