2-10-4656/22-10-4656/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2010-03-26

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

2-10-4656 1 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-4656 Tsiviilasi VVOsaühingu hagi IM vastu võlgnevuse 9 582,15 krooni ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 9 582,15 krooni Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetlu...

2-10-4656

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

26.

märts 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-4656

Tsiviilasi

VVOsaühingu hagi IM vastu võlgnevuse 9 582,15 krooni ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

582,15 krooni Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

- hageja: VVOsaühing (registrikood XXX; asukoht XXX) - hageja esindaja: vandeadvokaat Armand Reinmaa (Reinmaa & Partnerid, Uus-Tatari 25/Veerenni 13, 10134 Tallinn; e-post armand@reinmaa.ee) - kostja: IM(isikukood XXX; elukoht XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

22.

märts 2010.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Kinnitada poolte vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss: 1.1. Kostja tasub hagejale põhinõudena 9 582,15 krooni, viivisena 1 838,32 krooni, õigusabikuludena 4 000 krooni ning pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 1 000 krooni. Lähtuvalt eeltoodust tasub kostja hagejale kokku 16 420,47 krooni (kuusteist tuhat nelisada kakskümmend krooni ja 47 senti). Kostja kohustub nimetatud summa hagejale tasuma maksegraafiku alusel hageja arvelduskontole nr Swedbank AS-is alljärgnevalt:

Makse tähtpäev Osamakse summa 15.03.2010 2 736,75 krooni 15.04.2010 2 736,75 krooni

15.05.2010 2 736,75 krooni 15.06.2010 2 736,75 krooni 15.07.2010 2 736,75 krooni 15.08.2010 2 736,75 krooni

1.2.

Hageja kinnitab, et põhivõlgnevuse moodustavad hageja poolt kostjale kui korteriomanikule perioodil 18.06.2007.a kuni 18.10.2009.a haldusteenuste osutamise tasud. 1.3. Kompromissi punktis 1.1. nimetatud maksete teostamisega loetakse eranditult kõik kostja lepingulised ja lepinguvälised kohustused kompromissi punktis 1.2. nimetatud ajaperioodi eest, sõltumata sellest, kas need seonduvad hagi aluseks olevate ja hagiavalduses märgitud asjaoludega otsuselt või kaudselt, esitatud käesolevas menetluses või mitte, hageja ees täielikult täidetuks. 1.4. Hageja ei esita kostja vastu mingeid täiendavaid nõudeid (s.h näiteks põhivõlgnevuse, viivise, leppetrahvi, kahju vms nõudeid) ja loeb kõik kostja kohustused hageja ees ammendavalt ning pöördumatult lõppenuks. 1.5. Pooled ei ole teineteise vastu olnud nõudeid ega õigusi võõrandanud ega mistahes muul viisil käsutanud ega sõlminud mistahes kokkuleppeid nende käsutamiseks tulevikus. 1.6. Juhul, kui kostja hilineb kahe maksegraafikujärgse makse teostamisel, allub kostja kohesele sundtäitmisele kogu võlgnevuse ulatuses. 1.7. Kostja kannab hageja menetluskulud, mis on sätestatud käesolevas kompromissis. Kompromissis sätestamata täiendavad menetluskulud kannab kumbki pool ise.

Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-10-4656 menetlus.

Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Menetluskulude jaotus 1. Rahuldada hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist VVOsaühingule hagiavalduse esitamise eest pool tasutud riigilõivust, s.o 1 000 (üks tuhat) krooni, arvelduskontole nr Swedbank AS-is.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 (kahe) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-4656, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

2-10-4656

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK VVOsaühing esitas 29.01.2010.a Harju Maakohtule hagi IM vastu võlgnevuse 9 582,15 krooni ja viivise väljamõistmiseks.

03.03.2010.a esitasid pooled kohtule 22.02.2010.a sõlmitud kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada ilma kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-st 432 ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-st 1. Lähtudes TsMS § 632 lg-st 4 ja § 661 lg-st 4 on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitava kohtumääruse suhtes määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kahe päevani alates kompromissi kinnitava kohtumääruse kättesaamisest. Hageja palub tagastada talle pool tasutud riigilõivust, s.o 1 000 krooni.

Hageja esindaja teatas 26.03.2010.a kohtule hageja arvelduskonto numbri, millele tasutakse võlgnevus ja tagastatakse ½ riigilõivust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui

kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

CKE Inkasso OÜ on tasunud hageja eest 28.01.2010.a (maksekorraldus nr 245) hagiavalduse esitamise eest kostja vastu riigilõivu 2 000 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 1 000 krooni. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr Swedbank AS-is.

Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale õigusabikuludena 4 000 krooni ja pool tasutud riigilõivust summas 1 000 krooni. Samuti on pooled kokku leppinud, et kostja kannab hageja menetluskulud, mis on sätestatud käesolevas kompromissis ning kompromissis sätestamata täiendavad menetluskulud kannab kumbki pool ise.

TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

Indrek Parrest kohtunik