2-09-35819/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

Jätta M.K.´e avaldus rahuldamata.

Määrata alaealiste K. H..K.´e (isikukoodxxx) ja B. M.K.´e (IKxxx) elukohaks M.K.´e (isikukood xxx) igakordne elukoht.

Kohtuasja number 2-09-35819 Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi M.K.´e avaldus laste elukoha määramise ja lastega suhtlemise korraldamiseks Kohtuistungi toimumise aeg

10. märts 2010. a

Menetlusosalised

Avaldaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isikud:

Puudutatud isikute esindaja:

Eestkosteasutus:

Eestkosteasutuse esindaja:

M.K. (IK xxx; elukoht: xxx)

M.K. (IK xxx; elukoht: xxx)

K. H..K. (IK xxx)

B. M.K. (IK xxx)

Vandeadvokaat Leanika Tamm

Jõhvi Vallavalitsus

Ene Eljas (volikirja alusel)

Kohustada M.K.´t mitte tegema M.K.´ele takistusi lastega suhtlemisel.

Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

EDASIKAEBE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA AVALDUS

M.K.e ja M.K.e abielust on sündinud xxx. a poeg K. H. K., kes on käesoleval ajal 12. aastane ja xxx tütar B. M.K., kes käesoleval ajal on 11.aastane. Vanemad on lahutatud ning elavad eraldi, lapsed elavad alates 15.06.2009 koos isa M.K.ega.

Avaldaja M.K. esitas kohtule avalduse laste elukoha määramiseks ja lastega kokkusaamise tingimuste kindlaksmääramiseks. Avaldaja märgib, et laste elukohaks oli kuni 15.06.2009, mil puudutatud isik M.K. asus omavoliliselt piirama avaldaja vanema õigusi, avaldaja elukoht. 15.06.2009 viis M.K. omavoliliselt avaldajale kuuluvast korteriomandist (xxx) ning laste alalisest elupaigast avaldaja teadmata kodus viibinud B. M.K.e koos korterisse kuulunud esemetega, sh kõik laste isiklikud asjad, dokumendid, tehnika jne. Alates 15.06.2009 on avaldajale teadmata tema alaealiste laste täpne asukoht ja tingimused, samuti puudub avaldajal võimalus osaleda laste kasvatamisel ja hooldamisel, kohtumised lastega on olnud juhusliku iseloomuga. Puudutatud isik kasutab ära laste sotsiaalset ebaküpsust ja ebaadekvaatsust ning on asetanud lapsed omakasupüüdliku tegevusega sundolukorda. Lapsed on eemale viidud neile harjumuspärasest keskkonnast ning on tugeva psühholoogilise mõju ja manipulatsiooni all, mis väljendub nende ebastabiilseks muutunud käitumises ja hoiakutes. Pideva stressi ja pinge alla viibimine on tekitanud tütrel terviseprobleeme. Laste turvalisus ja heaolu on ohus eelkõige seetõttu, et M.K.e puhul on tegemist väljakujunenud alkohoolikuga, kelle tegevus võib olla ettearvamatu ning võib ohustada ka lapsi. M.K.e viibimisega ebakaines olekus või selle järgses staadiumis on kaasnenud nii vaimne kui füüsiline vägivald avaldaja suhtes ning laste negatiivne mõjutamine. Avaldaja on eelnevate aastate jooksul korduvalt pöördunud M.K.e poolt põhjustatud traumade tõttu Kohtla-Järve traumapunkti.

24.06.2009 viibis tütar terviseprobleemidega M.K.e hoolimatu ja vastutustundetu suhtumise tõttu tänaval. Tütrel polnud võimalik temaga kontakti saada, puudusid korterivõtmed ja telefon, M.K. samal ajal jõi. 29.06.2009 helistades M.K.ele sooviga saada tütrega kontakti, kuna lapse telefon oli välja lülitatud, teatas purjus M.K. avaldajale, et ei tea, kus tütar on. Tütrega õnnetus hiljem telefoni teel rääkides välja selgitada tema võimalik asukoht ning politseiga kohale sõita. Laps oli taas kaasa võetud joomapunkrisse. Tütar oli jäetud üksinda võõrasse korterisse, hüsteerias ja hirmul, kuid keeldus kaasa tulemast. Laps on segaduses ja äärmiselt suure pinge ja mõjutuse all võtnud endale puudutatud isiku kaitsja rolli. Laps ei ole võimeline sellisesse seisundisse viiduna adekvaatselt olukorda hindama. Juulis 2009 oli situatsioon, kus tütar kurtis telefoni teel kõhuvalu ning selgus, et ta viibib taas kord M.K.e joomapeol. Eeltoodust lähtudes ja arvesse võttes laste huve ja kaitsevajadust, on avaldaja seisukohal, et puudutatud isik ei taga lastele vajalikku turvalisust ja kaitstust. Seni on laste kasvatamisega põhiliselt tegelnud avaldaja, M.K. on viibinud enamuse ajast lastest eemal.

Peamiselt oli see tingitud tema töö iseloomust, kuid lastega suhtlemine on toimunud enamjaolt siiski puudutatud isiku suva ja tahte järgi, mida on oluliselt mõjutanud ka alkoholiga seotud faktor. Puudutatud isiku kokkusaamine lastega toimus seni harjumuspäraselt paaril päeval nädalas. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isik ei oma ettekujutust laste kasvatamisega seotud protsessist ning ei oska objektiivselt hinnata lapse vajadusi ning pakkuda lapsele kasvatamiseks vajalikku ja sobivat keskkonda.

Avaldaja palub määrata laste K. H..K.e ja B. M.K.e elukohaks avaldaja igakordne elukoht. Samuti palub avaldaja kehtestada M.K.ele lastega suhtlemise ja kokkusaamise eeltingimusteks, et puudutatud isik ei tohi olla joobes või selle järgses staadiumis, ta peab eelnevalt avaldajaga kokku leppima ning andma avaldajale vajalikku infot.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUS

Puudutatud isik M.K. ei nõustu avaldaja poolt esitatud väidetega ning esitas neile omapoolsed vastuväited. Avaldaja on märkinud, et 15.06.2009 viis puudutatud isik avaldajale kuuluvast korteriomandist ära alaealise lapse B. M.K.´e koos korterisse kuuluvate esemetega, sh kõik laste (nii K. H..K.e ja B. M.K.e) isiklikud asjad, dokumendid, tehnika jne. 22.12.2008 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-7950 jäeti korteriomand asukohaga Nooruse 6 - 9, Jõhvi täies ulatuses avaldaja ainuomandisse. Kuni 15.06.2009 elas korteris ka puudutatud isik. Kuna puudutatud isikul avanes võimalus korteri üürimiseks, lahkus ta korterist. Et poolte ühised lapsed avaldasid soovi jääda elama koos puudutatud isikuga, on loomulik, et puudutatud isik võttis kaasa lastele kuuluvad asjad. Samuti sai avaldaja lastelt teada puudutatud isiku korteri, kus ta koos lastega pärast avaldaja juurest lahkumist elab, aadressi. Puudutatud isiku ja laste elukoht on avaldajale teada, kuna tegemist on avaldaja ja puudutatud isiku ühisele tuttavale kuuluva korteriga, kus ka avaldaja on varem viibinud. Puudutatud isiku elamistingimusi ja eluolu on avaldaja avalduse alusel 07.07.2009 ja 24.07.2009 käinud kontrollimas ka politsei, kes mingeid märkusi ei teinud. Külastuste käigus kontrolliti ka puudutatud isiku alkoholijoovet ning tuvastati, et tal joovet ei esinenud.

Avaldaja väide, et puudutatud isiku näol on tegemist alkohoolikuga, on pahatahtlik ja kantud soovist kohut eksitada. Oma vastavasisulisi väiteid ei ole avaldaja tõendanud. Puudutatud isik selgitab, et avaldajal endal on probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning seda saavad kinnitada avaldaja ja puudutatud isiku ühised lapsed. Puudutatud isik töötab Kirde Piirivalvepiirkonna Vasknarva Piirivalve kordoni ülemana. Tööülesannete täitmise tõttu ei olnud otstarbekas iga õhtul sõita 50 km Jõhvi, mistõttu ööbis puudutatud isik aegajalt Vasknarva kordonis. Mitmetel kordadel aga helistasid lapsed hilisõhtul puudutatud isikule ja ütlesid, et avaldaja läks pubisse või sõbrannade juurde. Puudutatud isik sõitis koju laste juurde, avaldaja aga saabus hommikul. See tähendab, et avaldaja jättis lapsed järelvalveta.

Avaldaja väide puudutatud isiku väidetavast vägivaldsest avaldaja suhtes on väär, paljasõnaline ja tõendamata. Puudutatud isikule on teada juhtum, kus avaldaja süüdistas puudutatud isikut kolmandate isiku ees vägivalduses, kuid tegelikkuses avaldaja olles alkoholijoobes, vigastas oma sõrme nii tõsiselt, et pidi pöörduma esmaabi saamiseks traumapunkti.

Avaldaja esitas avalduses väited, et 24.06.2009, 29.06.2009 ning 07.2009 jättis puudutatud isik tütre B. M.K.e ilma järelvalveta. Puudutatud isik märgib, et 24.06.2009 oli B. M. oma klassiõe juures, kus ta on ka varem korduvalt viibinud. Klassõe juures viibides hakkas tütrel magusa söömisest halb, tütar helistas avaldajale ja avaldaja tuli tütrele järgi ja viis ta koju. 29.06.2009 viibisid puudutatud isik ja B. M. peretuttavate juures, kus ka avaldaja on varem viibinud. Peres on alaealised lapsed ja lemmikloom, kellega koos tütar õues mängis. Avaldaja saabumine politseiga tekitas tõepoolest lapses olukorra, mida avaldaja nimetab hüsteeriaks. Politsei lahkus, kui selgitas välja, et laps avaldajaga kaasa minna ei soovi ja mingit lapsele halvasti mõjuvat olukorda ei ole. Kuna avaldusest ei selgu konkreetset juhtumi toimumise päeva, on puudutatud isikul keeruline esitada vastuväited avaldaja väidetele 07.2009 toimunu kohta.

Avaldajal puudub töökoht. Puudutatud isikul on põhjendatud kahtlus, et avaldaja soovib laste elukohaks määrata enda elukohta, et oleks võimalik saada puudutatud isikult elatist ning sellega parandada enda rahalist seisu. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldajal puuduvad võimalused pakkuda lastele normaalseid elamistingimusi. Avaldaja elukaaslane on kohtulikult korduvalt karistatud. Seetõttu ei ole keskkond, kuhu lapsed satuksid juhul, kui kohus määraks laste elukohaks avaldaja elukoha, laste jaoks sobiv. Samuti on puudutatud isikule teadaolevalt avaldajale kuuluv kinnisvara arestitud, mistõttu pole teada, milline saab olema avaldaja elukoht.

Puudutatud isik märgib, et lapsed on korduvalt avaldanud soovi jääda tema juurde elama ning vestluses lastega on selles võimalik veenduda ka kohtul.

Puudutatud isik palub jätta avaldaja avalduse selliselt, et laste elukohaks oleks avaldaja igakordne elukoht rahuldamata ning määrata alaealiste laste K. H..K.e ja B. M.K.e igakordseks elukohaks M.K.e elukoht.

EESTKOSTEASUTUSE ARVAMUS

Jõhvi vald (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) esitas 25.01.2010. a kohtule arvamuse, milles leidis, et kuigi lapsed on avaldanud soovi, et jäävad isa juurde, on eestkosteasutuse seisukoht siiski määrata laste elukohaks nende ema elukoht, sest ema juures on paremad elamistingimused. Laste ema on hoolitsenud laste eest igapäevaselt sünnist kuni selle ajani, kui lapsed läksid isa juurde elama. Lastele peab jääma vaba suhtlus isaga avaldaja avalduse punktis 2 tingimustel.

LASTE ÄRAKUULAMINE

Kohus kuulas alaealised K. H..K.e ja B. M.K.e ära 25.02.2010. a.

Ärakuulamisel rääkis B. Marie, et isa juures elavad nad alates möödunud suvest. Emaga nad kohtuvad, viimati said kokku 24.02.2010. Ema sõimab, karjub, on närviline, halvustab isa. Isa nende juuresolekul ema halvustanud ei ole. Emaga võib suhelda, kui ta poleks närvis. Isa juures on rahulikum. Majapidamistöödega tegeleb peamiselt isa, lihtsamaid toite teevad nad ka ise, samuti aitavad koristada. Viimasel ajal pole isa napsi võtnud ja tervise pärast jättis ta ka suitsetamise maha. Ta (laps) tahab elada isa juures. Emaga võib vahel kokku saada. Koos elada temaga ei taha.

Ärakuulamisel rääkis K. Henri, et isa juures elavad nad alates möödunud aasta juunistjuulist. Nad tahtsid ära kolida. Ta arvab, et emale sai seda öeldud, aga viimane ei võtnud seda tõsiselt. Suhtes läksid jamaks, emaga olid tülid ja nad ütlesid, et ei taha enam temaga koos elada. Ta tahab jääda isa juurde, kuna isaga on rahulikum. Emale saab ette heita seda, et ta karjub. Ta tahaks, et ema oleks rahulikum ja ei süüdistaks neid põhjendamatult.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 10.03.2010. a jäi avaldaja avalduse juurde, selgitades, et lapsi nägi ta eelmisel nädalal, kui pojal oli vaja kodunt oma isiklikke asju. Laps on alaealine ja ta on piiratud vastutusvõimega. Ta on ema ja see, et ta on lastest 9 kuud eemal olnud, on puudutatud isiku poolt talle kättemaksuks organiseeritud. Seadusandja seisukohalt on lapse huvideks see, mis aitab tal kujuneda ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks. Seadusandja on asunud seisukohale, et lapsed ei ole võimelised otsustama, mis on nende huvid. Nad võivad vaid avaldada arvamust, kuid see arvamus on vaid üks ja mitte peamine komponent, mida kohus peab otsuse tegemisel arvestama. Vastavalt laste õiguste konventsioonile on lapsel õigus küll kõikide teda puudutavate otsuste tegemisel sõna sekka öelda, kusjuures tema vaateid hinnatakse vastavalt tema vanusele ja küpsusele, arvestades asjaolu, et lapsele on antud asjakohast ja tõest informatsiooni ning abi oma arvamuse kujundamisel.

Puudutatud isik jäi oma vastuväidete juurde, selgitas, et ta pole töökohal alkoholijoobes olnud. Kui ta viibis haiglas, olid lapsed tema vanema tütrega. Avaldajat ta sellest ei teavitanud, kuna tal polnud selleks võimalust. Lapsed ei soovinud ema juurde minna.

Eestkosteasutuse esindaja leidis, et ema suudaks tagada lastele rohkem nii kasvatuse kui ka järelevalve osas, isal jääb neis küsimustes vajaka. Kui lapsed valivad isa elukoha, siis vägisi neid sundida ei saa. Nad peavad vajalikuks võtta pere kontrolli alla, olenemata sellest, milline otsus tuleb.

Alaealiste K. H..K.e ja B. M.K.e esindaja selgitas, et laste arvamus on selline, et lapsed tahavad olla isa juures. Esindaja on seisukohal, et laste soovi tuleb arvestada, kui see on põhjendatud ja laste kiindumussuhteid arvestav. Lapsed on kinnitanud, et isa pole neid löönud, pigem pidasid lapsed ema karjumist ja oma probleemide neile ülekandmist vaimseks vägivallaks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et avaldus ei ole põhjendatud. PkS §-i 51 kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. PkS § 49 kohaselt on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Lastekaitseseaduse § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28). Kuna tegemist on vanemate kui kümneaastaste lastega, keda kohus vastavalt TsMS § 5521 lg1 peab ära kuulama, siis kuulas kohus 12. aastase K. Henri ja 11. aastase B. Marie ära eraldi vanematest kooli, kus lapsed õpivad, ruumides. Laste ärakuulamisel oskasid lapsed oma tahet piisavalt selgelt avaldada.

Kuna mõlemad vanemad soovivad, et lapsed elaksid tema juures, saab kohus käesoleva tsiviilasja lahendamisel lähtuda laste huvidest (PkS § 58). Kõigepealt märgib kohus, et avaldaja väide, nagu ei oleks lapsed võimelised otsustama, mis on nende huvid, on osaliselt õige. Lapsed tulenevalt oma elukogemustest ei oska tõepoolest iga kord õigesti hinnata, mis on nende arenguks nii materiaalses kui ka vaimsel tasandil parim. Ilmne on, et lastele oleks parim variant, kus nad kasvaksid ühises peres koos nii ema kui ka isaga. Antud juhul on aga laste vanemate omavahelised konfliktsed suhted selle võimatuks teinud.

Mõlemad vanemad on suutelised oma lapsi kasvatama ja nende eest hoolitsema. Kuigi avaldaja praegused elamistingimused on veidi paremad, kui puudutatud isikul M.K.el, on puudutatud isiku materiaalne olukord püsiva sissetuleku tõttu parem kui avaldajal. Asjaolu, et vanemate kooselu ajal tegeles peamiselt laste kasvatamise ja nende eest hoolisemisega avaldaja, ei tähenda iseenesest, et laste isal oskused lapsi kasvatada, sh tunda oma laste eripärasid, soove ja vajadusi ja nende eest hoolitseda, puuduvad. Kohtule pole esitatud tõendeid ja kohus pole ka tuvastanud, et laste isa ei tegeleks lastega või et laste turvalisus või heaolu oleks isa tegevuse (sh mõningane alkoholilembus) või tegevusetuse tõttu rikutud.

Avaldaja väited, et puudutatud isiku näol on tegemist nn „väljakujunenud alkohoolikuga“, ei ole tõendamist leidnud. Väidetav puudutatud isik poolt avaldajale traumade tekitamine on toimunud aastatel 2000 kuni 2005 ning need võisid tekkida vanemate isiklike konflikte suhete tulemusena. Samuti on puudutatud isiku väited avaldaja võimaliku alkoholi tarbimise kohta kantud soovist näidata teist vanemat halvemana. Kohus peab puudutatud isiku seisukohta, et avaldaja soovi (määrata laste elukohaks enda elukoht) peamiseks eesmärgiks on võimalus saada puudutatud isikult elatist ning seeläbi parandada oma rahalist seisu, ekslikuks.

Kohus lähtub elatise suuruse otsustamisel vanemate varalisest seisundist ja laste vajadustest (PkS § 61 lg 3) ning lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatis kulubki üldjuhul laste kasvatamisega seotud vajaduste rahuldamiseks ja elatise saaja nn „rikkaks“ ei saa. Kohus leiab, et avaldaja on avalduse laste elukoha kindlaksmääramiseks esitanud siiski eesmärgil, et võimalikult enam realiseerida end lapsevanemana. Kohus kuulanud ära lapsed, veendus, et lapsed armastavad oma mõlemaid vanemaid, kuid nende selgeks sooviks on jääda elama isa juurde.

Lapsed on oma soovi jääda põhjendanud sellega, et isa juures on neil rahulikum, kuna ema sõimab, karjub, on närviline ning halvustab isa. Lapsed soovivad, et ema oleks rahulikum ega süüdistaks neid põhjendamatult. Emaga suhtlemise vastu nad ei ole. Kuigi perenõustamise tagasisidest (tl 42-43) ja eestkosteasutuse kirjalikust arvamusest (tl 57) tulenevalt on puudutatud isik laste puhul kasutanud mõjutamist ning teadlikult lapsi teise vanema vastu häälestanud, selgus laste kohtu poolt ärakuulamisel, et ema on laste juuresolekul isa halvustanud, ta on probleemidesse, mida vanemad peaksid omavahel lahendama, kaasanud lapsi ning sellega vaimselt lapsi mõjutanud ning ka ise lapsi oma käitumisega enda vastu häälestanud.

Olukorda, mille vanemad ise oma elukorralduse ja käitumisega loonud, on võimalik muuta lastevanematel endil, mitte kohtulahendi kaudu kohtul ega lastel. Eestkosteasutus on tingituna asjaolust, et emal on paremad elamistingimused ja ta on alates sünnist kuni ajani, mil lapsed lahkusid isa juurde elama, hoolitsenud laste ees, leidnud, et laste elukohaks tuleks määrata ema elukoht. Kohus leiab, et ainuüksi nimetatud eelised ei anna alust avalduse rahuldamiseks. Lapsed on alates 15.06.2009 elanud koos isaga ning nad peavad kooselu isaga enda jaoks rahulikumaks.

Lapse kasvatamisel on oluline stabiilsus, mille üheks osaks on lapse kodu. Lapsel peab olema kodu, kus ta tunneb ennast turvaliselt ja lapse elu peab olema korraldatud selliselt, et laps saaks suhelda võrdselt mõlema vanemaga, see on lapse turvalisuse ja heaolu huvides ning eelnimetatu on laste isa M.K. ka lastele taganud (PkS § 49, § 51, § 58). Kohus on seisukohal, et laste ja ema ühiseid huvisid ja normaalset suhtlemist saab realiseerida ka siis, kui lapsed elavad koos isaga. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning arvesse võtnud eestkosteasutuse arvamuse ja puudutatud isikute seisukohad, leiab, et kuna lapsed elavad käesoleval ajal isa juures, kus nende heaolu ja turvalisus on tagatud, leiab, et laste huvides on jätta nad isa kasvatada, s.o. määrata laste elukohaks M.K.e elukoht.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus vabalt igal ajal lapsega suhelda ja teisel vanemal ei ole õigust takistada last viimasest lahus elava vanemaga suhtlemast (PkS § 52 lg 1). Samas ei või kumbki vanem teostada oma vanema õigusi vastuolus lapse huvidega (PkS § 50 lg 4). Arvestades vanemate vahelisi konfliktseid suhteid, peab kohus vajalikuks kohustada puudutatud isikut mitte tegema avaldajale takistusi lastega suhtlemisel. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 478, 479, 558, 560, 661 lg 2.

Helgi Vinni Kohtunik