2-09-59536/4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 26.märts 2010.a Paide

Tsiviilasja number 2-09-59536

Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi Ermo Bogdanov’i vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind 22 466.24 EEK

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Silva Kark volikirja alusel

Kostja: Ermo Bogdanov, isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg 26.märtsil 2010.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Ermo Bogdanov’ilt AS Swedbank kasuks 24.10.2007.a poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr 07-193472-VV tulenevalt võlgnevus 29 106.08 (kakskümmend üheksa tuhat ükssada kuus krooni ja 08 senti) krooni, millest 22 466.24 krooni on põhivõlg, 2953.49 krooni on intress ajavahemiku 12.11.2007- 13.07.2008.a eest ja 3686.35 krooni põhiosa viivis ajavahemiku 12.11.2007- 11.11.2009.a eest. 3. Välja mõista Ermo Bogdanov’ilt AS Swedbank kasuks viivis protsendina põhinõudelt (22 466.24 EEK) alates 12.11.2009.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 g 1 sätestatud määras. 4. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-59536 kannab Ermo Bogdanov täies ulatuses. 2. Määrata kindlaks, et AS-i Swedbank menetluskulu on 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ja 5000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu. 3. Ermo Bogdanov peab maksma AS-ile Swedbank 5250.00 (viis tuhat kakssada viiskümmend) krooni hageja menetluskulu hüvitamiseks. 4. Välja mõista Ermo Bogdanov’ilt AS-i Swedbank kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (5250 krooni) alates menetluskulude kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD Ermo Bogdanov ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Ermo Bogdanov võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 Ass Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Swedbank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

MENETLUS AS Swedbank esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Ermo Bogdanov’i vastu 29 106.08 krooni lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, andis talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikenda-

2 (2) Tsiviilasi nr 2-09-59536

mist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega ulatuses, mis on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

ASJAOLUD Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 24.10.2007.a laenulepingu nr xxxxxxxxxxxxxx (edaspidi Leping) summas 22 466.24 EEK, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 12.07.2008.a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 12.kuupäeval summas 2690.54 krooni. Alates 12.11.2007.a kuni 12.07.2008.a kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 9 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. 10.07.2008.a saatis hageja kostjale kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevusesuuruse kohta, andis talle tähtaja võla tasumiseks 25.07.2008.a ja hoiatas võla tasumata jätmise korral alustada kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. Hageja antud tähtajaks kostja võlgnevust ei tagastanud. 11.11.2009.a seisuga võlgneb kostja hagejal 29 106.08 krooni, millest 22 466.24 krooni on võla põhisosa, 2953.49 krooni intress ajavahemiku 12.11.2007-13.07.2008.a eest ning 3686.35 krooni põhiosa viivis ajavahemiku 12.11.2007-11.11.2009.a eest. TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

ÕIGUSLIKUD ALUSED Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodut arvestades on hageja nõue põhivõla, intressi ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses märgitud menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb hageja menetluskulu 250 kroonist maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust ja 5000 kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Maksekäsu kiirmenetlus hageja nõudes kostja vastu jäeti rahuldamata 21.10.2009.a kohtumäärusega. Hageja esitas samas nõudes sama kostja vastu hagiavalduse kohtusse 13.11.2009.a, st ühe kuu jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest. Seega tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv arvata käesoleva tsiviilasja menetluskuluks. Hagiavalduse esitamisel tasutud 5000 krooni riigilõivu on hagihinda arvestades kooskõlas seadusega, vajalik ja põhjendatud. Hageja menetluskulu peab kostja hüvitama täies ulatuses.

Sirje Lahesoo Kohtunik