2-09-33357/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik Tsiviiltoimik Tsiviiltoimik Tsiviiltoimik 2-09 09 09 09-33357 33357 33357 33357

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (osaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Sekretär Kristiina Vürst Otsuse kuupäev 24. märts 2010 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 24. märts 2010 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn) Tsiviilasja number 2-09-33357 Tsiviilasi TL versus AL abielulahutuse nõudes ning elatise nõudes laste AL ja N L ülalpidamiseks Menetlustoiming osaotsuse vormistamine Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TL (isikukood xxx), elukoht Xxx; esindaja Aleksei Smelov (isikukood xxx), töökoht Companion OÜ õigusbüroo, aadress Ahtri 8 Tallinnas
Kostja: AL (isikukood xxx), elukoht xxx; nõustaja Marina Suhnjova (isikukood xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 24. märts 2010 Tallinn,Tartu mnt kohtumaja avalik istung RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Lahutada TL ja AL abielu, milline on sõlmitud xxxTallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx.

Tsiviiltoimik Tsiviiltoimik Tsiviiltoimik Tsiviiltoimik 2-09 09 09 09-33357 33357 33357 33357

2(3) Kohtukulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagimenetluses abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada TLle 2500 (kaks tuhat viissada) krooni, so pool abielulahutuse haginõudelt tasutud riigilõivust TL Swedbank pangakontole nr xxxxxxxxxxxx. Edasikaebamise kord Pooled on Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 2 kohaselt loobunud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest.

Asjaolud

10.07.2009 esitas TL kohtule hagi ALi vastu abielu lahutamiseks ja elatise nõudes poolte ühiste laste AL ja N L ülalpidamiseks.

Pooled on abiellunud 1. septembril 1995 Tallinna Perekonnaseisuametis. Abiellumist kinnitab abieluakt nr xxx ja välja antud abielutunnistus xxx.

24. märtsil 2010 toimunud istungil hageja ja kostja avaldasid, et abielusidemed on katkenud ja nende taastamine välistatud ning pooled ei soovi leppimist.. Hageja palus abielu lahutada. Kostja võttis hagi õigeks ja oli nõus, et kohus lahutab poolte abielu. Pooled avaldasid, et on nõus sellega, et abielulahutuse nõude lahendab kohus osaotsusega. Ühiste alaealiste laste ülalpidamiseks elatusraha nõudes sõlmisid pooled kohtuistungil kompromissi, mille kohus kinnitab eraldi määrusega. Pooled avaldasid, et abielulahutuse otsust kumbki ei soovi apellatsioonikorras vaidlustada ning palusid rakendada vastavat seadusesätet.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud. Pooled (kohtuistungil osalenud hageja ja kostja) on kohtuistungil avaldanud, et nad ei soovi kohtuotsust, millega poolte abielu lahutatakse, apellatsioonikorras vaidlustada. Vastavasisuline on samuti kohtuistungi protokolli kantud.

Kohus leiab, et TsMS § 444 lg 1 ja lg 2 norm on kohaldatav.

Tsiviiltoimik Tsiviiltoimik Tsiviiltoimik Tsiviiltoimik 2-09 09 09 09-33357 33357 33357 33357

3(3) Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada vastavalt PKS § 29 lg 2.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled avaldavad kohtule, et nad loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Hageja on palunud tasutud riigilõivust pool temale tagastada. Hageja nõue on õigustatud ja tuleb rahuldada. Hagi esitamisel on hagilt tasutud kokku 5000 krooni riigilõivu kahes osas järgmiselt: 1) 10.07.2009 4000 krooni rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Riigilõiv TL hagi eest ALi vastu“ ning 2) 29.12.2009 1000 krooni rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „TL xxx“.

Raivo Einula