3-10-749/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated23.03.2010 saabus Tallinna Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi maksuhaldur) taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Taotleja palub seada
Legislator headnote
AI generated3-10-749/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Taotleja palub seada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadriann Ikkonen
Määruse tegemise aeg ja koht
25. märts 2010, Tallinn
Haldusasja numbrid
3-10-749
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute
sooritamiseks O.L.’i ja A.V.’i nimel registrisse kantud
kinnisasjade suhtes.
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja
Tollikeskuse taotlus ja anda MKS § 1361 lõike 1 alusel
luba hüpoteekide seadmise taotlemiseks järgmiselt:
1.1. hüpoteek summas 800 000 krooni A.V.’i
nimel
kinnistusraamatus registreeritud elamumaale, registriosa
numbriga xxxxxxxxx
1.2. hüpoteek summas 835 339 krooni O.L.’i
nimel
kinnistusraamatus registreeritud elamumaale, xxxxxxxx
2. Saata määrus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja
tollikeskusele.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib Maksu- ja Tolliameti Põhja
maksu- ja tollikeskus kümne päeva jooksul arvates määruse
ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 30
lg 2 p 1; § 471 lg 1).
ASJAOLUD
1. 23.03.2010 saabus Tallinna Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
(edaspidi maksuhaldur) taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Taotleja palub seada
kohtulikud hüpoteegid kogusummas 1 635 339 krooni A.V.’i ja O.L.’i kinnistusraamatus
registreeritud
kinnistutele.
Maksuhaldur
selgitas,
et
taotluse
esitamise
aluseks
on
maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 136¹ lg 1, mille kohaselt juhul, kui maksude
tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva
rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse
tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku
struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130
lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud.
2. Maksuvõlg on tekkinud OÜ Maxeffect, registrikood 11361439, poolt deklareeritud
maksukohustuste täitmata jätmise tulemusena perioodil mai 2009 kuni september 2009. OÜ
Maxeffect juhatuse liikmeteks perioodil 31.05.2007 kuni 14.09.2009 oli O.L. ja alates
26.05.2008 kuni käesoleva ajani on juhatuse liikmeks A.V.. Maksuvõla sissenõudmiseks tegi
maksuhaldur 02.10.2009 korralduse nr 13-11/2511, mille kohaselt kuulus 10 päeva jooksul
tasumisele maksuvõlg summas 1 613 527 krooni. 07.10.2009 arestis maksuhaldur OÜ Maxeffect
arvelduskontod Swedbank AS-s ja AS-s SEB Pank.
3. 02.11.2009 määrusega võeti Harju Maakohtu määrusega menetlusse OÜ Maxeffect
pankrotiavaldus. 09.03.2010 tegi Harju Maakohus määruse, milles lõpetas OÜ Maxeffect
pankrotimenetluse, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu. 08.01.2010 OÜ Maxeffect
ajutise pankrotihalduri Aivar Leismanni poolt Harju Maakohtule esitatud aruande kohaselt on
OÜ Maxeffect varad 8 077,41 krooni, milleks on nõue VMV Hulgi OÜ vastu. Võlgnikule
kuuluvaid nõudeid OÜ Baltfix vastu, summas 1 000 000 krooni (laenulepingud) on ajutine
pankrotihaldur lugenud väärtusetuks. Muid varasid OÜ-l Maxeffect ei ole. Maksuhaldur
tuvastas, et e-kinnistusraamatu, Ehitisregistri ja X-tee kaudu ligipääsetavast Eesti Riikliku
Autoregistri andmebaasi andmete alusel ei oma OÜ Maxeffect registervara. Taotleja kinnitab, et
vastavalt Patendiameti elektroonilisele andmebaasile ei ole OÜ Maxeffect nimel registreeritud
kaubamärke, patente või leiutisi. Maksuvõla sissenõudmine OÜ-lt Maxeffect ei ole seega taotleja
hinnangul võimalik.
4. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt alustati võlgniku selgituste järgi hulgikaubandusega
2007 aasta keskel. Selleks renditi ladu aadressil Magasini 31, Tallinn. Võlgniku 2008.
majandusaasta aruandest selgub, et võlgniku 2008 aruandeaasta kahjum oli -719 841 krooni.
Sellega langes võlgniku omakapital miinusesse - 679 841 krooni. Äriseadustikus § 176 nõutud
meetmeid aga ette ei võetud. Aruandesse kirjutati, et 2008. majandusaasta kahjum kaetakse
järgmiste aastate kasumiga ja jätkati majandustegevust. Ettevõttel oli seisuga 31.12.2008
käibevara kokku 8 187 458 krooni ja lühiajalisi kohustusi kokku 9 223 568 krooni. Põhivara oli
võlgnikul 31.12.2009 seisuga summas 456 269 krooni. Põhja maksu- ja tollikeskuse 31.08.2009
otsusest nr 13-1/3194 selgub, et 13.08.2009 esitas Maxeffect taotluse maksuvõla tasumise
ajatamiseks kuueks kuuks summas 1 314 343 krooni. Sellele lisatud bilansist selgub, et
aruandeaasta kahjum oli 379 037 krooni ja äriühingu omakapital - 958 878 krooni ning
osakapital 40 000 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ühes oluliseks
maksejõuetuse põhjuseks ilmselgelt ka võlgniku rasked juhtimisvead. 31.12.2009 seisuga oli
võlgniku eelmise majandusaasta kahjum 719 841 krooni ja oma kapital miinus 679 841 krooni.
Sellises situatsioonis on ilma tagatiseta raha laenamine varatule etteõttele OÜ Baltfix summas
392 000 krooni vaieldamatult võlausaldajate huve kahjustav. Sama kehtib analoogse
laenulepingu kohta, mis sõlmiti OÜ-ga Baltfix 05.06.2009 summas 608 000 krooni. Võlgniku
omakapital oli negatiivne juba seisuga 31.12.2008. Seega oleks pidanud Võlgniku osanikud juba
sellel ajal vastavuses äriseadustiku §-ga 176 suurendama osakapitali nõutud miinimumini või
otsustama osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või
pankrotiavalduse esitamise.
5. Taotleja tuvastas, et OÜ Maxeffect nimel sõlmiti 15.01.2009 laenuleping OÜ-ga Baltfix, mille
kohaselt laenati 392 000 krooni. 05.06.2009 sõlmiti samade poolte vahel järgmine laenuleping,
summas 608 000 krooni ning 07.10.2009 loovutati laenulepingust tulenevad nõuded Appartus
OÜ-le sissenõudmiseks. OÜ Maxeffect poolt on kõik lepingud allkirjastanud A.V.. OÜ
Maxeffect ajutine pankrotihaldur on pöördunud järelepärimisega OÜ Appartus poole, kelle
esindaja hindas 09.02.2010 kirjas nõuet lootusetuks, kuna OÜ Baltfix on pankrotiseisus. OÜ
Baltfix juhatuse liige I. A. on võlga tunnistanud, kuid selgitanud, et rahalised vahendid selle
tasumiseks puuduvad. Seega andis taotleja hinnangul OÜ Maxeffect äriühingu rahalistest
vahenditest tagatiseta laene olukorras, kui äriühingul puudusid vabad rahalised vahendid,
äriühingu omakapital oli negatiivne ning selline tegevus põhjustas äriühingu majandusraskused,
maksuvõla ning pankroti. OÜ Maxeffect juhatuse liikmed A.V. ja O.L. on rikkunud juhatuse
liikme hoolsuskohustust, mis väljendus äriühingu nimel tagatiseta laenude väljastamises ja
põhjustas olukorra, mis kausaalse seosena viis juhatuse liikme MKS § 8 lõikes 1 sätestatud
kohustuste rikkumiseni.
6. Taotleja märgib, et kuna äriühingu juhtorgani liikmelt eeldatakse aktiivset osavõttu äriühingu
juhtimisest, vastutab ta solidaarselt teiste juhtorgani liikmetega ka siis, kui ta jäi kahjuliku
tehingu tegemise ajal passiivseks või koguni ei võtnud üldse osa äriühingu juhtimisest. Taotleja
selgitab, et on algatanud A.V.i ja O.L.i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on
vastutusotsuse kaudu maksuvõla sissenõudmine kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab
maksumaksja või maksu kinnipidaja (OÜ Maxeffect) kohustuste täitmise eest. Vastutusotsusega
esitab maksuhaldur solidaarse nõude A.V.i ja O.L.i vastu, tasuda OÜ Maxeffect maksuvõlg, mis
seisuga 19.03.2010 on põhivõla osas 1 635 339 krooni. Maksuhaldur on seisukohal, et A.V.i ja
O.L.i tegevus on tahtlik (kaudne tahtlus), kuna iga mõistlik inimene oleks pidanud aru saama, et
tagatiseta laenude väljastamine suures ulatuses, viib äriühingu majandusraskuste ja
pankrotisituatsiooni tekkimiseni.
7. Maksuhaldur selgitas analüüsi tulemusena välja, et OÜ Maxeffect sõlmis 2009. aastal
laenulepinguid, andes tagatiseta laene, mille tulemuseks on OÜ-le Maxeffect tekitatud kahju
ning põhjustatud äriühingu pankrot. Lisaks on selgunud, et OÜ Maxeffect omanikule ja juhatuse
liikmele A.V.ile kuulub alates 05.11.2008 OÜ Grandlevel (registrikood 11550985), mis asub
samal aadressil, s.o. Magasini 31, Tallinn ning kasutab sama telefoninumbrit. Selle firma
tegevusvaldkondadeks on samuti toiduainete vahendamine. Lisaks vormistas OÜ Maxeffect
vahetult enne pankrotiavalduse esitamist 05.10.2009 liisingulepingu ülevõtmise lepingu DnB
Nord Liising AS-iga. Selle kohaselt läks liisingleping OÜ Maxeffect poolt liisitud kaubik
Mercedes-Benz Sprinter osas tasuta üle OÜ-le Grandlevel. Maksuhalduril on eelkirjeldatud
käitumisest tulenevalt põhjendatud kahtlus, et A. V. ja O.L. asuvad nende isiku vastu suunatud
maksumenetluse läbiviimisel võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara,
vastusooritust saamata ning kahjustavad eeltooduga Eesti Vabariigi huve. Ülaltoodu alusel ja
arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik,
proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või
kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla
raskendatud või koguni muutuda võimatuks.
8. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui A.V. ja/või O.L. on
esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 1 653 339 krooni ja valides
tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu
sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise
võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu
hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 3631 sätestab, et kui
kohtulik hüpoteek seatakse omaniku mitmele kinnisasjale, jagatakse vastav nõue kinnisasjade
vahel võlausaldaja poolt määratud osades. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27.01.2010
kohtumääruses nr 3-2-1-162-09 sedastanud, et kuigi AÕS § 3631 sätestab nõude jaotamise
mitme kinnisasja vahel, mitte kohtuliku hüpoteegi summa jaotamise, langevad kohtuliku
hüpoteegi aktsessoorsuse tõttu kinnisasjadele seatavate kohtulike hüpoteekide summad kokku
nõude jaotatud summadega. Seega kantakse kohtuliku hüpoteegi summadena kostja kinnisasjade
kohta sisse need summad, mida sissenõudja on taotlenud nõude jaotamisel. Taotleja jaotab
seetõttu nõude 1 635 339 krooni vastutavate isikute kinnistute vahel. Taotleja palub eeltoodust
tulenevalt seada kohtulik hüpoteek, summas 800 000 krooni A.V.’i nimel kinnistusraamatus
registreeritud registriosale nr xxxxxxxxxx, Harju Maakohtu kinnistusosakond ja seada kohtulik
hüpoteek, summas 835 339 krooni O.L.i nimel kinnistusraamatus registreeritud registriosale nr
xxxxxxxxxxxx, Harju Maakohtu kinnistusosakond, Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti
Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu).
KOHTU PÕHJENDUSED
9. HKMS § 29 lg 1 kohaselt annab ja pikendab halduskohtunik seadusega sätestatud juhtudel loa
haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa
haldustoiminguks). HKMS § 29 lg 2 kohaselt esitab taotluse või avalduse loa andmiseks selleks
volitatud asutus, ametnik või muu isik (taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses
ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda
täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 29 lg 3 näeb ette, et isik, kelle suhtes
sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel,
sama paragrahvi lg 4 sätestab korra, mille kohaselt halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja
otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui
seadus ei näe ette teisiti. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle
suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust
otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja
kohtuistungit pidamata.
10. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja vastavust seaduse nõuetele leiab kohus, et taotlus
vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule vajalikul määral põhistatud. Kohtule on
esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on kohtule
kinnitanud, et A.V.’i ja O.L.’i suhtes on algatatud maksumenetlus, mille eesmärgiks on MKS §
40 kohase vastutusotsuse koostamine. Maksuhaldur on tuvastanud, et A.V. ja O.L. rikkusid
tagatiseta laenude väljastamisel hoolsuskohustust, mis viis seadusest tulenevate juhatuse liikme
kohustuste rikkumiseni. Kohus leiab, et arvestades tagatiseta laenude andmist, kaubiku
Mercedes-Benz Sprinter’i liisingulepingu tasuta üleandmist ning uue samal tegevusalal tegutseva
ettevõtte loomist samal aadressil, on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa
andmata jätmisel võivad A.V. ja O.L. asuda haldusakti sundtäitmise vältimiseks võõrandama
(või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades maksumenetluse ja
võimaliku kohtumenetluse pikkust nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja
põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse
määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla
raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud väidete
alusel seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11. Kohus peab vajalikuks selgitada hüpoteegi seadmise osas järgmist. Varasemalt on kohus
pidanud võimalikuks koos loa andmisega ka koheselt kohtuliku hüpoteegi seadmist.
Maksuhaldur on kohtule ka varasemalt kinnitanud, et pelgalt loa andmisel ei ole maksuhalduril
võimalik ise hüpoteegi seadmist nõuda. Samas on MKS § 130 lg 1 p 51 kohaselt maksuhalduril
õigus taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale, kusjuures hüpoteegi suhtes kohaldatakse
asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni. Kohus märgib, et loa saamisel
võib maksuhaldur seega taotleda MKS § 130 lg 51 alusel kinnisasjale hüpoteegi seadmist täpselt
samamoodi nagu ta taotleks seda juhul, kui see oleks vajalik juba kindlaksmääratud
maksukohustuse (nt maksuotsuse või vastutusotsuse) sundtäitmiseks. Seega tuleb MKS §-i 1361
ja §-i 130 mõista selliselt, et maksuhalduril on võimalik ise täitetoiminguid sooritada.
Maksuhaldur ei ole kohtule esitanud ka tõendatud väiteid selle kohta, et täitetoimingute
sooritamine MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud korras oleks võimatu. Kohus leiab
eeltoodust tulenevalt, et varasema kohtupraktika järgmine ei ole võimalik ning kohus saab anda
maksuhaldurile üksnes loa MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingute
sooritamiseks.
12. Kohus rahuldab seega taotluse, andes taotlejale loa kinnisasjadele hüpoteekide (kogusummas
1 635 339) seadmise taotlemiseks järgmiselt:
1) hüpoteek summas 800 000 krooni A.V.’i nimel kinnistusraamatus registreeritud elamumaale,
registriosa numbriga xxxxxxxxxxx;
2) hüpoteek summas 835 339 krooni O.L.’i nimel kinnistusraamatus registreeritud elamumaale,
registriosa numbriga xxxxxxxxxx.
Kadriann Ikkonen
kohtunik