2-09-66019/13 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-09-66019

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aivar Pellja Otsuse tegemise aeg ja koht 23.märts 2010.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-66019 Tsiviilasi X OÜ hagi Y OÜ (pankrotis) vastu välistamisele kuuluva vara väärtuse hüvitamiseks summas 1 783 452 krooni. Menetlusosalised ja nende esindajad

KIRJALIK MENETLUS Hageja: X OÜ (reg kood xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxx, esindaja I. V. ) Kostja: Y OÜ (pankrotis) Esindajad: pankrotihaldurid Anne Tammer (Advokaadibüroo Tammer&Tammer, Kalevi 9, Tartu 51010) Olev Kuklase (Advokaadibüroo Kuklase&Partnerid, Pronksi 3 Tallinn)

RESOLUTSIOON Juhindudes PankrS § 123 ning TsMS §163, §174 §630 ja §632, kohus o t s u s t a s :

Rahuldada X OÜ hagi Y OÜ (pankrotis) vastu välistamisele kuuluva vara väärtuse hüvitamise nõudes osaliselt.

Välja mõista Y OÜ-lt (pankrotis) välistamisele kuuluva vara väärtus summas 1 711 472 (üks miljon seitsesada üksteist tuhat nelisada seitsekümmend kaks) krooni X OÜ kasuks.

Asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta 96 % ulatuses kostja kanda.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (23.03.2010.a.).

Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

ASJAOLUD Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja esitas Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagi vara välistamiseks pankrotivarast ning palus välja mõista Y OÜ-lt (pankrotis) neile omandireservatsiooniga müüdud tarkvara ja riistvara väärtuses 1 783 452 krooni.

2. Hagiavalduse kohaselt omandas OÜ D 07.01.2009.a. nõude üleandmise lepinguga AS-lt A- C nõude kostja vastu summas 1 783 452 krooni. 02.02.2009.a. esitas OÜ D kostja pankrotihalduritele taotluse vara välistamiseks seonduvalt pankrotivarasse arvatud ja kostjale AS A-C poolt müüdud tarkvara väljatöötamise, tarkvara müügi ja paigaldamisega seonduvate esemetega – tarkvara ja riistvara summas 1 783 452 krooni. Kostja pankrotihaldurid on keeldunud pankrotivara välistamisest. 10.10.2009.a. nõude üleandmise lepingu NÜL. xxxxxxxx kohaselt on OÜ D andnud hagejale üle AS A-C nõude kostja vastu summas

1 783 452 krooni.

3. Hagiavaldusest tulenevalt müüs AS A-C kostjale tarkvara ja riistvara omandireservatsiooniga s.t. kuni väljatöötatava, müüdava ja paigaldatava tarkvara eest tasumiseni kuulub kogu väljatöötatud, müüdav ja paigaldatud tarkvara ja riistvara müüjale. Juhul, kui ostja on jätnud saadud tarkvara ja riistvara eest tasumata, siis on ostja kohustatud koheselt temale antud tarkvara ja riistvara müüjale tagastama. Lisaks juhul, kui ostja tarkvara ja riistvara ei tagasta, siis on ostja lisaks tarkvara ja riistvara väärtuse hüvitamisele või tagastamisele täiendavalt kohustatud tasuma ka leppetrahvi 1 % päevas tagastamisele kuuluva tarkvara või riistvara väärtusest kuni tarkvara ja riistvara müüjale tagastamiseni või selle väärtuse täieliku hüvitamiseni.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt ei ole hagiavalduses viidatud sellele, millisest lepingust tulenes omakorda AS A-C nõue kostja vastu. Hagiavalduses on viidatud AS A-C ja kostja vahelisele lepingule, millest nähtuvalt on hagejal tarkja riistvarale omandireservatsioon, kuid hagiavaldusele ei ole vastavat lepingut ja sellekohaseid arveid lisatud, mistõttu on hageja väide tarkja riistvara omandireservatsiooniga müügi osas paljasõnaline. Kostja arvates võib vara välistamine tõepoolest pankrotimenetluses kõne alla tulla, kuid hagejapoolne nõue vajab täpsustamist selles osas, millisest lepingust tuleneb hageja nõue ning millise konkreetse tarkja riistvara välistamist pankrotivarast hageja taotleb ning millest lähtuvalt on hageja arvestanud tarkja riistvara väärtuse. Senini ei ole hageja pankrotimenetluses sellekohaseid andmeid esitanud ja nii pankrotitoimkond kui

pankrotihaldurid ei ole nõustunud vara – tarkvara ja riistvara välistamisega pankrotivarast. Ehitis kuhu eelviidatud tarkvara ja riistvara on paigutatud asub xxxxxxxxxxxxxx, milline pankrotivaraks olev objekt on käesolevaks pankrotimenetluses enampakkumisel müüdud ja seetõttu ei ole ka eelviidatud tarkvara ja riistvara tagastamine võimalik.

Hageja seisukohad kostja vastusele

5. Vastuseks kostja vastusele on hageja täpsustanud oma nõuet. Hageja on esitanud hagiavalduses toodud tarkvara ja riistvara omandireservatsiooni olemasolu kinnitavad tõendid, ning ka sellega seonduvad arved teostatavate tööde ja paigaldatud tarkvara ning riistvara osas.

Kohtu otsuse põhjendused

6. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.

7. Pankrotiseaduse § 123 lõikest 1 tulenevalt ei kuulu pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule ning kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab pankrotihaldur eseme kolmandale isikule tagastama (vara välistamine). Sellest tulenevalt tuleb tuvastada, kas hageja poolt nimetatud esemed kuuluvad hagejale või mitte. Kohus leiab, et PankrS § 123 lg-st 1 tulenevalt on hagi rahuldamise ühe eeldusena vajalik tuvastada, kas esemed, mille välistamist pankrotivarast hageja taotleb, kuuluvad hagejale või mitte. Hageja on esitanud kohtule AS A-C ja kostja vahelise müügilepingu ja selle lisadena hinnapakkumised-arved tööde loetelu kohta. Müügilepingu punkt 1.1. kohaselt tagab AS A-C kostjale tarkvarapaketi „xxxxxxxxx” paigalduse ja programmi väljatöötamise koos vajaliku riistvaraga. Müügilepingu punkt 2.2. kohustub kostja tasuma AS-le A-C tasu vastavalt müügilepingu punktile 5. Müügilepingu punkt 4.2. kohaselt tasub kostja vajaliku riistvara eest vastavalt tehtud hinnapakkumistele. Müügilepingu lisadeks on 03.05.2006.a. ja 14.09.2006.a. kostja ja AS A-C esindajate poolt allkirjastatud hinnapakkumised-arved, millede kohaselt kuuluvad lepingus olevad programmid ja riistvarad kuni tasumiseni AS-le A-

C. Võlaõigusseaduse § 233 lõikest 1 tulenevalt kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). 14.09.2006.a. kostja ja AS A-C esindajate poolt allkirjastatud hinnapakkumise-arvega on kohtu arvates tõendatud hageja väide, et pooled on leppinud kokku programmide ja riistvara omandireservatsiooniga müügis.

8. Hageja on taotlenud välistada kostja pankrotivarast tarkja riistvara kogusummas

1 783 452 krooni. Müügilepingu lisaks on kaks hinnapakkumist-arvet. Hageja on taotlenud vara välistamist 14.09.2006.a. ja 03.05.2006.a. hinnapakkumises-arvetes loetletud vara osas. 14.09.2006.a. hinnapakkumisest tulenevalt on AS A-C müünud kostjale asjaduksesüsteemi (koos andurite ja lukkudega), tuletõrje signalisatsiooni (koos andurite ja juhtimispuldiga), ventilatsioonisüsteemi automaatika (koos andurite ja juhtimispuldiga), küttesüsteemi (koos andurite ja juhtimispuldiga), valgustussüsteemi (koos andurite ja juhtimispuldiga), turvakaamerad ja turvasüsteemi (koos andurite ja juhtimispuldiga) kogumaksumusega koos käibemaksuga 1 711 472 krooni.

Samas 03.05.2006 esitatud hinnapakkumise-arvete loetelu näol on kohtu arvates tegemist ainult antud tarkvaralahenduse paigaldamiseks vajaliku teenusega, millele omandireservatsioon ei saa laieneda. Kohus leiab, et 14.09.2006.a. hinnapakkumisega on leidnud tõendamist, et 14.09.2006.a. hinnapakkumises loetletud esemed on müüdud kostjale omandireservatsiooniga ning tegemist on esemetega, mis oma olemuselt saavad olla vara välistamise objektideks. Kostja ei ole oma vastuses lükanud ümber hageja väidet, et kostja on hagejale hageja poolt nõutava riistja tarkvara eest tasunud ning kostja pole esitanud ka tasumist kinnitavaid tõendeid.

Olemasolevatest andmetest nähtub, et kinnistu xxxxxx, xxxxx linnas, millel hoone asus on kasutusse võetud ja tänaseks pankrotimenetluses ka juba edasi müüdud. Kostjad ei vaidlusta ka hageja poolt saadud teenust või hageja poolt kostjale müüdud ja paigaldatud riist ja tarkvara. Hageja poolt osutatud teenuse osas hagejal vara välistamisõigus puudub, sest välistada on võimalik vaid reaalselt eksisteerivat ja üleantud asja. Vaidlust ei ole ka pooltel seonduvalt asjaoluga ,et hagejaks olev äriühing on omandanud nõude AS-lt A C. Olemasolevate andmetega aga on leidud tõendamist, et kostja ei ole tasunud hagejale 14.09.2006.a. hinnapakkumises-arvel loetletud esemete eest, mistõttu kuulus nimetatud esemete omandiõigus AS-le A-C ning nende esemetega seonduv nõudeõigus omakorda nõude loovutamise lepingu alusel hagejale.

Hageja on taotlenud vara pankrotivarast välistamist summas 1 783 452 krooni, kuid 14.09.2006.a. hinnapakkumises on toodud vara väärtuses 1 711 472 krooni. Seega leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt s.o. summas 1 711 472 krooni, kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et AS A-C poolt oleks kostjale müüdud tarkja riistvara 1 783 452 krooni väärtuses.

9. Hagiavaldusest tulenevalt on välistamisele kuuluvad tarkja riistvara pankrotimenetluse käigus võõrandatud, mistõttu taotleb hageja välistamisele kuuluva vara väärtuse hüvitamist summas 1 783 452 krooni. Pankrotiseaduse § 123 lõikest 4 tulenevalt, kui haldur võõrandas pankrotiseaduse § 123 lõikes 1 nimetatud vara või kui vara ei ole säilinud, on välistamisõigust omaval isikul õigus saada vara eest hüvitist pankrotivara arvel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus saada 14.09.2006.a. hinnapakkumises loetletud tarkvara ja riistvara eest rahalise hüvitisena 1 711 472 krooni.

Menetluskulud TsMS §163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud juhul on mõistlik ja põhjendatud jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, sest puudub alus ja mõistlik põhjus kõrvale kalduda nimetatud põhimõttest. Hageja on hagiavalduses nõudnud kostjalt 1 783 452 krooni väljamõistmist, kuid kohus rahuldab hagi

1 711 472 krooni ulatuses, milline moodustab 96 % esialgsest nõudest. Seega tuleb antud juhul jätta asja menetlusega kaasnenud menetluskulud 96% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, vaid teeb seda iseseisva määrusega pärast käesoleva lahendi jõustumist poole sellekohase taotluse alusel.

Aivar Pellja kohtunik