2-09-58928/27 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-09-58928 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

29. märtsil 2010, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi Narva linna (Sotsiaalabiameti kaudu) hagi R R vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind

19 575 (üheksateist tuhat viissada seitsekümmend viis) krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) (rk 75009148, asukoht Linda 4; 20309 Narva) Hageja esindaja volikirja alusel: hageja töötaja jurist Aleksei Forstiman R R (ik XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 09.03.2010, avalikul kohtuistungil Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Nikolajeva, tõlk Vaike Hanni Istungil osalenud isikud Hageja esindaja, kostja

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Narva linna (Sotsiaalabiameti kaudu) hagi R R vastu elatise suurendamise nõudes.

2. Muuta Narva Linnakohtu 21.09.2002.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1625/02 R R N S kasuks lapse R ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust.

3. Mõista R R välja lapse R R eestkostja V S (ik XXX, elukoht XXX; 20603 Narva) kasuks poja R R, sünd XXX, ülalpidamiseks alates 11.11.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o XXX, igakuiselt elatis summas 1 700 krooni.

4. Käesoleva kohtuotsuse täitmisel arvestada alates 11.11.2009 R R poolt elatisena tasutud summad Viru Maakohtu 12.11.2009 hagi tagamise määruse alusel tsiviilasjas nr 2-09-58928.

5. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele tagatiseta.

6. Tühistada alates 26.03.2010 Viru Maakohtu 12.11.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2- 09-58928 kohaldatud hagi tagamise abinõu.

7. Elatis kanda üle V S arveldusarvele nr XXX Swedbangas.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetlusosaliste menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-58928 jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Tsiviilasi nr 2-09-58928

2(7) Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@kohus.ee või tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 11.11.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on alaealise R R (isikukood XXX) isa, aga ta elab pojast eraldi. R R emalt N S isikukood XXX Viru Maakohtu 25.06.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-08-52846 olid ära võetud vanema õigused lapse suhtes. R R elab tema vanaema V S isikukood XXX ülalpidamisel. Kostja tasub lapse ülalpidamisele elatist N S Narva Linnakohtu 21.09.2002.a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-1625/02 alusel. Antud kohtuotsus täidetakse Narva kohtutäituri Andrei Krek poolt. Viru Maakohtu 13.10.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-09-52242 (Narva linna avaldus eestkoste seadmises R R üle) esialgse õiguskaitse rakendamise korras oli keelatud kohtutäiturile Andrei Krekile üle anda N S isikukood XXX kuni tsiviilasjas nr 2-09-52242 menetluse lõpetamiseni Narva Linnakohtu 21.09.2002.a otsuse tsiviilasjas nr. 2-1625/02 alusel kostjalt väljamõistetud elatist.

Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 2 ja 3 järgi eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud ja lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. PkS § 95 lg 5 järgi kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 63 lg 1 järgi lapse abistamisel eestkoste vormis on eestkosteorganiks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalitus. Narva linnas sotsiaaltalitusena on Narva linna Sotsiaalabiamet. Antud seaduse sätete alusel R R üle vanemliku hoolitsuse puudumise tõttu hageja täidab tema suhtes eestkostja ülesandeid.

Hageja nõuab elatise miinimummääras, s.o 2175 krooni kuus, seetõttu hageja ei pea põhjendama ega tõendama lapse vajadust. Kuna antud ajal kostja tasub elatist R R ülalpidamiseks väiksemas suuruses, kui seadusega sätestatud elatise miinimummäär, siis kostja ei täida poja ülalpidamiskohustust.

R R on sotsiaalselt halvasti kindlustatud, kuna kostjalt R R ülalpidamisele Narva Linnakohtu 21.09.2002.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1625/02 väljamõistetud elatisraha käesoleva ajani ei kasutata lapse ülalpidamiseks. Seetõttu on hädavajalik tagada kostjalt elatise väljamõistmise viisil, mis tagab elatise kasutamise lapse ülalpidamiseks. Selleks avaldaja kui eestkosteasutus palub kohut välja mõista elatist kostjalt alaealise lapse R R ülalpidamiseks V S isikukood XXX kasuks, kelle ülalpidamisel faktiliselt elab R R.

