2-10-659/9 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heino-Vello Pihlak

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märtsil 2010.a Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-659

Tsiviilasi

Rein Mikk’u hagiavaldus Marek Krõlov’i vastu võla ja

viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rein Mikk, isikukood 37006272717, elukoht

Tallinn Mooni 42A-1

Esindaja: v.adv. Ingrid Kullerkannn, AB Leppik ja Partnerid,

Veetorni 4, 10119 Tallinn,

Kostja: Marek Krõlov, isikukood xxxxxxxxxxxxxxx,

elukoht xxxxxxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg

15. märtsi 2010.a kohtuistungil, kus viibisid hageja esindaja,

kostja ja tema nõustaja Kalle Grünthal

Resolutsioon

Hagiavaldus rahuldada.

Välja mõista Marek Krõlovilt Rein Miku kasuks 234 799.14 (kakssada kolmkümmend neli

tuhat seitsesada üheksakümmend üheksa kr 14 s) krooni põhivõla katteks ja viivise katteks

105 248.76 (ükssada viis tuhat kakssada nelikümmend kaheksa kr 76 s) krooni.

Välja mõista Marek Krõlovilt Rein Miku kasuks alates 28.12.2009.a kuni tagastamata

põhisumma täieliku tasumiseni viivis 0,05 % päevas tasumata põhisummalt.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud kannab Marek Krõlov täies ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse, esitades

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Hagi nõue ja asjaolud

Hagiavalduse järgi on poolte vahel sõlmitud 24.11.2007 kuni 24.03.2008 viis laenulepingut.

Tasumata on 234799.14 krooni põhivõlga. Hagiavalduse esitamise ajaks on muutunud

sissenõutavaks viivis, mis on 105248.76 krooni. Perioodil 2.09.2008 kuni 14.02.2009 on

kostja ise tagastanud laenude katteks raha 4 korral. Hageja arvestusel on kaks esimest

laenulepingut täidetud 2008.a lõpuks. Kostja ei määranud tasumisel milliste laenulepingute

järgi ta tagasimakseid tegi. Seetõttu on hageja kohaldanud võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 88 lg

6, mille järgi loetakse esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud

kohustus. Sama paragrahvi 8. lõike alusel, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele

tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba

sissenõutavaks muutunud intressi ja lõpuks põhikohustuste katteks. Tsiviilmenetluse

seadustiku (TsMS § 367) kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt,

et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub välja mõista viivis t0,05 % päevas tasumata põhisummalt. Kohtutäiturilt on

kinnistu enampakkumise müügiga saadud võlgevuse katteks 78833 krooni. Sellega arvestades

palub hageja kostjalt välja mõista tasumata põhivõlg 234799.14 krooni ja sissenõutavaks

muutunud viivis 105248.76 krooni. Menetlukulud jätta kostja kanda.

Menetluse käik

Kostja andis kirjaliku vastuse, milles ei vaidlustanud tema vastu esitatud rahalisi nõudeid, s.t

põhivõla tasumata osa ja arvestatud viivise suurust. Küll aga ei ole nõus, et asi on menetlusse

võetud. Kostja on saanud kohtutäiturilt täitmisteate juulikuus 2009, milles on

täitedokumentideks need laenulepingud. Kuna kohtutäitur menetleb neid nõudeid, siis on

piisav alus hagi menetlusse võtmisest keelduda.

Andes kirjaliku vastuse kostja väidetele märgib hageja, vaatamata hagiavalduse

ümberkirjutusele võtab kostja lepingulised kohustused omaks. Kuid menetluse lõpetamine ei

ole õigustatud. Täitemenetluses on toimunud laenu tagatisvara võõrandamine ja seda kostja ei

ole vaidlustanud. Kuna vabatahtlik täitmine ja sundtäitmine võlga ei likvideerinud, siis

seetõttu on hageja kohtusse pöördunud. Hageja on vastusele juurde lisanud 3.12.2009.a

täitemenetluse lõpetamise otsuse.

Oma vastusega kostja väidab, et sellise kuupäevaga kohtutäituri otsust ei saa olla olemas. See

on koostatud ilmselt käesoleva aasta veebruaris. 22. jaanuari 2010 kirjas täitur teatas, et

täitemenetluse lõpetamine on põhjendamatu. Kui kohtutäitur keeldub menetluse lõpetamisest,

siis kuidas saab olla selline dokument. Käesoleval hetkel on kohtumenetluses kaebus

kohtutäituri tegevuse peale, millega taotletakse täitemenetluse algatamise otsuse tühistamist.

Poolte seisukohad kohtuistungil

Hageja esindaja selgitab nõude sisu ja jääb nõude juurde. Kostja ei ole vaidlustanud nõutavaid

rahasummasid. Kõik kostja poolt esitatud vastuväited, nagu ka see, et kohtus on pooleli

kaebemenetlus kohtutäituri tegevuse peale või isegi otseselt välja ütlemata või taotlemata

menetluse peatamine, ei ole selles asjas üldse olulised. Täitur on täitemenetluse lõpetanud

3.12.2009.a. Kostja ei ole hüpoteegiga tagatud vara enampakkumist täitemenetluses

vaidlustanud. See vara on müüdud. Saadud raha ja vabatahtlikult tasutud raha on arvestatud

laenu katteks. Tasumata on 234799.14 krooni põhivõlga ja sissenõutavaks muutunud viivis.

Hagejal on edaspidi, kui põhinõue ei ole täidetud, õigus saada 0,05 % viivist kuni kohustuse

täitmiseni.

Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud seletusega hagimenetluse kohta. Tema meelest ei saa

seda tsiivilasja arutada enne, kui on menetletud tema kaebus täituri tegevuse peale. Rahaliste

nõuete üle ta ei vaidle.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused

Esmalt märgib kohus, et vaidlust ei ole põhivõla ega viivise suuruse üle ega selle nõude üle.

Samuti ei vaidlustata nõuet, et hagejal on õigus saada kuni põhinõude täitmiseni viivist.

Vaidlus on tekkinud selle üle, kas kohus saab seda nõuet menetleda enne, kui on lahendatud

1.03.2010 menetlusse võetud kostja kaebus kohtutäituri 22.01.2010.a otsuse peale, milles

kohtutäitur ei nõustunud kostja poolt taotletud lõpetamise alusega.

Kohtu, olles üle vaadanud kostja esitatud dokumentid (sealhulgas esitatud kohtutäituri

7.12.2009.a vastuse - tl 48) ja ära kuulanud kohtuistungil antud seletuse, leiab, et sisuliselt ei

ole kostja vaidlustanud kohtutäituri tegevust vara realiseerimisel ega vaidlusta seda nüüdki.

Kostja on olnud nõus juulis 2009.a alustatud täitemenetlusega, siis vara müügiga ja

enampakkumise kaudu saadud raha jagamisega võla ja kulude katteks 2. novembril 2009.a.

Alles nüüd, kui on möödunud üle kolme kuu, on hakanud tagantjärgi vaidlema menetluse

lõpetamise õigusliku aluse üle. Kostja käitumine on vastuoluline.

Kostja mainitud 22.01.2010.a kiri ei ole kohtutäituri täitemenetluses tehtud otsus, nagu seda

on täituri 3.12.2009.a otsus. Selles kirjas ei ole nii, et täitemenetluse lõpetamine oleks

põhjendamatu ja sellega annaks täitur teada, et täitemenetlus on lõpetamata. Täitur teatab, et

taotletatav lõpetamise alus on põhjendamatu. Kohtutäitur ei pea vajalikuks 3.12.2009.a otsuse

ja selles märgitud menetluse lõpetamise aluse muutmist.

Kohus ei nõustu kostjaga, sest otsust, mis oleks 22.01.2010.a vormistatud otsusele esitatavate

nõuetele, ei ole kostja esitanud. Kohtule on esitatud kohtutäituri 3.12.2009.a otsus, mille järgi

on võlgnik kostja ja sissenõudja hageja. Selles otsuses on märgitud, et seoses vara

realiseerimisega 28.10.2009.a 91000 krooni eest lõpetab täitur menetluse täitemenetluse

seadustiku (TSM) §-st 48 p 8 juhindudes. Menetluse käigus ei ole leidnud tõendamist, et see

pole nii. Kostja väited, et tegemist on hoopis tagantjärgi tehtud veebruari 2010.a otsusega, on

paljasõnaline väide, mida kohus tõendamatuse pärast ei saa arvestada.

Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et kohtumenetluses on kaks samasugust nõuet, mida olla

ei saa. Selgituseks kostjale, mida tema nõustaja ei ole talle selgitanud, et selle tsiviilasjaga

menetletakse hagimenetluses võla nõuet. Teise menetlusega menetletakse kaebust kohtutäituri

tegevusele, mis on hagita menetlus, kus ei muutu võlanõude ja viivise suurus ega olemus, sest

ollakse nõus täitemenetluse kaudu saadud raha arvestamisega võla katteks ning üldse ei

vaidlustata hageja poolt arvestatud võla suurust koos viivise summaga.

TsMS § 356 sätestab menetluse peatamise teise menetluse tõttu. Kohus küll ei saanud

niisugust taotlust kostjalt, kuid tema väidetes on see kõlanud. Esimese lõike järgi, kui otsus

sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise

käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetlus või muu

kohtumenetlus, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Niisugust

olukorda selles asjas ei esine. Tegemist on erineva õigusuhte käsitlemisega.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte

kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni

ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõue on põhjendatud.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab kulud menetluspool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg

1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades avalduse asja

menetlenud kohtule koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis.

Heino-Vello Pihlak

Kohtunik