2-08-45986/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-45986

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. märts 2010, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-45986

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Viktor Hruštš’i vastu 6915,98 krooni

ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3458,49 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht

Jõe 3, 10151 Tallinn);

-

hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (Julianus

Inkasso OÜ;

asukoht

Jõe 3,

10151

Tallinn;

e-post

inkasso@julianus.ee);

-

kostja Viktor Hruštš

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Viktor Hruštš’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks 6915,98 krooni, millest

3458,49 krooni on põhinõue ja 3457,49 krooni viivisenõue.

3. Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finants nõue Viktor Hruštš’ilt

lisanduva viivise

väljamõistmiseks 0,15 % päevas põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta hageja menetluskuludest 2/3 kostja kanda ja 1/3 hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätta

tema enda kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE (tl 23-25)

OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 25.01.2010 Tartu Maakohtusse hagi Viktor Hruštš’i (kostja)

vastu 27.08.2004 ja 30.12.2004 sõlmitud Tele2 liitumislepingute ning 30.12.2004 sõlmitud Tele2

järelmaksulepingu alusel tekkinud võlgnevuse nõudes.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 6915,98 krooni, millest põhinõue on

3458,49 krooni ja viivisenõue 3457,49 krooni. Lisaks palub hageja, et kohus mõistaks kostjalt

välja lisanduva viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,15 %

päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS (tl 60, 64, 67)

Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kui kohus

leiab, et kostja on võlgnevuse tekkimises süüdi, siis soovib kostja maksegraafiku sõlmimist

18 kuuks.

KOHTU SEISUKOHT

Eeskätt tuleb kohtul lahendada aegumise kohaldamise küsimus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Vastavalt TsÜS § 142 lõikele 1 nõudeõigus aegub

seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.

Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 27, 29, 31) on kostjaga sõlmitud kolm lepingut: kaks

liitumislepingut (27.08.2004 ja 30.12.2004) mobiilsideteenuste kasutamiseks, mille lahutamatuks

osaks on Tele2 teenuste kasutamise tingimused (tl 34-46), ja järelmaksuleping (30.12.2004),

mille kohaselt ostis kostja mobiiltelefoni Samsung X460 ja kohustus selle hinna tasuma igakuiste

maksetena, millest viimane tuli teha 2006. aasta juulis. Viidatud teenuste kasutamise tingimuste

punktide 7.1 jj kohaselt pidi kostja tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Nõude

aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühest lepingust

tekkivaid erinevaid nõudeid.

Liitumislepingus kokku lepitud mobiilsideteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust

tulenev nõue, mille aegumistähtaeg TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt on kolm aastat. Kohus on

seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lõike 1

esimest lauset ja lõike 3 teist lauset. TsÜS § 147 lõike 1 esimese lause kohaselt algab

aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS

§ 147 lõike 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist)

teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude

aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Viimane

(lõpp)arve esitati kostjale 01.11.2005 (tl 32-33) ja selle tasumise tähtaeg oli 18.11.2005. Seega

algas liitumislepingus kokku lepitud mobiilsideteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude

aegumistähtaeg TsÜS § 147 lõike 3 teise lause alusel 2005. aasta lõppemisest. Kuna nõude

aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lõike 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema

lõppenud, algas hageja liitumislepingust tuleneva mobiilsideteenuste kasutamise eest makstava

tasu nõude aegumine 01.01.2006 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lõiget 1

arvestades 31.12.2008 kell 24.00.

Järgmiseks analüüsib kohus järelmaksulepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude

aegumistähtajaga seonduvat. Kohus on seisukohal, et selle lepingu korral on tegemist korduvate

kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa – 155 krooni) ning seetõttu tuleb

aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel analüüsida TsÜS § 154. Nimetatud paragrahvi kohaselt

on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude

õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta

lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Tele 2 järelmaksulepingu

(tl 31) kohaselt oli kostja kohustatud müügihinna tasuma 18 kuu jooksul igakuiste osamaksetena

kuni 2006. aasta juulini. Toimikus on 18.09.2005 teatis lepingu ülesütlemise kohta (tl 47), mis

võimaldab kohtu arvates võlaõigusseaduse (VÕS) § 399 lõiget 1 analoogia alusel kohaldades

järeldada, et ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik seni maksmata osamaksed, sealhulgas

2006. aasta juulis tasumisele kuulunud viimane osamakse. Seega tuleb müügihinna tasumise

nõude korral eristada neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist ja

neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Esimesena nimetatud nõuete

korral tuleb lähtuda eelnevalt viidatud TsÜS §-st 154 ja sellest, et nende nõuete osas algab hagi

aegumistähtaeg 01.01.2006 kell 00.00. Need nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis

aeguvad TsÜS § 146 lõike 1 järgi kolme aastaga, seega lõppes aegumistähtaeg 31.12.2008

kell 24.00. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral on kohus seisukohal,

et kuna tegemist ei ole enam korduvate kohustusega, algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lõike 1

järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lõike 1 järgi

kolm aastat. Lepingu lõpetamise teate kohaselt tuli kostjal tasuda võlgnevus hiljemalt 25 päeva

jooksul arvates käesoleva teate koostamisele järgnevast päevast. Seega muutus hageja nõue

sissenõutavaks alates 14.10.2005. Eeltoodust tulenevalt algas nende nõuete aegumistähtaeg

01.01.2006 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2008 kell 24.00.

Lisaks on pooled eelnevalt viidatud Tele2 teenuste kasutamise tingimuste kohaselt kokku

leppinud ka viivises 0,15 % kalendripäevas maksetähtpäevaks tasumata summast (punkt 7.3).

Hageja on esitanud viivisenõude. Viivise korral on praegusel juhul tegemist korduvate

kohustustega, sest kostjal tekib kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega

tuleb kohaldada TsÜS § 154 ja viivise nõude aegumistähtaeg algab 01.01.2006 kell 00.00 ning

lõpeb TsÜS § 146 lõike 1 järgi 31.12.2008 kell 24.00.

Kuigi käesolevas asjas on hagi maakohtule esitatud 25.01.2010, esitas hageja kohtule 14.07.2008

maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 1). Seega tuleb kohaldada TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3

koostoimes sama paragrahvi lõikega 1. TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud

isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lõike 2

punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu

kiirmenetluses. Seega peatus hagi aegumistähtaeg hageja jaoks 14.07.2008 ning hagi eespool

kirjeldatud nõuete osas ei ole aegunud, mistõttu kostja ei saa keelduda oma kohustuste täitmisest.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on esitanud kohtule poolte vahel

sõlmitud lepingute rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100

määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja

kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene

teisiti.

VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Kohtule esitatud lepingute alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja

on rikkunud, jättes talle osutatud teenuste eest esitatud arved tasumata. Kostja ei ole vastuses

esitanud hagile sisulisi vastuväited. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud

raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale lepingute alusel osutatud teenuste eest kokku

3458,49 krooni. Võlateatisest (tl 49) nähtuvalt koosneb nimetatud summa telefonimaksetest

summas 324,95 krooni ja kõneteenustest summas 3133,54 krooni. Kostja võlgnetava summa

suurust vaidlustanud ei ole, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

3458,49 krooni põhivõlgnevuse katteks.

Hageja nõuab arvete mitteõigeaegse tasumise eest kostjalt viivist 3457,49 krooni. Viivise

arvutamisel on lähtutud viivise määrast 0,15 % päevas ja viiviseid on arvestatud alates kostjale

esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni hagiavalduse koostamiseni. Samas on hageja viivise

suuruse sidunud põhinõude suurusega ja vähendanud viivist 3457,49 kroonini. VÕS § 113

lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja jättis oma rahalise

kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid

viivise määrale ega taotlenud viivise vähendamist VÕS § 113 lõike 8 ja § 162 kohaselt. Seega on

põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 3457,49 krooni.

Hageja taotleb kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist 0,15 % päevas põhinõudest alates

hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus ei pea hageja lisanduva viivise

väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Hagiavaldusest nähtub, et 21.01.2010 seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 5021,73 krooni, kuid hageja ise tegutsedes heas usus nõuab

kostjalt sellest 3457,49 krooni, sidudes viivise suuruse põhinõude suurusega. Kohus märgib, et

võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega

võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega

tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse

põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb

viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu

suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras, kus sissenõutav viivis on hagi koostamise seisuga

5021,73 krooni, lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas

ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt

lisanduva viivise väljamõistmiseks.

Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 6915,98 krooni

(3458,49 krooni põhinõude ja 3457,49 krooni viivisenõude katteks), jättes rahuldamata hageja

nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks.

Kohus märgib selgituseks kostjale, et kohus ise maksegraafikuid ei koosta. Kostjal on võimalik

pöörduda maksegraafiku sõlmimiseks hageja poole ka pärast kohtuotsuse pooltele

teatavakstegemist ja määrata otsuse täitmise kord ning tähtaeg kokkuleppel hagejaga.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja

kolmest nõudest kaks, siis jätab kohus hageja menetluskuludest 2/3 kostja kanda ja 1/3 hageja

enda kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja enda kanda.

Kohtunik