2-10-9447/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. märts 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-9447

Tsiviilasi

Korteriühistu hagi RT vastu 16 547,70 krooni ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

14 852,35 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Korteriühistu (registrikood xxx, asukoht xxx)

Hageja volitatud esindaja Jaan Brikker

Kostja RT (isikukood xxx elukoht xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista RTlt 16 547,70 (kuusteist tuhat viissada nelikümmend seitse krooni 70

senti) Korteriühistu kasuks.

3. Välja mõista RTlt viivis protsendina põhinõudest (14 852,35 krooni) kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest Korteriühistu kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta RT kanda.

2. Välja mõista RTlt menetluskulu 5 700 (viis tuhat seitsesada) krooni Korteriühistu

kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile

ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto

nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud

26.02.2010 esitas Korteriühistu kohtule hagi RT vastu 16 547,70 krooni ja viivise saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga Xxx, Tallinn. Kostja on

jätnud hagejale majandamis- ja kommunaalkulud tasumata. Seisuga 01.02.2010 on

võlgnevuse suuruseks 14 852,35 krooni, millele lisandub viivis summas 1 695,35 krooni.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse esitamise nõue on 04.03.2010 kostja abikaasale kätte toimetatud. Kostja vastust 20

päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte,

loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või

perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

Korteriühistu põhikirjast ning hageja esitatud tõendist kostja võlgnevuse kohta nähtub, et

poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale

16 547,70 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest 14 852,35 krooni ja viivisest 1 695,35

krooni.

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja

säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile

korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva

seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala

osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu

korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas

energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri

kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lg 4 kohaselt

majandamiskulude

maksmisega

viivitamisel

võib

korteriühistu

juhatus

nõuda

korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud

kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast

arvates. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja

kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja

kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 16 547,70 krooni.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates kohtuotsuse jõustumisest

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 14 852,35 krooni VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu

summas 5 700 krooni järgmiselt: 3 000 krooni riigilõivu hagimenetluses ning õigusabikulu

summas 2 700 krooni.

TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude

teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse

nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise

esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 50 000 krooni puhul

25 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 14 852,35 krooni. Kohtu

hinnangul on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista

õigusabikulud summas 2 700 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 3 000

krooni, kokku 5 700 krooni.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Viivi Villemson