Samuti hageja palub kohut antud asjas menetluse ajaks reguleerida ka Narva Linnakohtu 21.09.2002.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-1625/02 kostjalt väljamõistetud raha kasutamise lapse ülalpidamiseks ning palub kohut kohustada Narva kohtutäituri Andrei Krek Narva Linnakohtu

Tsiviilasi nr 2-09-58928

3(7) 21.09.2002.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-1625/02 lapse R R isikukood XXX ülalpidamiseks alates tsiviilasjas nr. 2-09-52242 13.10.2009.a. kohtumääruse täitmisest käesolevas asjas kohtumenetluse lõpetamiseni kohtutäituri poolt kostjalt väljamõistetud elatise üle andma V S isikukood XXX.

Ülaltoodu alusel hageja palub kohut muuta Narva Linnakohtu 21.09.2002.a. otsus tsiviilasjas nr. 2-1625/02 kostjalt väljamõistetud elatise suuruse ja saaja osas ning välja mõista kostjalt V S isikukood XXX kasuks alaealise R R isikukood XXX ülalpidamiseks alates käesoleva hagi kohtule esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 31.10.2010 või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni igakuine elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni; jätta menetluskulud kostja kanda; tunnistada kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks; kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldada hagi kirjalikus menetluses hagiavalduses märgitud ulatuses; hagi tagamise abinõudena kohustada Narva kohtutäituri Andrei Krek Narva Linnakohtu 21.09.2002.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-1625/02 lapsele R R isikukood XXX ülalpidamiseks alates tsiviilasjas nr. 2-09-52242 13.10.2009.a. kohtumääruse täitmisest käesolevas asjas kohtumenetluse lõpetamiseni kohtutäituri poolt kostjalt väljamõistetud elatise üle andma V S isikukood XXX tema arveldusarvele nr. XXX Swedbank.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 2 175 krooni, hagiavaldus on esitatud 11.11.2009, seega antud asja hagihind moodustab 19 575 krooni (2 175 krooni * 9 kuud).

HAGI TAGAMINE

Viru Maakohtu 12.11.2009 määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks (tl 13-15) ning kohustati kohtutäitur Andrei Kreki (büroo asukoht: Puškini 14, 20307 Narva) tsiviilasja nr 2-09- 58928 kohtumenetluse ajal kuni käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetamiseni Narva Linnakohtu 21.09.2002.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1625/02 R R (isikukood XXX) lapse R R (isikukood XXX) ülalpidamiseks väljamõistetud elatis välja maksma V S (isikukood XXX, elukoht: XXX), arveldusarvele nr XXX Swedbangas.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kohtule esitatud vastuse kohaselt (tl 22-25) kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et. kohus asja menetlusse võttis.

Kostja ei tunnista tema suhtes hagiavalduses esitatud nõudeid, enda vastuväiteid põhjendab alljärgnevaga.

Tsiviilasi nr 2-09-58928

4(7) Tõepoolest, kostja on R R isa ning elab lapsest eraldi. Kostja täidab lapse ülalpidamise kohustust vastavalt Narva Linnakohtu 21.09.2002.a otsusele tsiviilasjas nr 2-1625/02.

