2-09-19401/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-09-19401

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2010.a, Tartu Tsiviilasja number 2-09-19401 Hagihind

10 000 krooni Tsiviilasi Nikolai Zubarev hagi Kallaste linna vastu omandiõiguse tunnustamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Nikolai Zubarev Kostja Kallaste linn (Kallaste Linnavalitsus, Sõpruse 4, 60104 Kallaste, esindaja Ü.R. ). Kohtuistungi aeg

2. märts 2010.a. Protokollija Tõlk Istungisekretär Astrid Sägi Ljubov Zubareva RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Nikolai Zubarev’i hagi Kallaste linna vastu omandiõiguse tunnustamiseks.

2. Tunnustada Nikolai Zubarev’i omandiõigust Peipsi järve kaldal asuvale saunale, mis asub Kallaste linnas Võidu tn nr 29 kinnistuga (kinnisturegistri number 659904) piirneva kalmistu taga.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagiavaldusest nähtub, et hageja isa ehitas enne 1940. aastat Peipsi järve kaldale sauna. Kahjuks jäi ehitatud saun ametlikult kinnistamata. Hageja sauna lähedal asusid ka teiste kalameeste samataolised saunad, mis Kallaste linna tabanud suurpõlengus hävisid. Hageja elas Tallinnas ja tema isa oli seisukohal, et kuna ta sauna endiselt kasutab, siis ei ole tal ka vaja midagi sellega ette võtta. 2007.a pöördusid nad Kallaste Linnavalitsuse ja esitasid Kallaste Linnavalitsusele mõõdistusprojekti ja seejärel kasutusloa taotluse ja ehitise teatise. Kallaste Linnavalitsus teatas neile, et kuna pole piisavalt andmeid sauna kuulumisest perekond Zubarev’le, siis ei saa nad hageja poolt esitatud taotlusi rahuldada. Samuti teatas kostja hagejale, et 1961-1971.a koostatud krundi plaanide järgi ei jää saun hagejate kinnistule ega ka ühelegi teisele sauna kõrval olevale kinnistule. Kuna saun on ehitatud enne kostja poolt viidatud ajavahemikku, siis ei ole hageja arvates õige sauna sidumine 1961-1971.a krundiplaanidega.

Hageja palub tunnistada tema omandiõigust Kallaste linnas kinnistuga Võidu tn 29 piirneva kalmistu taga Peipsi järve kaldal asuvale saunale.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 30). Kostja poolt kohtule esitatud vastusest nähtub, et hageja poolt kohtule hagiavalduse juurde esitatud lisad nr 2-9 ei tõenda kostja arvates hageja omandiõigust saunale. Põhimõtteliselt kostja hagile vastu ei vaidle.

KOHTUISTUNG Hageja, Nikolai Zubarev’i, poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et see saun on kogu aeg kuulunud neile ja nad on seda ka kogu aeg kasutanud. Tema isa suri 2004.a ja nad ei leidnud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et saun on nende oma. Ta arvab, et saun ehitati 1930-ndatel aastatel, sest saun oli enne sõda olemas. Tema teada ehitas sauna vanaisa. Saun asub kalmistu taga, seal oli 4 sauna, osad põlesid maha, kuid nende saun jäi alles, kuna oli tellistest. Ta soovib, et see saun jääks talle, kuna see on sugupõlvede side, on kuulunud nende isadele, vanaisadele, nad on seda kasutanud ja tema kohus on see saun säilitada. Kostja esindaja, Ü.R. , poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et see saun ei asu hageja kinnistul, vaid asub kalmistu taga. Kui saun oleks kinnistuga ühendatud, ei oleks probleemi, kuid ta asub eemal ja on vaja kasutusluba või taotleda mingil moel ehitusluba. Linnavalitsuse andmetel on seda sauna kasutanud nii hageja kui ka teised linnaelanikud, kas neid kutsuti sauna, keegi ei tea. Tunnistaja, A.F. , poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et niikaua kui tema elab, ta teab, et saun kuulub hagejale. Hageja vanaisa ehitas selle sauna. Sel ajal ehitati saunad kõik järve äärde ja kaluritel oli hea minna kalastama ja tulla siis sauna, sellepärast ehitati saunad järve äärde. Ta ei oska täpset aega öelda kuna saun ehitati, ta on pea 70-ne, kuid saun oli ehitatud varem. Tema on kogu aeg seal saunas käinud, pererahvas kutsus neid alati sauna. Tema teada ehitati see saun hageja esivanemate poolt ja temal ei ole kunagi asjaolus, et see saun kuulub hagejale kahtlust tekkinud. Tunnistaja, L.K. ’i, poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta tunneb hagejat väga ammu, hageja on klassikaaslase vend, nad õppisid koos Kallaste Keskkoolis. Kallaste linna elanikud elatusid kalastamisest ja põllumajandusest, need kohalike elanike majad olid püstitatud mõisnikelt renditud maade peale. Maad olid renditud ja majad asusid väga väiksel maaalal kõrvuti. Saunad ehitati järve äärde, vesi võeti järvest. Saunad ehitati mitte ainult pesemiseks vaid ka põllumajandussaakide ja kalameeste võrkude kuivatamiseks. Saun, mis kuulub hageja esivanematele, on säilinud sellepärast, et peremees suhtus oma varasse peremehelikult. Tema isiklikult mäletab seda sauna alates 5-st eluaastast, ta on end seal pesnud ja ta kinnitab, et see saun kuulub hagejale.

KOHTU PÕHJENDUSED Asjaõigusseaduse § 80 lg 1, 2 sätestavad, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Asjaõigusseaduse § 81 kohaselt omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis on seisukohal, et tunnistajate A.F. ja L.K. ’i ütlustega leidis kohtus tõendamist asjaolu, et Kallaste linnas Võidu tn 29 piirneva kalmistu taga Peipsi järve kaldal asuva sauna on ehitanud hageja vanaisa ning et tunnistajate mäletamist mööda on nimetatud saun kuulunud kogu aeg hageja perekonnale. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid ega ka sisulist vastuväidet selle kohta, et hageja valdus sauna üle oleks ebaseaduslik või et saun oleks ehitatud kellegi teise poolt. Tunnistajad on kohtus kinnitanud, et eelpoolnimetatud saun on olnud kogu aeg hageja perekonna valduses. Samuti on kohtule hageja poolt esitatud vanad fotod sauna kohta. Kohtule vastupidiseid tõendeid esitatud ei ole. Seega on hageja, kui vallasasja valdaja, asja omanik AÕS § 90 lg 1 mõtte kohaselt ning hagi kuulub rahuldamisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kostja esindaja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuna kostja poolt pole hagile otsest vastuseisu olnud. Hageja jätab menetluskulude jaotamise kohtu otsustada. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus kulud täielikult või osaliselt jätta poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus arvestades antud tsiviilasja vaidluse sisu, on seisukohal, et põhjendatud on jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik