2-09-39777/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-09-39777

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2010 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-39777 Tsiviilasi KJ hagi KP vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind 54 450 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KJ(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja KP(isikukood XX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista KP’lt igakuine elatis summas 3 025 (kolm tuhat kakskümmend viis) krooni poeg KJP(sünd XXX) ülalpidamiseks alates 01.06.2009 kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o XXX, KJkasuks.

3. Välja mõista KP’lt igakuine elatis summas 3 025 (kolm tuhat kakskümmend viis) krooni tütar SP (sünd XXX) ülalpidamiseks alates 01.06.2009 kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o XXX, KJ kasuks

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Menetluse käik 1. 13.08.2009 esitas KJ Pärnu Maakohtule avalduse KP vastu maksekäsu kiirmenetluses elatise nõudes. Kohus rahuldas avalduse ning tegi määrusega makseettepaneku, mille edastas koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja märkis, et võlgniku

2-09-39777

2 vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 01.10.2009 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus. Hagi on menetlusse võetud 18.11.2009 määrusega (tl 40).

Hageja nõue ja põhjendused 2. Hageja palub kostjalt välja mõista peale hagiavalduse täpsustamist ning kompromissettepanekut igakuine elatis summas 2 500 krooni + tulumaks poja KJP ülalpidamiseks alates 01.05.2009 ning igakuine elatis summas 2 500 krooni + tulumaks tütre SP ülalpidamiseks alates 01.05.2009.

3. Poolte kooselust sündis XXX poeg KJP (tl 33-34) ja XXX tütar S P (tl 32). Lapsed elavad hageja juures. Kostja täidab laste ülalpidamist ebaregulaarselt, maist kuni augustini ei ole kostja laste ülalpidamist toetanud. Varasemalt perioodil 01.02.2005-.01.12.2007 tasus kostja ülalpidamist 10 000 krooni kuus ja kuni 01.05.2009 7 000 krooni kuus (tl 37-39). Kostja ei ole lastega ka maist kuni augustini suhelnud.

4. Hageja on alates 05.05.2008 töötu ja hageja sissetulekuks on töötuskindlustus ja peretoetus summas 5 000 krooni. Hagejale kuulub korter asukohaga XXX, Tallinn (tl 35-36). Samuti on hagejal kohustused panga ees, laenujääk 431 154,11 krooni. Kostja töötab hagejale teadaolevalt mitteametlikult ning kostja sissetulekuks on keskmiselt 30 000 krooni kuus. Kostjale kuulub kinnistu Viljandi maakonnas.

5. Kummalegi lapsele kulub kuus keskmiselt 7 000 krooni. KJP kulud on: eluasemekulud 1 000 krooni, toit 2 500 krooni, transport 200 krooni, sidekulud 200 krooni, tervishoid 500 krooni, hügieenitarbed 300 krooni, koolikohustus 300 krooni, riided ja jalanõud 1 000 krooni, vältimatud püsikulutused 1 000 krooni. SP kulud on: eluasemekulud 1 000 krooni, toit 2 500 krooni, transport 100 krooni, sidekulud 100 krooni, tervishoid 500 krooni, hügieenitarbed 300 krooni, riided ja jalanõud 1 000 krooni, vältimatud püsikulutused 1 500 krooni.

Kostja vastuväited 6. Kostja on nõus maksma kummagi lapse ülalpidamiseks 2 500 krooni kuus, kui hageja lubab kostjal veeta lastega iga kuu teise ja neljanda nädalavahetuse, sealhulgas viibida lastel kostja elukohas ning suvekuudel olla lastega koos vähemalt 14 päeva.

7. Kostja märgib, et ei vasta tõele, et kostja ei ole soovinud lastega ajavahemikul 01.05.2009 kuni august 2009 suhelda. Kostja on üritanud lastega kokku saada, kuid hageja vastuväiteks on, et kui kosja elatist õigeaegselt ei tasu, siis lapsi ka ei näe. Samuti on hageja keelanud kostjal mitmel korral lastega telefoni teel suhelda. Hageja keelab viia lapsi ka kostja elukohta XXX, Tartu, kus kostja elab oma elukaaslase ja kolmanda lapsega MP’ga (tl 56), kuna korter ei kuulu kostjale, vaid kostja elukaaslasele. Kostja märgib aga, et lapsed on alati tema elukohta oodatud. 07.2009 viibis kostja lastega oma ema juures ning 01.09.009 viibis kostja poja 1. klassi aktusel.

8. Kostja on seisukohal, et ei vasta tõele, et kostja ei ole lapsi perioodil 01.05.2009-august 2009 üldse toetanud, hageja esitatud pangaväljavõttest nähtub, et kostja on kandnud hagejale raha 20.05.2009. Kosta kinnitab, et nimetatud perioodil elatise ebakorrapärane tasumine ei ole tingitud kostja soovimatusest lapsi toetada, vaid on tingitud kostja raskest majanduslikus olukorrast ja ebakindlast sissetulekust. Hageja märgitud töötasu summas 30 000 krooni ei vasta tõele, isegi varasemalt tasutud elatis 10 000 krooni kuus on moodustanud suurema osa kostja sissetulekust, mis on jätnud raskemasse olukorda kostja kolmanda lapse. Kostja leiab, et varasemalt perioodil 01.02.2005- 01.12.2007 tasutud 10 000 krooni kuus ja edaspidi 7 000 krooni kuus, lisaks hagejale tasutud summad korteri remondiks 30 000 krooni (tl 54) ja 60 000 krooni ja lastega tehtud väljasõidud tõestavad, et kostja ei ole hoolimatu lapsevanem.

2-09-39777

3 Kohtuotsuse põhjendus

9. Juhindudes TsMS § 403 lahendab kohus poolte nõusolekul asja seda kohtuistungil arutamata, kirjalikus menetluses.

10. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.

11. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

12. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Samuti tuleb arvestada, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Nimetatud tulumaksu saab elatusraha maksnud pool riigilt tagasi taotleda järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitamisel.

13. Poolte kooselust on sündinud XXX poeg KJP(tl 33-34) ja XXX tütar SP (tl 32). Lapsed elavad hageja juures. Kostja täidab laste ülalpidamist ebaregulaarselt ning maist kuni augustini ei ole kostja laste ülalpidamist toetanud. Varasemalt perioodil 01.02.2005-01.12.2007 tasus kostja ülalpidamist 10 000 krooni kuus ja kuni 01.05.2009 7 000 krooni kuus (tl 37-39). Hageja väitel on hageja töötu ning hageja sissetulekuks on töötukindlustus ja peretoetus 5 000 krooni, mis nähtub kohtule esitatud pangaväljavõtetest (tl 37). Hagejale kuulub kaasomandis olev korteriomand asukohaga XXX, Tallinn (tl 35-36). Kostja on nõus maksma kummagi lapse ülalpidamiseks 2 500 krooni kuus, kui hageja lubab kostjal veeta lastega iga kuu teise ja neljanda nädalavahetuse, sealhulgas viibida lastel kostja elukohas ning suvekuudel olla lastega koos vähemalt 14 päeva. Kostja ei ole tõendeid oma sisstulekute ja oma varalise seisundi kohta esitanud.

14. Kohus märgib, et tulenevalt seadusest on vanematel kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, mida laps vajab igakuiselt. Laste ülalpidamine ei sõltu sellest, kas vanem saab lapsega suhelda või mitte, laps vajab ülalpidamist, sealhulgas süüa, et areneda ja kasvada igapäevaselt. Kui vanem ei saa oma lastega suhelda on vanemal õigus ja kohustus pöörduda avaldusega sotsiaalhoolekande asutuse või kohtu poole, kuid vanem ei või jätta last ilma ülalpidamisest. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et alates maist 2009 on kostja maksnud laste ülalpidamiseks elatusraha ebakorrapäraselt. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt. Antud juhul on kostja maksnud elatist ebapiisavalt, samas kohtule esitatud pangaväljavõtetest nähtub, et varasemalt on kostja olnud suuteline tasuma laste ülalpidamiseks 10 000 krooni kuus ja 7 000 krooni kuus, seega kostja varaline seisund võimaldab elatise maksmist üle miinimumsumma.

15. Hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealisi lapsi, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, arvestades elukallidust, laste vajadusi, samuti asjaoluga, et kostja on nõus maksma kummagi lapse ülalpidamiseks 2 500 krooni, kuigi seab selle tingimuse lastega suhtlemisel, peab kohus käesoleval

2-09-39777

4 ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks 2 500 krooni kuus + tulumaks 21%, so 3 025 krooni kuus.

16. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Hageja palub elatise välja mõista alates 01.05.2009. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub aga, et kostja on 20.05.2009 ja 25.05.2009 tasunud hagejale elatusraha laste ülalpidamiseks, seega ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine alates 01.05.2009, vaid alates 01.06.2009.

17. Kohus märgib, et tulenevalt PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Menetluskulud 18. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 4 ja § 164 lg 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt riigilõivuseadus (RLS) § 22 lg 2 riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Juhinduvalt TsMS § 129 lg-st 2 on hagihind 54 450 krooni.

Maire Lukk Kohtunik