2-09-35598/15 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-09-35598

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 22.03.2010, Tallinn Tsiviilasi

R. M. hagi A. M. vastu lastele elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

3493,55 krooni Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 16.11.2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. M. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R. M. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XX-XX XXXXX XXXXX), esindaja vandeadvokaat Priit Tartu Kostja A. M. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX-XXXX XXX-X XXXXX XXXXX), esindaja Jelena Smorodina Resolutsioon

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 16.11.2009 otsus võlgnevuse 8000 krooni väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus otsus.

2. Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

2.1 Välja mõista A. M.lt R. M. kasuks elatusraha tütar A. M. (sünd. XX.XX.XXXX) ja poeg N. M. (sünd. XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks ajavahemiku 01.05.2009 kuni 20.07.2009 eest ühekordse summana 4506 (neli tuhat viissada kuus) krooni ja 44 senti.

2.2 Välja mõista A. M.lt R. M. kasuks elatusraha tütar A. M. ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 21.07.2009 kuni tütre täisealiseks saamiseni 26.11.2017 ja poeg N. M. ülalpidamiseks 2175 (kaks

2(4) tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 21.07.2009 kuni poja täisealiseks saamiseni 15.04.2022.

Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud 13% osas R. M. ja 87% osas A. M. kanda.

Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Poolte kooselust on sündinud kaks last: A. M. XX.XX.XXXX ja N. M. XX.XX.XXXX. Kostja elab perest lahus alates 2008. aasta detsembrist, abielu on lahutatud. Pooled leppisid kokku, et A. M. maksab laste ülalpidamiseks igakuuliselt 5000 krooni. Ajavahemikus jaanuar-aprill täitis kostja laste ülalpidamise kohustust, kuid alates 2009. aasta maist ei ole kokkuleppest kinni pidanud. Mais maksis kostja hagejale 4500 krooni, juunis ei maksnud midagi, juulis maksis 2500 krooni.

2. Hageja sissetulek on ca 4500 krooni, lisaks riigipoolne toetus kahele lapsele 600 krooni kuus.

3. Hageja esitas 21.07.2009 kohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest elatusraha kummagi lapse kohta 2500 krooni kuus. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse 8000 krooni.

Kostja vastuväited

4. Kostja ei suuda maksta elatist kokkulepitud suuruses. Alates 2008 aasta detsembrist on ta töötu, otsib tööd, kuid tulemusteta.

5. Lastele elatiste maksmiseks oli ta sunnitud müüma talle kuuluva sõiduauto hinnaga 7000 krooni, millest kandis suurema osa laste elatusrahana hageja kontole, kokku 4500 krooni.

6. Kostja põdes 2006. aastal malaariat ja viibis haigusega seoses haiglaravil. Alates 2009. aasta jaanuarist elab kostja vanemate korteris ja on nende ülalpidamisel.

7. Kostja on nõus tasuma elatist alates novembrist 2009 1500 krooni kuus lapse kohta.

Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused

8. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja alates 21.07.2009 elatusraha A. M.lt

R. M. kasuks tütre A. M. ülalpidamiseks 2175 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ja poja N. M. ülalpidamiseks 2175 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti mõistis kohus välja A. M.lt R. M. kasuks elatusraha võlgnevuse 8000 krooni. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

162 lg 1 alusel kostja kanda.

9. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse

3(4) nõudel temalt elatise välja nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära s.o. 2175 krooni kuus.

10. Hageja poolt esitatud kulutuste arvestuse kohaselt kulub tütre A. ülalpidamisele 5640 krooni kuus, ja poja N. ülalpidamisele 4463 krooni kuus. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks aluse elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 toodud suuruse.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

11. A. M. palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas elatusraha võlgnevuse 8000 krooni ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja elatusraha võlgnevus 4506,44 krooni. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

12. Hageja oli seisukohal, et kuivõrd hageja ja kostja olid kokku leppinud elatise suuruseks 2500 krooni kuus lapse kohta, tuleb kostjalt elatis sellises summas välja mõista alates 01.08.2009. Ajavahemikul 01.05.2009-31.07.2009 jättis kostja kokkulepitud laste ülalpidamisrahast (5000 krooni kuus) tasumata mais 500 krooni, juunis 5000 krooni ja juulis 2500 krooni, kokku 8000 krooni, millise summa hageja palus välja mõista PKS § 70 lg 2 alusel. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatusraha alates hagi esitamisest 21.07.2009 kummagi lapse kohta 2175 krooni. Samas asus kohus seisukohale, et tuleb kostjalt välja mõista elatusraha võlgnevus 8000 krooni. Juhul kui kohus otsustas mõista kostjalt hageja kasuks elatusraha miinimummääras, siis elatise tagasiulatavalt väljamõistmise korral tuleb lähtuda ka kindlaks määratud elatise suurusest. Arvestades sellega, et ajavahemikus 01.05.2009 - 21.07.2009 on kostja tasunud laste ülalpidamiseks kokku 7000 krooni võib kostja elatusraha võlgnevus olla mitte 8000 krooni, vaid 4506,44 krooni.

13. Kohus on ebaõigesti menetluskulude jaotamisel kohaldanud TsMS § 162 lg 1. Menetluskulude jätmine kostja kanda ülalpidamisasjas oleks mõeldav vaid TsMS §

164 lg 3 sätestatud juhtudel, mida käesoleval juhul ei esinenud. Kohaldada tuleb TsMS § 164 lg 1 sätestatut ja antud asjas kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Vastustaja seisukoht

14. R. M. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

15. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb kaevatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega vähendab tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise suurust. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

16. Hageja esitas kostja vastu elatisehagi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmiseks, milles soovis saada hagi esitamisest alates 2500 krooni kuus kummagi lapse kohta ja tagasiulatuvalt alates 01.05.2009 summas, milles kostja maksis elatist kokkulepitust vähem. Elatise suurus 2500 krooni kuus tulenes pooltevahelisest kokkuleppest. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu, märkides, et ta ei ole oma varandusliku olukorra poolest võimeline tasuma elatist kokkulepitud ulatuses. Kohus võttis arvesse kostja vastuväiteid ja mõistis elatise välja miinimummääras 2175 krooni kuus. Hageja ei ole kohtuotsust vaidlustanud. Juhindudes PKS § 70 lg-st 2 mõistis

4(4) kohus ühekordse summana elatise välja ka tagasiulatuvalt 2,5 kuu eest enne elatisehagi esitamist, see on aja eest, mil kostja ei maksnud elatist regulaarselt ja piisavalt. Tagasiulatuvalt mõistis kohus elatise välja lähtudes elatise suurusest 2500 krooni kuus, seda millegagi põhjendamata. Kuna kohus nõustus kostjaga, et majanduslik seisund ei võimalda kostjal tasuda elatist rohkem kui 2175 krooni kuus, siis pole millegagi põhjendatud elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt mai-juuli 2009 eest suuremas määras. Ka elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise korral tuleb lähtuda kindlaksmääratud elatise suurusest. Lähtudes elatise suurusest 2175 krooni kuus, pidi kostja hagetava perioodi algusest 01.05.2009 kuni hagi esitamiseni 21.07.2009 tasuma elatist kokku 11 506,44 krooni. Kuna kostja tasus selle aja eest 7000 krooni, tuleb täiendavalt välja mõista 4506,44 krooni, mitte 8000 krooni, nagu kohus välja mõistis.

17. Menetluskulude jaotuse osas ei nõustu ringkonnakohus kostja seisukohaga, et menetluskulud oleks tulnud TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Tegemist on ülalpidamisasjaga, mis ei kuulu TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud loetellu. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasi ei ole abieluasi, millede loetelu on sätestatud TsMS § 102 lg-s 1 ega põlvnemisasi, mille mõiste sätestab TsMS § 103 lg 1. Ülalpidamisasjade loetelu on sätestatud TsMS § 103 lg-s 4, mille p 1 kohaselt on ülalpidamisasi ka tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue seadusest tuleneva vanema ülapidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes. TsMS § 164 lg 3 sätestab erandjuhu, mil kohus võib ülalpidamisasjas menetluse tulemustest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda. Järelikult üldreeglina jaotatakse ülalpidamisasjas menetluskulud TsMS §-de 162 ja 163 alusel.

18. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu ei olnud põhjendatud menetluskulude jätmine TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega teeb ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 alusel uue menetluskulude jaotuse. Hageja taotles elatist 2500 krooni kuus ning rahuldatud on 2175 krooni kuus. Seega kuulub hagi rahuldamisele 87 % ulatuses. Ringkonnakohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab kõik menetluskulud 87 % ulatuses kostja ja 13 % ulatuses hageja kanda.

Gaida Kivinurm Margo Klaar Ulvi Loonurm