2-09-43043/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-43043 Tsiviilasi A L hagi S L vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind 27 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A L (isikukood XXX elukoht XXX) Kostja S L (isikukood XXX elukoht XXX) Istungi toimumise aeg 10.03.2010 Istungil osalenud isikud Hageja A L Kostja S L RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista S L ’lt A L kasuks igakuine elatusraha 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni poeg V L (sünd XXX) ülalpidamiseks alates 01.10.2009 kuni poja täisealiseks saamiseni s.o. XXX.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Menetluse käik 29.08.2009 A L esitas Pärnu Maakohtule avalduse S L vastu maksekäsu kiirmenetluses elatise saamiseks alaealise poja ülalpidamiseks. Kohus rahuldas avalduse ja tegi määrusega makseettepaneku võlgnikule, kes esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 15.10.2009 määrusega Pärnu Maakohus andis asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus. Juhindudes TsMS §-st 487 g-st 1 kohustas kohus hagejat esitama 14 päeva jooksul kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis.

2 09.11.2009 esitas A L kohtule hagi S L vastu elatise saamiseks.

Esitatud asjaolud ja põhjendused Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3 000 krooni poeg V L ülalpidamiseks alates 01.09.2009 kuni poja täisealiseks saamiseni.

Poolte abielust sündis XXX poeg V L , kes elab käesoleval ajal hageja juures ning on hageja ülalpidamisel. Kostja ei täida poja ülalpidamist nõuetekohaselt, kandes eba-regulaarselt hagejale rahasummasid, mis ei kata poja vajadusi. Kostja tasus elatist igakuiselt 2000 krooni 2008 septembrist kuni 2009 juunini, kokku 18 000 krooni.

Hageja elab pojaga üüritud korteris ning hageja sissetulekuks on töötasu 13 500 krooni (bruto) ja lapsetoetus 300 krooni. Muid sissetulekuid ja vara hagejal ei ole. Hageja arvestuste kohaselt kulub poja ülalpidamiseks kuus keskmiselt 6 706 krooni: millest eluasemekulud 2 736 krooni, toit 2 000 krooni, transport 100 krooni, tervishoid 180 krooni, hügieenitarbed 190 krooni, riided ja jalanõud 1 000 krooni, muud kulutused 500 krooni (koolitarbed, prillid, kooli ja klassiüritused, kultuuriüritused jne). Eraldi märgib hageja, et arsti ettekirjutuse järgi kannab laps pidevalt prille ja peab igal aastal vähemalt 2 korda läbima nägemiskontrolli. Samuti on arsti soovitus võtta vitamiine, millede hind keskmiselt 150 krooni ja mida ostetakse neli korda aastas, seega kulud vitamiinidele 600 krooni.

Kostja kirjalik vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt ja on enda väitel võimeline maksma elatist lapse ülalpidamiseks 700 krooni kuus.

Kostja märgib, et maksab elatist poja ülalpidamiseks lähtudes oma varalisest seisundist. Kostja töötab K AS-is ja tema töötasu oli kuni 2009 november 25 036,60 krooni bruto. Alates 14.12.2009 on kostja sissetulekuks 4 350 krooni kuus ning teisi sissetulekuallikaid kostjal ei ole. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last EL, kes on invaliid, ja S L ning abikaasa KL, kes on hetkel lapsehoolduspuhkusel ja kelle sissetulekuks on peretoetus 1 500 krooni ja sotsiaaltoetus 1 080 krooni. Samuti on kostjal vastavalt laenulepingutele kohustused Swedbank AS-i ees igakuiselt 6 2825,35 krooni. Kostja ja tema perekonna varaks on eluasemelaenuga soetatud 55,5 m 2 suurune korteriomand Kohtla-Järve linnas. Seega on kostja seisukohal, et hageja varaline seisund on parem, kui kostja oma. Kostja leiab, et hageja toodud kulutused pojale on liialdatud ja põhjendamata. Kostja on seisukohal, et poja ülalpidamiseks kulub keskmiselt 3 706 krooni: eluasemekulud 1 236 krooni, kuna hagejal on võimalus üürida odavam korter, kus ei pea tasuma üüri 5 000 krooni kuus, toit 1 000 krooni, transport 100 krooni, tervishoid 1 80 krooni, hügieenitarbed 190 krooni, riided ja jalanõud 600 krooni ja muud kulud 400 krooni.

Maakohtu põhjendused

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.

3

Sünnitunnistusega CL 0127080 on tõendatud, et V L ema on A L ja isa S L (tlk. 36).

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Samuti tuleb arvestada, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Nimetatud tulumaksu saab elatusraha maksnud pool riigilt tagasi taotleda järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitamisel.

Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3 000 krooni poeg V L ülalpidamiseks alates 01.09.2009 kuni poja täisealiseks saamiseni, kuna kostja ei täida poja ülalpidamist nõuetekohaselt, kandes ebaregulaarselt hagejale rahasummasid, mis ei kata poja vajadusi. Septembrist 2008 kuni 2009 juunini tasus kostja igakuiselt elatist 2000 krooni, kokku summas 18 000 krooni (tlk 38). Hageja elab pojaga üüritud korteris ning hageja sissetulekuks on töötasu 13 500 krooni bruto (tlk 43) ja lapsetoetus 300 krooni. Muid sissetulekuid ja vara hagejal ei ole. Poja ülalpidamiseks kulub hageja esitatud arvestuste kohaselt kuus keskmiselt 6 706 krooni: (tlk 38-42 ja 45-51). Hageja on lisanud ka lapse prillide retsepti (tlk. 50), millelt nähtuvalt on lapse mõlemal silmal väga tugev miinus, mis nõuab regulaarset kontrolli, väga kvaliteetseid prille (ka varu prille olemasolu, sest ilma prillideta laps koolis ega igapäevaelus hakkama ei saa) ja toetavat regulaarset vitamiinide tarvitamist ning korrapärast ja täisväärtuslikku toitu. Hageja on esitanud kohtule ka Kolledži tõendi (tlk. 44), tõendamaks tema õppimist rakenduskõrgharidusõppes ja ta on majandusarvestuse õppekava osakoormusega õppiv üliõpilane (nominaalne õppeaeg 3,5 aastat).

Kostja tunnistab hagi osaliselt ning on võimeline maksma lapse ülalpidamiseks 700 krooni kuus. Kostja märgib, et maksab elatist poja ülalpidamiseks lähtudes oma varalisest seisundist. Kui kostja kuni november 2009 teenis 25 036,60 krooni bruto (tlk 91), siis alates 14.12.2009 on kostja sissetulekuks 4 350 krooni kuus (tlk 92) ning teisi sissetulekuallikaid kostjal ei ole. Kostja tasus varasemalt igakuiselt elatist 2000 krooni, käesoleval ajal kostjal eelnimetatud suuruses ja suuremas ulatuses elatise maksmiseks võimalused puuduvad. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last EL, kes on invaliid (tlk 60, 63-64) ja S L (tlk 61) ning abikaasa KL(tlk 62), kes on hetkel lapsehoolduspuhkusel ja kelle sissetulekuks on peretoetus 1 500 krooni ja sotsiaaltoetus 1 080 krooni (tlk 65). Samuti on kostjal kohustused Swedbank AS-i ees vastavalt laenulepingule ja väikelaenulepingule igakuiselt 6 2825,35 krooni ulatuses (tlk 66-90). Kostja ja tema perekonna varaks on eluasemelaenuga soetatud 55,5 m 2 suurune korteriomand XXX. Seega kostja leiab, et hageja varaline seisund on parem, kui kostja oma. Kostja väitel hageja toodud kulutused pojale on liialdatud ja põhjendamata ja poja ülalpidamiseks kulub keskmiselt 3 706 krooni: eluasemekulud 1 236 krooni, kuna hagejal on võimalus üürida odavam korter, kus ei pea tasuma üüri 5 000 krooni kuus, toit 1 000 krooni, transport 100 krooni, tervishoid 1 80 krooni, hügieenitarbed 190 krooni, riided ja jalanõud 600 krooni ja muud kulud 400 krooni. 10.03.2010 toimunud istungil nõustus kostja tasuma poja ülalpidamiseks igakuiselt 1 000 krooni.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et mõlemal vanemal on pingeline majanduslik seis ja probleemid laste elu ja ülalpidamise korraldamises. Kohus märgib, et vanem, kelle juures laps elab, kannab

4 suuremat vastutust ja kohustust lapsele kodu kindlustamisel ja lapse igapäevase elu korraldamisel, kui vanem, kes elab lapsest lahus. Kuu töötasu järgi ehk on hageja varaline seisund käesoleval hetkel parem, kui kostja oma, sest hageja sissetulekuks on töötasu 13 500 krooni bruto (tlk 43) ja lapsetoetus 300 krooni ning hageja ülalpidamisel on üks alaealine laps ja pankade ees kohustused hagejal puuduvad, kuid tal puudub samaaegselt ka oma elamispind. Kostja sissetulekuks on alates 14.12.2009 4 350 krooni kuus (tlk 92) ning kostja ülalpidamisel on kolm alaealist last V L , EL (tlk 60), kes on invaliid (tlk 63-64), ja S L (tlk 61) ning abikaasa KL(tlk 62), kes on hetkel lapsehoolduspuhkusel ja kelle sissetulekuks on peretoetus 1 500 krooni ja sotsiaaltoetus 1 080 krooni (tlk 65). Kostja perele kuulub korteriomand asukohaga XXX, mis on seotud igakuise laenukohustusega panga ees, lisaks kostja väikelaenulepingu järgne kohustus, kokku orienteeruvalt igakuiselt 6272,35 krooni (tlk.66- 90) aastateks. Samas ei ole kostja kohtule veenvalt tõendanud, kuidas ta suudab täita panga ees olevaid rahalisi kohustusi, mis on oluliselt suuremad kostja sissetulekust, pidades ülal perekonda ja täites võrdsel määral kõigi alaealiste laste ülalpidamiskohustust.

Kohus, hinnates poolte esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hageja on tõendanud kulutused lapse ülalpidamiseks ja kasvatamiseks (tl 39-42 ja 45-51), kuid märgib, et käesoleval ajal on võimalus üürida ka odavamat elamispinda, kui 5000 krooni kuus, seega on võimalik elamispinna üüri kulutusi vähendada. Samas leiab kohus, et hageja esitatud muud kulud ei ole liialdatud, kuna tegemist on 12-aastase kasvueas poisiga, kes lisaks kõigele selles eas kooliskäiva lapse tavapärastele vajadustele vajab ka regulaarselt arstlikku kontrolli, suuremas koguses vastavaid vitamiine ja kvaliteetseid prille, mis on kallid, kuid millede arvelt ei ole enam võimalik kokku hoida, sest laps ilma prillideta oma igapäevases elus ei tule toime. Kohus, võttes arvesse vanemate varalist seisu ja nende ühise 12. aastase poja V L vajadusi ja tema ülalpidamiseks ja kasvatamiseks tehtavaid kulutusi, on seisukohal, et kostja ei ole võimeline maksma poja ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus, kuid ei pea põhjendatuks kostjalt elatise väljamõistmist alla miinimummäära, kuna kostja puhul on tegemist noore töövõimelise mehega, kes leiab vahendeid tasuda igakuiselt enda sissetulekut ületavaid pangalaene ja ülal pidada uut perekonda, kus kasvavad 7 (keskmise puudega) laps ja 2 aastane laps. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks poja V L ülalpidamiseks igakuine elatis summas 2 175 krooni.

PKS § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja palub elatise välja mõista alates 01.09.2009. Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 29.08.2009. A L pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale elatist 15.09.2009 summas 1 500 krooni (tlk 38). Kohus leiab, et põhjendatud on elatise väljamõistmine alates 01.10.2009.

PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel.

Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik