2-10-5855/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp

Otsuse tegemise kuupäev ja koht 26.03.2010, Rapla

Tsiviilasja number 2-10-5855

Tsiviilasi K I hagi B I vastu abielulahutuses ja elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 44 575.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja K I ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx xxx x-x), kostja B I ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxxxxxx xxx x-x, xxxxxx xxxxx xxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg xx.xx.xxxx

Resolutsioon Lahutada K I ja B I abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxx, kanne nr xxx.

Jätta laps R I K I juurde.

Välja mõista B I elatis alates 01.03.2010 1500.- krooni K I kasuks kuni lapse R, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.

Menetluskulud jätta K I ja B I endi kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Abielu registreeriti xx.xx.xxxx Raplas. Abielust on sündinud poeg R xx.xx.xxxx. Pärast xxxxx xxxxxxxx vabanemist hakkas kostja alkoholi kuritarvitama. Temaga lõpetati seetõttu tööleping. xx.xx.xxxx mõisteti kostjale xxxxx xxxxxxxx vangistus 1 aasta 8 kuud. Abielulised suhted on lõppenud 2009.a novembrikuust. Abielu on võimatu jätkata. Laps on hageja ülalpidamisel. Hageja soovib tagada lapsele stabiilse ja normaalse arengu ning elu ning soovib kostjalt välja mõista elatise.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub abielu lahutada, lapse palub jätta enda juurde, välja mõista kostjalt elatise 2175.- kr kuus ja ühisvara jagada ei soovi. Kohtuistungil nõustus hageja väljamõistetava elatise suurust vähendama 1500.- kroonile kuus.

Kostja vastuväited Kostja ei oleks nõus abielu lahutama, kuid nõustub seda tegema, kuna hageja seda soovib. Abielu purunemise põhjuseks peab kostja mõlema poole käitumist. Lapse palub kostja jätta hageja juurde. Ühisvara jagada ei soovi. Elatise väljamõistmise vastu 1500.- kr suuruses summas ei vaidle.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse § 29 lg 1 sätestab, et kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada käesoleva seaduse § 28 4.lõikes nimetatud vaidluse ning § 29 lg 3 kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle.

Kohtuistungil leidis tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud 2009.a novembrikuust. Kohus loeb abielu purunemise põhjuseks kostja alkoholi kuritarvitamise ja hoolimatuse perekonna suhtes. Kostja viibib veel üle aasta kinnipidamiskohas. Seega abielu jätkamine on võimatu. Laps kuulub jätmisele hageja juurde. Ühisvara jagamisele ei kuulu.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Seega on kostja, kui lapse R isa, kohustatud teda ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on kodune. Kostjal on käesoleval ajal kinnipidamiskohas võimalik tööd teha ning ta nõustus tasuma elatist 1500.- kr kuus, rohkem ei ole ta suuteline maksma. Hageja nõustus sellega. Lähtudes poolte varalisest seisundist ja lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 1500.- kr kuus lapse ülalpidamiseks hageja kasuks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtunik: