Legislator Case Law & Legislation
2-10-2417/11 AI generated

2-10-2417/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-10-2417/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-10-2417

Legislator headnote

AI generated

2-10-2417/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 2-10-2417

Keywords

AI generated
prolonged absence spousal maintenance reduction cessation of disability pension changed financial circumstances expired residence permit abusive contract termination
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-10-2417

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märtsil 2010.a. Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-2417 Tsiviilasi, hageja nõue Y B hagi S B vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Y B (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: S B (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi kuupäev 22. märtsil 2010.a. Resolutsioon

1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada Y B ja S B abielu, mis on sõlmitud 18. augustil 2001.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, ja mille kohta on koostatud abieluakt nr 233. 3. Antud tsiviilasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 18. augustil 2001.a. Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, abielutunnistuse akt nr 233. Pooltel on abielust sündinud XXX. poeg G B ja XXX. tütar D B. Lapsed elavad koos emaga. Poolte kooselu ja abielusuhted on lõppenud 01. novembrist 2009.a. Ühist majapidamist pooltel ei ole ja hageja elab lastega eraldi. Hageja soovib lahutada abielu, sest abielusuhete jätkamine on võimatu. Hageja palub lahutada poolte abielu ja menetluskulud jätta kostja kanda.

2-10-2417

2(2) Kostja abielulahutusega ei nõustu ja leiab, et abielu on võimalik jätkata. Menetluskulud palub kostja jätta kummagi poole enda kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tuvastas, et Y B ja S B on abiellunud 18. augustil 2001.a. Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on koostatud abieluakt nr 233 (abielutunnistus AL 0090203). Poolte ühised lapsed G B ja D B elavad hagejaga.

Perekonnaseaduse (PkS) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Lähtuvalt PkS § 2 lg 1 järgi sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil. Abielu sõlmimise eeldustest võib järeldada, et ka abielu jätkamiseks peab abielupooltel olema ühine soov kooseluks. Hageja tahteväljendus kooselu lõpetamiseks on kohtu arvates piisav, et järeldada, et pooltel ei ole ühist soovi jätkata abielu.

Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, hageja on kindlal veendumusel, et ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 25 000 krooni.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov