3-09-1534/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

29. märts 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number

3-09-1534 Haldusasi S.K kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxxx ettekirjutuse nr xxtühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

08. märts 2010.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja S.K, kaebaja esindaja Allan Valk, vastustaja Narva-Jõesuu Linnavalitsus RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD S.K esitas 17.07.2009 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxxx ettekirjutuse nr xx tühistamiseks. Eelnevalt 25.02.2009 esitas kaebaja vaide Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxxx ettekirjutuse nr xx tühistamiseks. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 16.06.2009 vaideotsusega nr 7.3.1/19-1 jäeti vaie rahuldamata. Seega pöördus S.K kaebusega kohtusse õigeaegselt, mistõttu ei saa nõustuda Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt seletuses kaebuse kohta toodud väitega, et kaebus ei ole esitatud õigeaegselt. Esitatud kaebusest nähtub, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus tegi xx.xx.xxxx ettekirjutuse nr 7.3.2/1, millega kohustas kaebajat hiljemalt seisuga 30.04.2009 viima xx xx asuv ehitis ehitusseadusega (edaspidi EhS) kooskõlla ning taotlema ehitusluba. Ettekirjutusest nähtub, et selle täitmata jätmise korral ehitis lammutatakse ning lammutamise kulud kannab kaebaja.

3-09-1534

2 (4) 25.02.2009 esitas kaebaja Narva-Jõesuu Linnavalitsusele vaide, milles palus tunnistada xx.- xx.xxxx ettekirjutus nr xx kehtetuks. Kaebaja viitab õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttele ja leiab, et käesoleval juhul ei ole Narva-Jõesuu Linnavalitsus nimetatud põhimõtteid järginud ning on piiranud kaebaja Eesti Vabariigi põhiseadusest (edaspidi PS) tulenevaid õigusi. 22.06.2009 vaideotsusega jättis Narva-Jõesuu Linnavalitsus kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja leiab, et vaideotsus ei ole põhjendatud ja talle jääb arusaamatuks, mille alusel jõudis linnavalitsus seisukohale, et vaidlustatav ettekirjutus kaebaja õigusi ei riku.

Kaebaja rõhutab, et vaidlustatav haldusakt rikub tema õigust heale haldusele, milline tuleneb PS §-st 14 ja palub tühistada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxxx ettekirjutus nr xx ning mõista välja Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt tema kasuks menetluskulud. Vastustaja Narva-Jõesuu Linnavalitsus leiab oma 25.09.2009 vastuses nr 21.3.7.1/45-1, et kaebus ei ole esitatud õigeaegselt ega ole põhjendatud, mistõttu kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastustaja seletusest kaebuse kohta nähtub, et xx.xx.xxxx tegi Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ehitusjärelevalve ametnik ettekirjutuse nr 7.3.2-/1, millega kohustas kinnistu xx xxx omanikku viima EhS-ga kooskõlla talle kuuluv kahekorruseline kiviehitis.

Ettekirjutuse kohaselt pidi kaebaja koostama tehnilise tööprojekti vastavalt väljastatud projekteerimistingimustele (väljastatud 20.04.2007 nr 7.2.9/31 abihoone laiendamiseks) ja taotlema ehitusluba. Ettekirjutus tuli täita hiljemalt 30.04.2009. Ehitisregistri andmetel asuvad krundil xx xxx 2 ehitist, milleks on ühekorruseline puukuur ja garaaž. Kohapeal teostatud kontrolli tulemusena ilmnes, et kinnistule xx on ehitatud uus kahekorruseline kivihoone, kuid ehitisel puudub Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt kooskõlastatud ehitusprojekt ja ehitusluba.

Eeltoodut aluseks võttes vastustaja leidis, et kaebaja on rikkunud EhS § 29 lg 1 p-i 1, mille kohaselt ehitise omanik on kohustatud tagama enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu (juhul, kui see on nõutav) ja sama seaduse § 29 lg 1 p-i 3 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise (juhul, kui ehitusprojekt on nõutav). Kaebaja esitas vaide Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxx ettekirjutuse nr xx kehtetuks tunnistamiseks kuna haldusakt rikub tema õigust heale haldusele tulenevalt PS §-st 14. Vastustaja leidis, et vaie ei ole põhjendatud ja jättis selle rahuldamata.

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 01.07.2009 korraldusega nr 219 kohustati xx omanikku S.K-d lammutama enda kulul õigusliku aluseta püstitatud kahekorruseline kivihoone hiljemalt 01.11.2009 ning pärast lammutustööde teostamist peavad jääma kinnistule ainult ehitisregistrisse kantud ehitised. Seletusest nähtub ühtlasi, et juhul, kui kinnistu xx omanik S.K viib õigusliku aluseta ehitatud kahekorruselise kivihoone vastavusse ehitusseaduse, Narva-Jõesuu linna ehitusmääruse ja projekteerimistingimustega (mis on talle väljastatud 20.04.2007) ja esitab ehitise tehnilise dokumentatsiooni ning ehitusloa taotluse hiljemalt 01.11.2009, siis vabastatakse ta käesoleva korralduse p-s 1 nimetatud kohustuse täitmisest.

Kaebaja esitas 28.07.2009 vaide, milles palus tunnistada kehtetuks Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 01.07.2009 korraldus nr 219, kuna vaidlustatud korralduse aluseks oli Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxxx ettekirjutus nr xx , mis ei olnud veel jõustunud, sest vastus vaidele oli antud 16.06.2009 kirjaga nr 7.3.1/19-1. Samuti on Viru Maakohtus pooleli menetlus väärteoasjas, mis oli algatatud 18.08.2008. Vastustaja leiab, et vaide rahuldamata jätmine ei pikenda vaidlustamise tähtaega. Vaide esitamine ei välista sama haldusakti vaidlustamist kohtus, kuid seaduses määratud tähtaja jooksul, s.o 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates.

Vastustaja leiab, et kaebuse sisust ei ole võimalik aru saada, millist haldusakti vaidlustatakse. Samuti leiab vastustaja, et kaebaja ei põhjenda oma seisukohti, kuidas rikub vaidlustatav haldusakt tema õigust heale haldusele. Vastustaja märgib, et ehitisregistri andmetel asub xx xx krundil ühekorruseline puukuur ja garaaž. Krundile on ehitatud kahekorruseline kivihoone, mille kohta puudub kooskõlastatud projekt ja ehitusluba. Seega kaebaja rikkus EhS § 29 lg 1 p-i 1, mille kohaselt ehitise omanik on kohustatud tagama enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu (juhul, kui ehitusluba on nõutav) ja kooskõlas EhS §

3-09-1534

3 (4)

29 lg 1 p-ga 3 on ehitise omanik kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav. EhS § 12 lg 2 sätestab, et ehitamiseks peab olema ehitusluba, v.a väikeehitise või muude käesoleva seaduse § 16 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud ehitiste või nende osade ehitamise korral.

KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxxx ettekirjutusega nr xx tehti xx xx asuva ehitise omanikule S.K-le ettekirjutus viia xx xx asuv kahekorruseline kiviehitis ehitusseadusega kooskõlla ja koostada tehniline tööprojekt vastavalt 20.04.2007 väljastatud projekteerimistingimustele nr 7.2.9/31-1 (väljastatud 20.04.2007 nr 7.2.9/31-1 abihoone laiendamiseks) ja taotlema ehitusluba. Ettekirjutuse andmise õigusliku alusena on märgitud EhS § 60 lg 1 p 7, § 61 lg 1 p-d 2 ja 5. Ühtlasi nähtub ettekirjutusest, et ehitis tuleb viia kooskõlla ehitusseadusega hiljemalt 30.04.2009 ning vastasel juhul kuulub ehitis lammutamisele omaniku kulul.

Kaebaja esitas nimetatud ettekirjutuse peale vaide, milles leidis, et vaidlustatav haldusakt rikub kaebaja õigust heale haldusele, mis tuleneb PS §-st 14. Haldusõiguse printsiipideks on muuhulgas õiguskindlus, õiguspärane ootus ja proportsionaalsus. Kaebaja leiab, et haldusmenetluse algatamisel ja vaidlustatava haldusakti väljastamisel pole Narva-Jõesuu Linnavalitsus nimetatud printsiipe järginud ning on piiranud kaebaja PS-st tulenevaid õigusi. Kinnistul xx xxx teostatud kontrollimise käigus ilmnes, et sinna on ehitatud uus kahekorruseline kivihoone, millel puudub Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt kooskõlastatud projekt ning ehitusluba.

Seega on rikutud EhS § 29 lg 1 p-i 1, mille kohaselt ehitise omanik on kohustatud tagama enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui see on nõutav. Vaidlustatud ettekirjutusega kohustati kinnistu omanikku viima kahekorruseline kiviehitis xx xxx ehitusseadusega kooskõlla, st tuleb koostada tehniline tööprojekt vastavalt väljastatud projekteerimistingimustele (väljastatud 20.04.2007 nr 7.2.9/31-1 abihoone laiendamiseks) ja taotleda ehitusluba. Ehitis tuleb ehitusseadusega kooskõlla viia hiljemalt 30.04.2009 ning vastasel korral kuulub ehitis lammutamisele omaniku kulul.

Kohus leiab, et vaidlustatav ettekirjutus on seadusega kooskõlas ja tema tühistamiseks puudub alus. Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku § 19 lg-ga 7 halduskohtus vaatab asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses. Käesoleval juhul kaebaja põhjendab Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxxx ettekirjutuse nr xx tühistamise nõuet ainult sellega, et vaidlustatav haldusakt rikub kaebuse esitaja õigust heale haldusele, mis tuleneb PS §-st 14. Veel märgib kaebaja, et haldusõiguse printsiipideks on muuhulgas õiguskindlus, õiguspärane ootus ja proportsionaalsus.

Kaebaja leiab, et haldusmenetluse algatamisel ja vaidlustatava haldusakti väljastamisel pole Narva-Jõesuu Linnavalitsus nimetatud põhimõtteid järginud ning on piiranud kaebaja PS-st tulenevaid õigusi. Kuna vaidlustatav haldusakt vastab kõigile haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) sätestatud haldusakti tunnustele, st ta on põhjendatud ja sisaldab selle andmise õiguslikku alust, siis ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et kõneallolev haldusakt rikub kaebaja õigust heale haldusele. Kooskõlas HMS §-ga 54 haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Kaebuse esitaja ei ole esitanud muid põhjendusi vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse kohta, kui et haldusakt rikub kaebaja õigust heale haldusele, kuid ei ole märkinud, milliseid konkreetseid õigusnorme haldusakti andmise rikuti. Kohus leiab, et vaidlustatav ettekirjutus vastab HMS § 54 tunnustele, st ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele ning vastupidist ei ole kaebaja tõendanud. Kaebaja ainus põhjendus vaidlustatava haldusakti õigusvastasuse kohta seisneb selles, et vaidlustatav haldusakt rikub kaebaja õigust heale haldusele, mis tuleneb PS §-st 14 (õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku,

3-09-1534

4 (4) täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus). Kaebaja ei ole sisuliselt ettekirjutust vaidlustanud, st ta ei ole vaidlustanud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxx ettekirjutuse nr xx andmisel kohaldatud materiaalõiguse norme. Kaebaja kaebab üksnes haldusmenetluse läbiviimisel väidetavalt toimunud rikkumiste peale, kuid ka selles osas ei konkretiseeri, milliseid konkreetseid õigusnorme rikuti. Nõustuda ei saa kaebajaga ka selles, et kaevatav korraldus on õigusvastane, kuna selles puudub viide korralduse andmise aluseks olevale õigusnormile. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse xx.xx.xxxx ettekirjutuses nr xxx on viidatud, millisele õiguslikule alusele tuginedes kohustati kaebajat viima kahekorruseline kiviehitis xx xxx ehitusseadusega kooskõlla. Nimelt viitab vastustaja siinkohal EhS § 29 lg 1 p-le 1 ja vaidlustatud ettekirjutuse andmise aluseks on EhS § 60 lg 1 p 7, § 61 lg 1 p-d 2 ja 5. Ka 25.02.2009 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele esitatud vaides, milles kaebaja taotles nimetatud ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist, põhjendas kaebaja ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist sellega, et ettekirjutus rikub tema õigust heale haldusele, mis tuleneb PS §-st 14. Nimetatud paragrahv sätestab, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et kaevatav korraldus on õigusvastane, kuna selle väljastamise alused ja õigused antud juhul puudusid. Eeltoodust võib järeldada, et kaebaja arvates ei ole korralduses märgitud vaidlustatud haldusakti andmise õiguslikku alust. Vaidlustatud ettekirjutuses on viidatud EhS § 60 lg 1 p-le 7 ja § 61 lg 1 p-dele 2 ja 5. EhS § 60 lg 1 p 7 kohaselt kuulub ehitusjärelvalvet teostava isiku pädevusse teha ettekirjutusi vastavalt oma pädevusele ja § 61 lg 1 sätestab, et ehitusjärelvalvet teostav ametiisik teeb ehitise omanikule või ehitist ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitamise käigus ei peeta kinni projekteerimistingimustest või ehitatakse ehitusloata (EhS § 61 lg 1 p-d 2 ja 5). Kuigi kaebuses analüüsib kaebaja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse vastust tema 25.02.2009 vaidele Narva-Jõesuu xx.xx.xxxx ettekirjutuse nr xx peale, ei ole ta esitanud taotlust vaideotsuse tühistamiseks, mistõttu kohus vaideotsuse osas sisulist hinnangut ei anna.

Mare Krull Kohtunik

Kohtuotsus jõustus 05.04.2011 Tartu Ringkonnakohtu 04. märtsi 2011 otsusega, millega otsustati jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.märtsi otsus muutmata ning menetluskulud apellandi kanda

Mare Krull kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE