2-09-26104/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Iko Nõmm ja Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2010. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-09-26104 Tsiviilasi K. K.`i hagi I. H. vastu lapsele elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22. detsembri 2009. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

I. H. apellatsioonkaebus Apellant I. H. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX X-XX XXXXXXX) Vastustaja K. K. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX), lepinguline esindaja Gondo Olevsoo Menetluse liik Kohtuistung 22. märtsil 2010. a.

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 22. detsembri 2009. a. otsus K. K.`i hagis I. H. vastu lapsele elatise väljamõistmiseks osaliselt – osas, millega elatis mõisteti kostjalt välja tagasiulatuvalt ajavahemiku eest 4. juunist 2008. a. kuni 3. juunini 2009. a. Tühistatud osas saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 2. Jätta maakohtu otsus muutmata osas, millega I. H.lt mõisteti poja C. ülalpidamiseks K. K.’i kasuks välja elatis 2175 krooni kuus alates 4. juunist 2009. a. kuni lapse täisealiseks saamiseni 19. märtsil 2022. a. 3. Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. 4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d :

2 1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

4. juunil 2009. a. esitas K. K. Harju Maakohtusse hagi I. H. vastu lapsele elatise saamiseks. Hageja taotles kostjalt elatise väljamõistmist summas 4235 krooni tagasiulatuvalt alates 4. juunist 2008. a. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust XX.XX.XXXX. a. sündinud poeg C. H.. Poeg elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja ei ole andnud raha lapse ülalpidamiseks. Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks igakuiselt 7325 krooni: eluasemekulud 2250 krooni, kulutused toidule 1500 krooni, kulutused transpordile 375 krooni, sidekulud 300 krooni, kulutused tervishoiule 500 krooni, hügieenitarvetele 500 - 600 krooni, kulutused koolikohustuse täitmiseks 300 krooni, riietele ja jalanõudele 1000 krooni, muud vältimatud püsikulutused 500 krooni. Oma varalise olukorra kohta teatas hageja, et tema sissetulek on 7000 krooni (bruto) kuus. Kostja varandusliku olukorra kohta hagejal andmed puuduvad.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse kestel nõustus kostja tasuma elatist 1000 krooni ja maksma sellele lisaks lasteaiamaksu (600 – 850 krooni kuus). Hagejal puudub alus nõuda elatist tagasiulatuvalt. 11. veebruaril 2009. a. sõlmisid pooled Nõmme Linnaosa Valitsus sotsiaalhoolekande osakonnas kokkuleppe, millega lepiti kokku kostja lapsega suhtlemise kord ja elatise suurus 2500 krooni. Maksepäevadeks on 10. ja 25. kuupäev. Suuliselt leppisid pooled kokku, et elatist vähendatakse 90 krooni, kui laps viibib kostjaga rohkem päevi kui kokku lepitud. Kuni juunikuuni tasus kostja elatist vastavalt sellele kokkuleppele nii ülekandega kui sularahas. Et kostja ema on tasunud lapse lasteaia arved: juunis 3000 krooni, augustis 600 krooni ja oktoobris 681 krooni, siis arvas kostja need summad alates juunist tasutavast elatisest maha. Kostja arvestas elatisest maha ka tasu päevade eest, mil laps oli temaga kokkuleppevälistel päevadel. Lisaks igakuisele kahele nädalavahetusele on laps alates kokkuleppe sõlmimisest kostja juures viibinud kokku 55 päeva: märtsis 11, aprillis 7, mais 6, juunis 8, juulis 9, augustis 5, septembris 6, oktoobris 3 (kuni 13. oktoobrini). Ajavahemikul 1. augustist 2008. a. kuni 11. veebruarini 2009. a. elas laps alaliselt kostja juures ja sel ajal hageja kostjat rahaliselt ei toetanud. Kostja ostab lapsele riideid, mänguasju ja muud vajaliku, kandes peale elatise veel kulutusi ca 800 krooni kuus. Lisaks on kostja tasunud lapse silmaarsti arve 500 krooni.

3 Hageja poolt esitatud andmed lapsele vajalike väljaminekute kohta on põhjendamatult suured ja tõendamata. Kostja ei nõustu eluasemekulude suurusega, transpordi-, sideja koolikohustuse täitmise kulu lapsel ei ole. Kulutused tervishoiule on ehk 200 - 250 krooni, riietele kulub 500 krooni. Kostja igakuine brutosissetulek on 4500 krooni.

Esimese astme kohtu otsus

22. detsembri 2009. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks poja C. ülalpidamiseks alates 4. juunist 2008. a. kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatise 2175 krooni kuus. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg. 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi, § 61 lõigete 1 ja 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lõikest 4 ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus. Kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et kulutusi poja ülalpidamiseks on ta teinud, kuid mitte piisavas ulatuses ja neid on kostja eest teostanud kostja ema L. H. 1250 krooni ulatuses. Kostja on tasunud lapse lasteaiamaksu 600 krooni. Kuna kostja ei ole andnud materiaalseid vahendeid lapse ülalpidamiseks piisavas ulatuses, on see kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Seega on hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks põhjendatud. Elatise kandmist lapse pangakontole saab lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Kuna hageja ei ole sellist ettepanekut teinud, et kostja kannab raha lapse arvele, tuleb elatis välja mõista kostjalt hageja kasuks, sest PkS § 61 lg. 1 mõtte kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus antud vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb. Hageja on näidanud hagiavalduses üksikasjalikult, kui palju tal raha lapse ülalpidamiseks kulub, kostja on neid kulutusi vaidlustanud. Kostja selgitused, et on andnud igakuiselt lapsele ülalpidamist, on tõenditega kinnitamata. L. H. on teinud ülekandeid lapse ülalpidamiseks ja osaliselt ka kostja ise on tasunud lapse lasteaiamaksu, mille kohta on kostja esitanud maksekorraldused. Arvestades esitatud dokumentaalseid tõendeid, tuleb pidada põhjendatud ülalpidamiskuludeks lapsele ühes kuus hagis esitatud kulutusi osaliselt. Kostja kinnitas, et tema sissetulekuks on töötasu 4500 krooni ning hageja on kinnitanud, et tema sissetulekuks on töötasu 7000 krooni. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus, s. o. minimaalmääras. PkS § 70 lg. 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud sama seaduse § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid, s. o., kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kuivõrd kostja ei ole maksnud lapsele elatist, tuleb temalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, s. o. alates 4. juunist 2008. a.

Apellatsioonkaebus

Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja vähendada väljamõistetud elatist 17.812 krooni võrra.

Maakohus tuvastas asjaolusid ebapiisavalt, mille tulemusena tagasiulatuvalt väljamõistetud elatis on osalt ülemäärane. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja faktiväidetega. Kostja väitis kirjalikus vastuses, et elatise väljamõistmine alates 4. juunist 2008. a. ei ole õige, kuna laps elas 1. augustist 2008. a. kuni 11. veebruarini

4 2009. a. alaliselt kosta juures ja oli tema ülalpidamisel. Rahasse arvestatuna teeks see umbes 13.904 krooni. Hageja seda asjaolu vaidlustanud ei ole. Hagejale nimetatud aja eest elatise väljamõistmisel rikastuks ta alusetult kostja arvel. Lisaks väitis kostja, et veebruarist oktoobrini 2009. a. viibis laps vastavalt poolte vahel kokku lepitule kostja juures 55 päeva. Ka sel ajal hoidis hageja lapse ülalpidamise arvel kokku. Rahas väljendatuna oleks elatise summa nende päevade eest 3908 krooni.

Vastustaja seisukoht

Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Väide, et laps on 6 kuud ja 11 päeva ning täiendavalt veel 55 päeva olnud üksnes kostja ülalpidamisel, ei vasta tõele. Laps elas sel ajal koos hagejaga algul lühikest aega kostja vanemate korteris, kust nad välja aeti, seejärel oma vanaema juures Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX-XX ning hiljem üürikorteris. Laps on küll viibinud kostja vanemate elukohas, kuid ei ole seal alaliselt elanud.

Hageja töötas kuni 17. detsembrini 2009. a., seega ajal, mil kostja nimetab end lapse ainsaks ülalpidajaks, ning teenis keskmiselt 7000 krooni kuus, kostja aga hageja teada üldse ei töötanud ega saanud ka tulu, kuigi maakohtule esitatud väidete kohaselt on FIE ja saavat töötasu 4500 krooni kuus. Praegu on hageja tööta ja alates 5. jaanuarist 2010. a. töötuna arvel. Hageja koos lapsega elatub praegu sugulaste ja sõprade toetusest. Hageja palub muuta maakohtu otsust, arvestades hageja materiaalset seisundit.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks nende ühise lapse C. ülalpidamiseks välja elatise 2175 krooni kuus alates hagi esitamisest 4. juunil 2009. a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg. 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega ei kontrolli kolleegium maakohtu otsust osas, millega kostjalt on elatis välja mõistetud alates 4. juunist 2009. a., vastavalt TsMS § 456 lg. 4 lausele 2 on kohtuotsus selles osas jõustunud ning sundtäidetav.

Osas, millega maakohus mõistis kostjalt elatise välja tagasiulatuvalt aasta eest enne hagi esitamist (ajavahemiku eest 4. juunist 2008. a. kuni 3. juunini 2009. a.), tuleb otsus kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 3 tühistada, tsiviilasi saata aga uueks läbivaatamiseks maakohtule. Otsus selles osas tuleb tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu.

TsMS § 656 lg. 1 p. 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Sama paragrahvi lg. 2 lausest 2 nähtub, et ringkonnakohtul on õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tagasiulatuvalt aasta eest enne elatisehagi esitamist esitatud nõude rahuldamise kohta on olulises ulatuses põhjendamata ja apellatsioonimenetluses ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada. Lisaks ei täitnud maakohus seda nõuet menetledes nõuetekohaselt ka eelmenetluse ülesandeid.

Nõuded otsuse põhjendusele sisalduvad TsMS § 442 lõikes 8, mille lausete 1 – 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta.

5

Elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise nõude aluseks võib olla PkS § 70 lg. 2, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud sama seaduse § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Seega tuleb tagasiulatuvalt elatise saamiseks esitatud hagi lahendamiseks esmalt tuvastada, millises ulatuses tuli elatist vaidlusalusel ajavahemikul elatisekohustuse kohaseks täitmiseks maksta, aga samuti, kas ja kui, siis millises ulatuses elatisekohustust tegelikult täideti. Kui vanem ei ole andnud lapsele ülalpidamist piisavalt, siis on tegemist ülalpidamiskohustuse rikkumisega, nagu maakohuski on leidnud, see ei tähenda aga, nagu ei tuleks elatise tagasiulatuvalt väljamõistmisel arvestada selle osaga elatisest, mida kohustatud vanem lapse ülalpidamiseks on sel ajal tegelikult andnud. Kui laps on vaidlusalusel ajavahemikul elanud vanema juures, kellelt elatise väljamõistmist hagetakse, ja olnud tema ülalpidamisel, siis tuleb seegi elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Kui elatisekohustuse suuruse ja selle täitmise ulatuse võrdluses selgub, et elatisekohustust ei ole kohaselt täidetud, tuleb hinnata seda, ega esinenud PkS § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid, mis elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise välistaksid. Hageja nõudis kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt põhjendusel, et vabatahtlikult kostja raha lapse jaoks ei maksa. Hagiavaldusele esitatud kirjalikus vastuses väitis kostja, et 11. veebruaril 2009. a. sõlmisid pooled lapsega suhtlemise korra ja elatise maksmise kohta kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt kostja pidi maksma elatist 2500 krooni kuus, et suuliselt lepiti lisaks sellele kokku, et kui laps viibib kostja juures rohkem kui kirjalikus kokkuleppes kokku lepitud, siis väheneb kostja elatisekohustus 90 krooni võrra päevas, et ajavahemikul 13. veebruarist kuni 13. oktoobrini 2009. a. viibis laps kostja juures lisaks suhtlemiskorras kokkulepitule veel 55 päeva, et ajavahemikul 1. augustist 2008. a. kuni 11. veebruarini 2009. a. elas laps üldse alaliselt kostjaga ning sel ajal hageja last rahaliselt ei toetanud, et kostja või kostja eest tema ema on tasunud elatist vastavalt pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele kuni 2009. a. juunini ning et elatise hulka on kostja arvanud tema või tema ema poolt tasutud lasteaiamaksed. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja ka tõendeid, muuhulgas pooltevahelise kokkuleppe lapsega suhtlemise korraldamisel, milles sisaldub tingimus elatise suuruse ja selle maksmise tähtaegade kohta (tl. 20 – 21), samuti maksedokumendid lapse lasteaiamaksu tasumise ja elatise hageja arvele ülekandmise kohta (tl. 23 – 25). Maakohtu otsuses ei sisaldu tuvastatud faktilisi asjaolusid, mille põhjal saaks teha järeldusi selle kohta, millises ulatuses pidi kostja hagejale aasta jooksul enne elatisehagi esitamist lapse ülalpidamiseks igakuist elatusraha maksma, aga samuti, kas ja millises ulatuses kostja selle aja jooksul oma elatise maksmise kohustust täitis. Kostja väidetele ega tema esitatud tõenditele ei ole maakohus andnud mingit hinnangut. Tõenduslikku osa selle nõude kohta otsus üldse ei sisalda. Kohtuotsusest ei nähtu samuti, miks kohus kostja väidetega ei nõustu. Käsitletava nõude rahuldamise kohta otsusest põhjendus sisuliselt puudub. TsMS § 392 lg. 1 kohaselt tuleb kohtul eelmenetluses muuhulgas eelkõige selgitada välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks (punktid 2 ja 3). Saanud kostja vastuväited hagile, ei selgitanud maakohus välja hageja faktilisi ja õiguslikke väiteid kostja vastuväidete kohta ega tõendeid, millega kumbki menetlusosaline oma igat faktiväidet tõendada soovib. Vastuolus TsMS § 351 lõikega 1 ei ole kohus arutanud menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohus ei ole juhtinud poolte tähelepanu vajadusele esitada oma seisukohad vastaspoole seisukohtade suhtes. Seega ei ole eelmenetluse ülesandeid asja lahendamiseks vajalikus mahus täidetud. Eespoolkirjeldatud puudusi ei ole apellatsioonimenetluses võimalik kõrvaldada, sest esimese astme kohtu menetluses täitmata jäänud eelmenetluse ülesannete täitmine ei ole apellatsioonimenetluses selle menetluse eripära arvestades võimalik. Ka olulises ulatuses põhjendamata kohtuotsuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik vaidlust uue sisulise

6 otsusega lahendada. Seaduses sätestatud põhimõtte kohaselt vaatab vaidluse esmalt läbi maakohus (TsMS § 9 lg. 3), vaidluse läbivaatamine hõlmab ka põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Vaidlusaluse nõude kohta apellatsioonimenetluses uue sisulise otsuse tegemine eeldaks olulise faktikogumi esmakordset tuvastamist, selle esmakordselt apellatsioonimenetluses tuvastamise korral kaotaksid aga pooled kassatsioonimenetluse eripära arvestades võimaluse kaevata kohtuotsuse peale tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise osas. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt täita eelmenetluse täitmata ülesanded ning seejärel lahendada vaidlus elatise tagasiulatuvalt saamiseks kooskõlas materiaalõiguse normidega, koostades selle kohta seaduse nõuetele vastava kohtuotsuse. Vastuseks hageja nõudele, mille ta esitas vastuses apellatsioonkaebusele, selgitab ringkonnakohus, et maakohtu otsuse tühistamist või muutmist oleks hageja saanud taotleda otsuse peale apellatsioonkaebusega edasi kaevates, seda tegemata ei saa ta aga otsuse muutmist taotleda.

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Malle Seppik