3-09-2821/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-2821 Otsuse kuupäev 22. märts 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Artur Stepanovi (Stepanov) kaebus Viru Vangla 26.08.2009.a käskkirjaga nr 6-3/1985-D tekitatud 4000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22. märts 2010 kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Artur Stepanov Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s. o kuni 21.04.2010. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Vangla 26.08.2009.a käskkirjaga nr 6-3/1985-D karistati A. Stepanovit kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks ametniku seaduslikule korraldusele, tõusta voodist, korrektselt riietuda ja seista voodi ette, hoides käed selja taga, mitte allumise eest.

2. A. Stepanov esitas 27.08.2009.a vaide Viru Vangla 26.08.2009 käskkirja nr 6- 3/1985-D kehtetuks tunnistamiseks ja mitevaralise kahju 4 000 krooni hüvitamiseks, s. o 800 krooni päeva eest.

3. A. Stepanov esitas 02.12.2009.a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 26.08.2009.a käskkirjaga nr 6-3/1985-D tekitatud 4000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks.

2

4. Viru Vangla jättis 19.01.2010.a A. Stepanovi kahjunõude rahuldamata.

5. Viru Vangla direktori 20.01.2010.a vaideotsusega jäeti A.Stepanovi vaie rahuldamata.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

6. Kaebuse kohaselt viibis A. Stepanov Viru vanglas sektoris S-16 kambris 49. Kambrisse sisenes kaks vangla valvurit, kes ütlesid talle midagi eesti keeles, mida kaebaja aga ei valda ja soovis, et temaga räägitakse vene keeles. Valvurid aga lahkusid kambrist ning pärast seda toodi kaebajale seletuskiri ja öeldi, et tal tuleb kirjutada seletus selle kohta, et ta keeldus kambri kontrollimisel tõusmast ja riietumast. Kaebaja selgitas veelkord, et ta ei valda eesti keelt, mistõttu ei saanud ta aru, mida temalt nõuti. Kaebaja leiab, et ta kandis kartserikaristust alusetult, millega on rikutud tema õigusi. Vastustaja on kaebaja õigusi rikkunud ka sellega, et ta viibis kartseris ilma voodi ja madratsita. Kartseris võisid olla ainul seep, hambapasta ja hambahari, mistõttu ta ei saanud kartseris viibides kasutada kõiki enda isiklikke asju, mille kasutamine on lubatav tavakambris. Kaebaja väiteid saab tunnistada kambrikaaslane X. Kaebaja taotleb temale tekitatud kahju hüvitamist iga alusetult kantud kartseripäeva eest 800 krooni, seega viie ööpäeva eest kokku 4000 krooni.

Vastustaja seisukohad

7. Viru Vangla leiab, et A.Stepanovi kaebus on põhjendamatu ning vaidleb esitatud kaebusele vastu.

8. Kaebaja puhul ei ole täidetud RVastS sätestatud tingimused mittevaralise kahju hüvitamiseks, sest kaebaja viibis kartseris Viru Vangla kehtiva käskkirja nr 6-3/1985- D alusel, seega õiguslikul alusel. Kaebaja kandis kartserikaristust Viru Vangla sektsiooni P2 kambris nr 1286. Tingimused Viru Vangla kartserikambrites on head, tegemist on kõige uuema vanglaga Eestis ning kartserikambrid vastavad vangla sisekorraeeskirjas (VSkE) sätestatud nõuetele. Kaebaja oleks saanud kartserisse paigutamist ära hoida enda õiguskuuleka käitumisega.

9. Kaebaja väited, et talle ei antud korraldust tema emakeeles, on ennastõigustavad ja esitatud sooviga vabaneda vastutusest. Enne loendust, teavitatakse kinnipeetavaid aegsasti valjuhääldi vahendusel loenduse läbiviimisest, et kinnipeetavad saaksid loenduseks valmistuda. Loendusi viiakse vanglas läbi igapäevaselt ja seda kaks korda päevas (hommikul ja õhtul). Seega on vanglas loenduse läbiviimine ja sellega kaasnevad toimingud kinnipeetavatele igapäevaselt tavapärane rutiinne kontroll, mis ei saanud olla kaebajale ootamatu ja vanglaametniku korraldus arusaamatu.

10. Kaebaja väidab, et kartseris viibimine rikkus tema õigusi sellega, et ta viibis kartseris ilma voodi ja madratsita. Kaebaja õigusi ei ole rikutud (VSkE § 7 lg 4, Viru Vangla kodukorra 6.18, VSkE § 60 lg 1).

Kohtu põhjendused ja otsus

3 11. Halduskohus on pädev kohustuslikku kohtueelset menetlust eeldava vaidluse lahendamiseks, sest vastustaja on eiranud menetlustähtaegu (VangS § 1 1 lõiked 5 ja 8, RVastS § 18). Kaebuse eesmärgiga on hõlmatud nii tühistamiskui ka kahju hüvitamise kaebus, sest vaie on esitatud haldusakti kehtetuks tunnistamise nõudele sätestatud tähtaja jooksul. Vastustaja on vaideotsuses (tl 32) käsitlenud ka vaidlusaluse käskkirja (tl 25) õiguspärasusega seonduvat ja ei ole vaiet kohtule teadaolevalt käiguta jätnud.

12. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja sai 29.07.2009.a õhtuse loenduse ajal vanglaametnikult seadusliku korralduse, mida ta ei täitnud. Vaidlus on selles, kas kaebaja vabaneb vastutusest seetõttu, et ta ei saanud väidetavalt aru eesti keeles antud korraldusest.

13. Halduskohus on seisukohal, et kaebajale on vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmise eest distsiplinaarkaristus määratud õiguspäraselt, sest Eestis on riigikeeleks eesti keel. Kaebaja viibib Viru Vanglas alates 11.06.2009.a. Kaebaja on vaidlustanud 29.07.2009.a intsidendi käigus toimunu, mille toimumise ajaks oli kaebaja viibinud vanglas ca poolteist kuud. Kaebajale anti korraldus igaõhtuse vanglas läbiviidava loenduse käigus, mille tõttu pidi korralduse sisu kaebajale arusaadav olema isegi siis, kui ta valdab eesti keelt puudulikult, sest tegemist ei olnud kaebaja jaoks selleks ajaks uudse olukorraga, mille käigus saaks ebaadekvaatset käitumist õigustada keeleprobleemiga. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et 03.07.2009.a, mil talle tutvustati vangistust reguleerivaid õigusakte, oleks talle õigusaktide sisu seonduvalt vanglas igapäevaselt läbiviidavate rutiinsete tegevustega jäänud arusaamatuks eesti keele mittevaldamise tõttu. Seega nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et kaebaja väide, et talle ei antud korraldust emakeeles ja seetõttu oli korraldusest arusaamine võimatu, ennastõigustav ja esitatud sooviga vabaneda vastutusest. Kaebaja on süüdi distsipliinirikkumise toimepanemises, ta on vastutusele võetud õiguspäraselt.

14. Kaebaja on paigutatud kartserisse kooskõlas vangistust reguleerivate õigusaktide sätetega ja kaebajale täiendavalt kohaldatud piirangud on kooskõlas VSkE § 7 lg 4, Viru Vangla kodukorra p 6.18, VSkE § 60 lg 1. Kaebajalt on vabadus vaidlusaluse käskkirja alusel seega võetud õiguspäraselt.

15. Kuna nii käskkiri kui ka kaebaja reaalne kartseris hoidmine on toimunud õiguspäraselt, siis puudub alus mittevaralise kahju hüvitamiseks, mille tõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata (HKMS § 26 lõike 1 punkt 6).

16. HKMS §-de 92 lõike 1 ja 93 lõike 1 alusel jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Roby Koik kohtunik