Hageja oma hagiavalduses ei märgi ning ei arvesta sellega, et kostjal on ka teine laps A R (S), isikukood XXX, kes kostjalt elatise väljamõistmise hageja poolt taotletavas suuruses osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 61 lg 5 ja lg 6 p 3 kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kostja esitab kohtule igakuisele sissetulekute loetelu: R R keskmine igakuine sissetulek - 17 575,00 EEK (viimase 6 kuu jooksul)/ 6 = 2 929,00 EEK (bruto). Kostjaga vabaabielus oleva E S sissetulek, kes on nende ühise lapse A R (S) ema, mida tema saab Eesti Töötukassalt - 105,50 EEK (igapäevaselt). Nimetatud hüvitis makstakse välja kuni 15.01.2010.a. Seega, kohtuistungi ajaks perekonna ainsaks sissetulekuks on kostja töötasu 2 929,00 EEK (bruto) suuruses. Just nimelt sellest summast kostja maksab elatist R R ülalpidamiseks, samuti peab ülal A R ja E S.

Kostja esitab kohtule igakuisele kulude loetelu A R jaoks: Kulud lapsele (igakuiselt): Toitlustamine -1 550 EEK igakuiselt, 50 EEK päevas (puuviljad, mahlad jne); Õppematerjalid, raamatud - 500 EEK igakuiselt; Etendustel, muuseumides käimine - 300 EEK igakuiselt; Logopeed- 150 EEK igakuiselt; Lasteaed - 728 EEK igakuiselt; Ravimid ja vitamiinid - 300 EEK igakuiselt. Kokku: 3 528 EEK.

Riided talveperioodiks: Talvesaapad - 664 EEK; Talvekostüüm, soojapidev - 1 994 EEK; Muud riided hooajaks - 1 000 EEK. Kokku: 3 658 EEK / 12 = 305,00 EEK.

Lähtudes eelpool toodust loetelust on näha, et A R igakuiseks ülalpidamiseks on vaja 3 558,00 EEK, ning kostjalt, kui vanemalt, kes peab ülal pidama oma last võrdselt teise vanemaga, 1 779,

00 EEK. Seega, kostja töötasu piisab ainult Akif Rustamovi ülalpidamiseks, samuti ka R R ülalpidamiseks selles suuruses, mis on märgitud kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-1625/02.

Kohtu erilist tähelepanu kostja soovib pöörata sellele faktile, et tema teine laps A R põeb kroonilist bronhiaalastmat ning temal on tuvastatud tervise keskmine puue. A R tuvastatud haiguse alusel oli välja töötatud isiklik rehabilitatsiooniplaan, mis sealhulgas sisaldab endas alljärgnevat: 1. Eriliste ravimite pidev annetamine; 2. Hingamisharjutused, füsioterapeudi teenused, soolakamber, ujumine, logopeedi teenused.

Lähtudes esitatud tõenditest on näha, et pidev ravi nõuab täiendavaid kulutusi kostja poolt. Seda enam, A R põeb sageli külmetushaigusi, millest on samuti tingitud perioodiline ravimite lisaostmine.

Tsiviilasi nr 2-09-58928

5(7) Immuunsüsteemi tugevdamiseks ning võimalike külmetushaiguste riski vähendamiseks A R tegeleb spordiga (jäähoki). Lisaks jäähoki koolis õppetöö igakuisele tasumisele on olemas vajadus soetada jäähoki vormi ning inventari. Arvestades seda, et poiss kasvab, need kulud omavad pidevat iseloomu.

R R enda raske finantsseisundi tõttu on sunnitud elama ema juures ning ainult tänu temale ja teiste sugulaste abile on võimeline täita oma alaealiste laste R R ja A R ülalpidamiskohustust.

Lähtudes kostja finantsseisundist, hagi rahuldamise korral kohtuotsuse täitmine osutub võimatuks, ning teine laps osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja ei soovi esitada vastuhagi.

Hageja mitte ühtegi korda ei pöördunud kostja poole vaidluse lahendamiseks kohtuvälises korras, ei analüüsinud kostja finantsseisundit, ei teinud kindlaks teise lapse A R tervise seisundit, ei arvestanud asjaolusid, mis on sätestatud PKS § 61 lg 5 ja lg 6. Järelikult, menetluskulusid tuleb jätta hageja kanda.

Kostja soovib, et tsiviilasi oleks vaadatud läbi kohtuistungil. Kostja arvab, et asi võib olla lahendatud kompromissi või muu kokkuleppega. Hageja nõuet pöörata kohtuotsust viivitamatule täitmisele tuleb jätta rahuldamata.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja seletas, et Viru Maakohtu 27.11.2009 määrusega, mis jõustus 23.12.2009, N S on määratud alaealise R R eestkostjaks. Hageja palub mõista elatis N. S kasuks. Hageja leidis, et kostja on võimeline tasuma elatist seadusega ettenähtud suuruses. Kostja seletas, et elatise väljamõistmises seadusega ettenähtud suuruses osutub tema teine laps vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on nõus tasuma mitte rohkem kui 1600-1700 krooni kuus. Kostja seletas, et kõik tema raha kantakse üle tema elukaaslase J S arvelduskontole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:
et kostja on R R isa. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0004090 (tl 4)
et Narva Linnakohtu 21.09.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-1625702 mõisteti R R välja N S kasuks lapse R R ülalpidamiseks elatis igakuiselt veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 27.05.2002 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu 21.09.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-1625702 (tl 5-6)
et Viru Maakohtu 25.06.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-52846, mis jõustus 11.08.2009, võeti ära N S vanema õigused alaealise lapse R R suhtes. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Viru Maakohtu 25.06.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-52846 (tl 7-9)
et kostjal R R XXX sündis poeg A R. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0390122 (tl 26)

Tsiviilasi nr 2-09-58928

6(7)
et Viru Maakohtu 27.11.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-52242, mis jõustus 23.12.2009, määrati V S alaealise R R eestkostjaks alates 27.11.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Viru Maakohtu 27.11.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-52242 (tl 42-45).

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

Lähtudes PKS § 61 lg-s 1 sätestatust on põhjendatud Narva linna (Sotsiaalabiameti kaudu) hagi esitamine eestkostja huvides.

Vastavalt PKS § 61 lg 2 elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht eestkostja juures tähendab seda, et ta peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel.

Käesoleval ajal kehtiva seaduse järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4), mis moodustab praegu 2 175 krooni, seega kostja väide, et ta täidab ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt on ekslik.

Tsiviilasi nr 2-09-58928

7(7) Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue elatise väljamaksmiseks alates 11.11.2009 on põhjendatud, kuna kostja täitis ülalpidamiskohustust ebapiisavalt. Vastupidist kostja ei tõendanud.

Kostja poolt esitatud andmete kohaselt (tl 27) tema palk ajavahemikul 2009.a maist 2009.a oktoobrini moodustas keskmiselt 3 549,20 krooni kuus.

Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt (tl 87, 90) J S on määratud peretoetus, mille suurus on alates 01.07.2009 kuni 30.09.2009 summas 600 krooni ja alates 01.10.2009 on peretoetuse igakuine summa 300 krooni.

Kostja elukaaslase J S (kes koos kostjaga peab ülal pidama ühist alaealist last) konto väljavõttest (tl 96-99) on näha, et ta igakuiselt saab Eesti Töötukassast töötuskindlustushüvitis ja alates 07.08.2009 kuni 07.01.2010 sai ta töötuskindlustushüvitisena keskmiselt 3 095 krooni. Peale selle saab ta Sotsiaalabiametilt lapse A peale sotsiaaltoetust ja alates 19.08.2009 kuni 07.01.2010 sai ta sotsiaaltoetusena keskmiselt 1 080 krooni kuus.

Kostja esitas tõendid oma teise lapse terviseseisundi kohta (tl 31-36).

Arvestades kostja sissetulekut ja teise lapse olemasolu, kes vajab täiendavaid kulutusi ravimiseks, samuti seda, et kostja teist last ta peab ülal koos lapse emaga, leiab kohus, et kostjalt elatise väljamõistmine hageja poolt nõutud suuruses osutub kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Arvestades kostja nõustumust tasuda elatist summas 1 700 krooni, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning mõista välja elatis summas 1 700 krooni.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik